- El ruhyn kóterip, halyq tarihynyn  qatpary qalyng qaltarystaryna ýnilip  jýrgen qadamynyzgha Alla aq jol syilasyn. Endi ziniz tuyp-sken, býginde ómir  sýrip jatqan Mongholiya eline oralayyqshy. Mongholiyadaghy qazaqtyng atamekenge oraluy qalay bolyp otyr?

-Mongholiyanyng Bayan-Ólgiy aimaghy  1940 jyldan beri «últtyq aimaq» degen mәrtebege iye. Sonyng әseri bolar, ondaghy 150 myng qandastarymyz ózinin  qazaqy kelbetin taza saqtap keledi. 1991  jyly Qazaqstangha kóshting basyn búrghan  da osy qazaqtar bolatyn. Qazirgi resmy esep boyynsha Mongholiyadan Qazaq stangha  100 myngha juyq qazaq oraldy. Alayda, Mongholiyada әli de 120 myng qazaq tirlik  etedi.

Bizding Qazaqstangha kóship keluimizge  monghol ýkimetining esh kedergisi joq. «Núrly Kósh» baghdarlamasy da jýrip  jatyr. Sayasy túrghydan erkinbiz. Ondaghy halyqtyng hal-ahualy jaman  emes. Sayasi-ekonomikalyq jaghynan  eshqanday qysym joq.   Ózderining kәsibin jasap, býgingi naryqtyq ekonomikanyn  әrtýrli qyr-syryn ýirenip kele jatyr. Kim qalay kәsip etem dese erkindik.

- El ruhyn kóterip, halyq tarihynyn  qatpary qalyng qaltarystaryna ýnilip  jýrgen qadamynyzgha Alla aq jol syilasyn. Endi ziniz tuyp-sken, býginde ómir  sýrip jatqan Mongholiya eline oralayyqshy. Mongholiyadaghy qazaqtyng atamekenge oraluy qalay bolyp otyr?

-Mongholiyanyng Bayan-Ólgiy aimaghy  1940 jyldan beri «últtyq aimaq» degen mәrtebege iye. Sonyng әseri bolar, ondaghy 150 myng qandastarymyz ózinin  qazaqy kelbetin taza saqtap keledi. 1991  jyly Qazaqstangha kóshting basyn búrghan  da osy qazaqtar bolatyn. Qazirgi resmy esep boyynsha Mongholiyadan Qazaq stangha  100 myngha juyq qazaq oraldy. Alayda, Mongholiyada әli de 120 myng qazaq tirlik  etedi.

Bizding Qazaqstangha kóship keluimizge  monghol ýkimetining esh kedergisi joq. «Núrly Kósh» baghdarlamasy da jýrip  jatyr. Sayasy túrghydan erkinbiz. Ondaghy halyqtyng hal-ahualy jaman  emes. Sayasi-ekonomikalyq jaghynan  eshqanday qysym joq.   Ózderining kәsibin jasap, býgingi naryqtyq ekonomikanyn  әrtýrli qyr-syryn ýirenip kele jatyr. Kim qalay kәsip etem dese erkindik.

Sonday-aq sóz erkindigi bar, biraq ruhani  jútandyqqa úshyrauy mýmkin. Sondyqtan da kelemin deushilerding legi kóp. Áriyne,  kedergiler de bar. Kedergiler Qazaqstan  tarapynan bolyp jatqan әleumettik- sayasy kedergiler emes. Memlekettik   qyzmetkerlerding qaghaz toltyru, qújat jasau barysynda qatang talap qongy. Yaghni, elim dep kelgen qandasyna janashyrlyq  tanyta almaytyndyghynda. Tek shetelden keletin qazaqtar ghana emes, jalpy qazaqstandyqtardyng da kóp jaghdayda osy  qaghazbastylyqpen jýdep jýr gen jayy bar. Sóitip kóp adam ózining enbek etu,  bilim alu siyaqty iygilikke júmsaytyn altyn uaqytyn qaghazbastylyqtyng qúrbany  qylyp, ómiri óksumen ótip jatady.

- Jalpy búl jolghy Almatygha   kelu saparynyzdyng ózi ghylymi  júmystar ýshin ekenin estip  jatyrmyz. Ángimemizdi de osy  taqyryptan bastasaq qalay   deysiz?

- Áriyne, jalpy Qazaqstangha  kelip enbek qorghap jatqan  men ghana emes, kóptegen úl-  qyzdarymyzgha qanat bitirip  kele jatqan osy otannyng ystyq    qúshaghy.

Taqyrybyma keler bolsam,   Shyghys Týrkistan mәselesi  býgingi eng iri mәselelerding biri. Mening tarih ghylymynan  qorghaghan kandidattyq  enbegimning taqyryby «1912 - 1949 jyldar aralyghyndaghy  Mongholiya men Qytaydy mekendegen qazaqtardyng qoghamdyq-sayasy ómirining tarihy». Búl  bir jaqty mәsele emes, ýlken  auqymdy mәsele. Atalghan  enbegimde 1912-1949 jyldar  aralyghyndaghy Mongholiya-  Qytay jerindegi qazaqtargha qatysty delingen barlyq sayasy oqighalardy ashyp-kórsetuge  tyrystym. Búl taqyryp shyn  mәninde búryndary da zerttelip  kelgen. Kóbinese reseylik  ghalymdardyng zertteuine baylanysty olar otarshyldyq jәne  taptyq dengeyden shygha almady. Óz memleketinin, últynyng ishki mýddesinen úzay alghan  joq. Al bizde Úlyqpan Badauamov bastaghan biraz ghalymdar zerttegen eken. Dese de olar da  memleketting qatang baqylauynda  boldy, iydeyalyq shenberde ústaldy. Endeshe osy kýrdeli  taqyrypqa qalam tartu - bizdin  algha qoyghan mindetimiz biri boldy.

Taqyryptyng ayasynda  kóterilgen eng ýlken mәsele - 1940 jyldardyng basty  oqighalary boldy. Yaghni, 1944  jyldyng 5-6 nauryzynda MHR  marshaly Choybalsan men әigili  Ospan batyr Slamúlynyn  kezdesuine keninen toqtaldyq.

Shyndyghynda búl halyqaralyq  dengeydegi ýlken kezdesu edi. Oghan KSRO biyleushileri tarapynan 5-6 әskery genaral  kelip qatysqan. Choybalsan men  Ospannyng kezdesui - Shyghys Týrkistan respublikasynyn   janadan qúrylyp kele   jatqan qúrylymdyq memleket boluynyng aldyndaghy   azattyq ýshin maydangha shyqqan   últ kýreskerleri men Kenes odaghynyng jol-joryghyn   eskergen monghol memleketi  basshylarynyng kezdesui edi.

Sondyqtan osy mәselege ýlken   sayasy túrghydan, qoghamdyq  túrghydan bagha beru býgingi kýn tәrtibindegi iri taqyryp   bolghandyqtan biz osy mәselenin  qyr-syryna jete nazar audardyq. Áriyne, memlekettik  múraghattarda saqtalyp jatqan  kóptegen qorlar bar, mәlimetter  bar. Búlardyng betin tolyq  ashtyq dep aita almaymyz.

Mongholiya men Qytaydy mekendegen qazaqtardyng basynan  ótken yaghny Altay, Bayan lgiy,  Qobda aimaqtary, Bәitik- Qaptyq manyndaghy oqighalardy  zerttep, ghylymy ainalymgha týsiru basty maqsatymyz boldy. Dese de qanshama demokratiya, adam bostandyghy bar desek te Qytay tarapynyn  múraghatyndaghy derekterge  qolymyz jetpedi. Sondyqtan  da bolashaqta tek qana 1940-1951  jyldar aralyghyndaghy sayasi  oqighalardyng ózi qayta zertteudi qajet etetin ýlken ghylymiy   júmys ekenin de eskertkimiz   keledi.

- Kandidattyq taqyrybynyzgha oray, óziniz mir jolyn  terenirek zerttegen Ospan ba-  tyrgha qanday bagha berer ediniz?

-Ospan batyr óte kýrdeli  túlgha. Ol elu eki jyl ghúmyr  keshti. Sol elu eki jylynyng jarymy at ýstinde azattyq ýshin   arpalyspen ótti.

Men jeke azamat retinde óz  kózqarasymdy bildiretin bolsam, imperiyalardyng qyly- shynan qan tamyp túrghan qiyn   kezende, ýlken memleketterdin  arasynda kózsiz erlikke  baryp   Er Jәnibekting aq tuyn kóterip  shyghyp, Shyghys Týrkistannyn  azattyghy ýshin kýresip keudesin  oqqa tóseui sol dәuirmen  salystyrghanda qanday qazaqtyn  da qolynan kelmeytin ghajayyp   batyrlyq edi. Búl erlikti  halqynyng bir tuar úly Ospan  Slamúly ghana jasay aldy.

Býkil ghúmyryn osy azattyqqa  arnady. Eng bastysy ol qyzyl  imperiyany, qyzyl tónkeristi  moyyndaghysy kelmedi. Onyn  búl «moyyndamauyn» sol kezdegi   basylymdar, ýlken-ýlken sayasy túlghalar әr jaghynan synap  jatty. Al býgin kóz aldymyzda ne túr? Ospan armandaghan  tәuelsiz qazaq eli - Qazaqstan  túr. Jalghyz Qazaqstan ghana  emes qanshama týrki memleketi  shanyraq kóterdi. Endeshe   ózindik geosayasaty, mýddesi,  iri memlekettik baghyty bar  delingen alyp elderding aranyna   jútylyp ketpey, aghyngha qarsy  jýzgen, qyzyl  imperiyanyn   bayansyzdyghyn bayaghyda-aq sezgen, oghan qasqaya qarsy shapqan  Ospandy ýlken ghúlama, danyshpan dep aituymyzgha tolyq negiz   bar. Áriyne, ol qazaqtyng últtyq  ruhyna úran bolatyn eng myqty,  eng batyr úldarynyng biri.

Ospangha qatysty aitylar   oqighalardyng ishinde ony han  kótergen әngime sóz bolady. Búl  shyn mәninde handyq taqqa otyrdy degendi bildirmegenimen,  qazaqtyng mýddesi ýshin halqy  han kótergen úly túlghagha ainaluy edi. Qabanbaydy «han batyr» dep ataytynymyz siyaqty   Ospan da qazaqtyng eng songhy han   batyry bolyp, tarih betinde  mәngi   saqtalady.

- El ruhyn kóterip, halyq  tarihynyng qatpary qalyn  qaltarystaryna ýnilip jýrgen qadamynyzgha Alla aq jol syilasyn. Endi ziniz tuyp-ósken,  býginde ómir sýrip jatqan   Mongholiya eline oralayyqshy.

Mongholiyadaghy qazaqtyng atamekenge oraluy qalay bolyp otyr?

-Mongholiyanyng Bayan-lgiy aimaghy 1940 jyldan beri  «últtyq aimaq» degen mәrtebege iye. Sonyng әseri bolar, ondaghy  150 myng qandastarymyz ózinin  qazaqy kelbetin taza saqtap keledi. 1991 jyly Qazaqstangha  kóshting basyn búrghan da osy  qazaqtar bolatyn. Qazirgi resmy esep boyynsha Mongholiyadan  Qazaq stangha 100 myngha  juyq qazaq oraldy. Alayda, Mongholiyada әli de 120 myng qazaq   tirlik etedi.

Bizding Qazaqstangha kóship  keluimizge monghol ýkimetinin  esh kedergisi joq. «Núrly Kósh» baghdarlamasy da jýrip jatyr.  Sayasy túrghydan erkinbiz. Ondaghy  halyqtyng hal-ahualy jaman   emes. Sayasi-ekonomikalyq  jaghynan eshqanday qysym joq.  ózderining kәsibin jasap, býgingi  naryqtyq ekonomikanyn   әrtýrli qyr-syryn ýirenip  kele jatyr. Kim qalay kәsip etem dese erkindik. Sonday- aq sóz erkindigi bar, biraq ruhany jútandyqqa úshyrauy mýmkin. Sondyqtan da kelemin   deushilerding legi kóp. Áriyne,  kedergiler de bar. Kedergiler Qazaqstan tarapynan bolyp jatqan әleumettik-sayasi  kedergiler emes. Memlekettik qyzmetkerlerding qaghaz toltyru,  qújat jasau barysynda qatang talap qongy. Yaghni, elim dep kelgen  qandasyna janashyrlyq tanyta   almaytyndyghynda. Tek shetelden keletin qazaqtar ghana emes,  jalpy qazaqstandyqtardyn   da kóp jaghdayda osy   qaghazbastylyqpen jýdep jýrgen jayy bar. Sóitip kóp  adam ózining enbek etu, bilim alu  siyaqty iygilikke júmsaytyn altyn uaqytyn qaghazbastylyqtyn  qúrbany qy lyp, ómiri óksumen   ótip jatady.

Ata júrtqa oralghaly otyrghan elding endigi ýmiti «Núrly kóshte»  bolyp otyr. Dese de, Kókshetau  jaqtan kelgen jaghymsyz  habarlargha qaraghanda aldynghy  barghan elding kýizeliske úshyrap  jatqan týri bar. Eger múnday  әngime ras bolatyn bolsa,  qúzyrly organdardyng arttaghy   eldi ýrkitpey «Núrly kóshti»   núrly qylghany jón bolar edi.

- Mongholiyadaghy qazaq jastarynyng bilim alu jaghdayy  jәne otanyna oralu iydeyasy qay  dengeyde?

- Mongholiyadaghy bilim salasyna keletin bolsaq, ondaghy  oqushylar әlemdik standartqa  say, qazaqstandyq mektepterdegi  ýlgi negizinde jalpy 11 jyldyq  qazaq mektepterinde bilim  alady. Monghol tilinde sabaq   beretin biren-saran mektepter  de bar. Jylyna 300-ge juyq bala Qazaqstannyng joghary oqu  oryndaryna tapsyryp, student  atanyp jatady. Negizi, sheteldegi  qazaqtardy qoldaytyn arnayy   baghdarlama boluy kerek. Bizge  sonday baghdarlama jetpey jatyr. Mongholiyada túratyn te talantty balalar bar, solardy «Bolashaq» baghdarlamasymen shet memleketterde nege oqytpasqa?!

Keleshekte Qazaqstangha kerek qazaq jastary ózdiginen kelip   jatyr. Otanyma ýles qosamyn  dep patsha kónilmen kelip  jatqan sol jastargha Qazaqstan  tarapy qay dengeyde kónil  bólip otyr? Ony bilmeymin.  Jastardyng Qazaqstangha kelip  jatqan búl shoghyry taptyrmaytyn jas kýshter. Ol jaqtan  kelgen balalar Qazaqstannyn  mektepterine qabyldanyp,  ony bitirgennen keyin qazaq   elining azamaty bolyp, úly  qazaq dalasynda tirshilik etip   ketetinine senemin. Jastardyn   kelui - Qazaqstannyng damu  bolashaghyna ýlken septigin   tiygizedi. Jana tehnologiyada sol  jastar arqyly keledi. Shetelden elim-jerim dep jastardyn  kelui - ertengi kýni Qazaqstan   ýshin enbek etetin mamandar   dayyn degen sóz.

Qazaqstan tәuelsizdigin  alghanyna mine 20 jylday uaqyt  bolyp qaldy, sol  tәuelsizdiktin  dәmin biz de tatyp jýrgen adamdarmyz. Tәuelsizdik býkil qazaq halqyna ýlken erkindikti berdi.

Bir jennen qol bir jaghadan bas  shygharyp otany ýshin enbektenu jer betindegi bar qazaqtyng boryshy.

- Qazaqstan men Mongholiya  arasyndaghy mәdeny baylanystar  jәne atajúrttan aqpar at alu  jaghdaylarynyz qalay bolyp otyr?

- Kezinde Mongholiya Kenester  ýkimetining yqpalynda túrghan  kezde Qazaqstan bizge ruhany jaghynan kómektesip túrdy. Osy  jaghynan alghanda Mongholiya  qazaqtary Qazaq stangha qaryzdar  der edim. Kenes odaghy kezinde  ondaghy qa zaqtardyng et nikalyq  ýlken top retinde saqtalyp qaluyna Qazaqstannyng az  әseri bolghan joq. Baspasóz  bizge tolyqqandy jetip, «Júldyz» jurnaly, «Qazaq   әdebiyeti», «Qazaqstan әielderi»  siyaqty basylymdar men  qazaq aqyn-jazushylarynyng it kitap taryn oqyp óstik.

Bý gingi bir kesapat - qazaq standyq basylymdardyng Bayan-lgiy aimaghyna tolyghymen barmauy. Osy mәselening kiltipanyn  sheshetin bolsaq, qazaq BAQ-yn tolyghymen qabyldaytyn  bolsaq, onda Bayan-lgiy  joghary dengeyde Qazaqstannyn  tynys-tir shi ligimen tanysar edi. Bir quanarlyghy Bayan-lgiy  qazaqtary Qazaqstan telearnalarynyng barlyghyn derlik  sputnik arqyly kóre alady. Búny Bayan-lgiy aimaghy   әkimshiligi Qazaqstan Mәdeniyet jәne aqparat ministrliginin  kómegimen jýzege asyryp  otyr. Qazaqstandyq telearnalar taratqan aqparatty keyde   biz múndaghylardan da jaqsy  qadaghalap otyramyz.

Búdan syrt Shynjannyng 2  arnasy, Týrkiyanyn, Reseydin  arnalary da beriledi. Sonymen  qatar Bayan-Ólgiyde Internet   jýiesi óte jaqsy damyp keledi. Auyldaghy qazaqtardyng ózi internet ústaytyn mýmkindikke   ie bolyp otyr. Qazaqstandaghy barlyq aqparat qúraldarynyn   denin bayanólgiylikter internet arqyly alyp, kýndegi tynys-tirshiligin bilip otyrady.

Bayan-Ólgiyde kópshilikpen  túraqty týrde didarlasyp  túratyn aqparat qúraly - «Bayan-Ólgiy» radiosy ghana. 1965 jyldan bastap júmys istep keledi. Radio kýnine  1 saghat habar taratady. Ári  Mongholiyadaghy memleket  qarjylandyratyn birden-bir  aqparat qúraly. Biraq býginde  Qazaqstandaghy qazaq radiosymen jýieli baylanys ornata almay otyrmyz. Radiomen  qatar, Aqparat ortalyghynda  «Jana dәuir» gazeti men  «Shúghyla» jurnaly shyghyp túrady. «Jana dәuir» 24 betpen  aiyna bir ret, «Shúghyla» jurnaly 4 baspa tabaq kólemmen ýsh aida bir jaryq kóredi.

Al, bir-eki jyldan beri osy   aqparat ortalyghy janynan   «Ólgiy» telearnasy ashyldy.  Aymaq júrtshylyghynyng ghana  kózayymy bola alatyn búl  telearna aptasyna eki ret eki   saghat habar taratady.

Ózimizdegi merzimdi  basylymdardyng jay- kýii óte jaqsy bolmasa da  azamattardyng býgingi hal-jaghdayyna, ruhany zeynetine  az da bolsa mýmkinshilik jasaydy. Osylardyng barlyghy býgingi   BAQ ishindegi az últtardyn   talabyna say keletin, qazaq  tilinde habar jýrgizetindigimen   daralanady. Sondyqtan osy   BAQ-tar býgingi qazaqtardyn  tynys-tirshiligin jaqsy   dәleldep, dәiektep kórsetip  otyr dep oilaymyn. Ondaghy  gazetterding qazaqstandyq gazettermen salystyrghanda ayasy tar, biraq erkindeu. Erkindikti erteden týsingen halyqpyz ghoy,  sondyqtan ondaghy qazaqtar da  demokratiyany jaqsy biledi.

Býginde Qazaqstannyng BAQ   salasynda júmys atqaryp  jýrgen jurnalister tobynyng ishinde bizding elding týlekteri de   kóp.

- Syrt kóz synshy demekshi,   Qazaqstannyng aqparat qúral daryn kýndelikti qada- ghalap, internet arqyly da  bәrin kórip-bilip otyrady  ekensizder. Jalpy býgingi Qazaqstannan kónilinizge   jaq paytyn qanday odaghaylyq tar bayqalady?

- Tәuelsiz qazaq elining shanyraghyna kóz salghanda adamnyng jýikesi kótermeytin   ister de joq emes. Sonyn  eng kórnektisi jәne de eng soraqysy qazaqtilining býgingi  mәrtebesining tómendigi der  edim.

- Býgingi qazaq tilining mәrtebesin kóteru - memlekettin  mәrtebesin kóteruge sayatyn  qazaq memleketining negizgi  mindeti. Qazaq memlekettiligi  qazaq taghdyrynyng ýsinde túr.

Qazaq taghdyryn býgingi biz  jýike tamyrymyz dep, qazaq  tilin jýregimizding tamyry dep  biletin bolsaq, sol tamyrgha jabysyp alyp әtkenshek oinaugha  bolmaydy. Tamyrdy ýzip tastaugha tipti de bolmaydy.

Tamyrdy ýzu - taghdyrymyzdy  qúrtu.  Qazaq tili ejelden ómirshen  til, eng bay til. Sol qúdiretti   qolymyzgha ústap otyryp   qadirin bilmesek Tәnirdin  qarghysyna qalamyz. Osy kiyeli tildi ary qaray damytu býgingi qazaqtardyn, taza  qazaqtardyng negizgi mindeti bolugha tiyis. Áriyne, qazaq tilin  bilmeytin qazaqtar da bar.

Bir qaraghanda olargha sógis te  joq. Kýnәsi men kinәsin ótken  ghasyrdyng «sosializmine» «komuniziymine» audara salamyz. Biraq, búl beysharalyq.

Sol adamdardyng osydan shiyrek ghasyrdan keyingi taghdyry  ayanyshty. Oinap-oynap laqtyryp jibergen kishkentay   balanyng quyrshaghy siyaqty  eshkimge kereksiz bolyp  qayda qalaty bir Allagha ghana   ayan. Sol ayanyshty taghdyrly  adamdargha kinәmen emes, ayaushylyq sezimmen qarau kerek. Býgingi memlekkettik tildi  bilmeytin, bilgisi kelmeytin qazaqtarymnyng bolashaqtaghy  auyr haline qatty ókinemin.

- Til turaly aitqanynyzdy  qúp alamyz. «Búdan jaman  kýnde de toygha barghanbyz» degendey búrynghymen   salystyrghanda qaz-qaz túryp  kele jatqanymyzgha da tәube qylamyz. Meshel baladay   bolsaq ta óz ayaghymyzben  jýrip kele jatqanymyzgha shýkir deymiz. Osy orayda   býgingi qazaq jurnalistikasy jayynda ne aitar ediniz?

- Býginderi Qazaqstanda   qazaq jurnalistikasyn ilgeri letetin jigitterdin, yaghniy   júr- nalshylar armiyasynyn  qatary qalyn. Jasap  jatqan әreketterining barlyghy qúptarlyq. Dese  de Qazaqstan barlyq kórshiles elderdegi qazaq jurnalisterine qazaq tilindegi aq parat qúraldarynyng ózindik ýlgisine, yaghny tehnologiyasyna tәrbiyeleui kerek dep  oilaymyn. Qazirgi uaqytta   Qazaqstan әlemning damyghan   50 elining qúramyna ótu  maqsatynda júmys istep jatyr. Sol qatargha qosylghan   kezde Qazaqstan BAQ-tary  da halyqaralyq biyik óreden kórinui kerek qoy.

Qazaq tildi aqparat qúraldary arnayy forumdar ótkizip túrsa, BAQ jәrmenkesin jasasa jaqsy  bolar edi. Búl mәselele bir  kezde auyzgha alynghanymen  belgisiz sebepterge baylanysty ayaqsyz qaldy. Forum   ótkizip barymyzdy dastarhan  ýstinde baghamdasaq, qazaq tildi   aqparat qúraldarynyng óresi  de halyqaralyq dengeyde óser  edi. Olay bolghanda elding mәiegi  qalyndap, ruhany jaghdayy da   kýshti әserge bólenetini sózsiz.

- Sizdi kóp júrt aqyn,  әdebiyetshi retinde tanidy.  Býgingi әdebiyet damu dengeyi qanday?

-Aynalamyzdaghy dýniyelerdi angharu ýshin eng aldymen  әlemde bolyp jatqan barlyq shygharmashylq auqymda jasalyp jatqan jetistikterding eng sýbelilerin últtyq tilimizge audaruymyz kerek.

Últtyq әdebiyetimizdi da mytu   ýshin basqalargha qarap ózin   salmaqtay alatyn mýmkindikter  jasalmay bolmaydy. Bәseke   bolmay damu mýmkin emes. Shetelding ýzdik aqyn- jazushylaryn jetkizu ýshin   memleket tarapynan qoldau  kórsetilui kerek. Óitkeni  kóp is qarjygha tireledi. Sonan keyin osy baghytta júmys   atqaratyn oqu oryndary jastardy qanday әdeby baghytqa   beyimdey alady. Mine osynyn  bәrin ministrlikter, әdebi  oshaqtar, jazushylar odaghy   arnayy qadaghalau qajet bolady. «Kýngirt» jazatyndardyng bәrine kýmәnmen qaraghansha   keyde solardyng ishinde jatatyn «iyirimdi» tabugha talpynu kerek. Ózgening әdebiyetintanyp-bilip, óz әdebiyetimizdin  óresin solarmen tenestiret alsaq, endigi jerde óz  jetistikterimizdi basqalargha   tanytugha talpynghanymyz jón.

Bizding qaltaly azamattarymyzdyng bir aqynnyng en   tandauly ólenderin satyp  alyp, kitap etip shygharuyna  nege bolmaydy. Búl da bir  әdebiyetke qosylghan ýles bolar edi. Bir ýy salyp bergenshe   eng keremet qúndylyq retinde   bir aqyn, jazushynyng qúndy  enbegin aghylshyn, fransuz   jәne de basqa tilderge audartyp әlemge tanytugha nege bolmaydy. Eger biz solay istegende  qazaq aqyndarynyng ishinen   Nobeli syilyghyn alatyndar  shyghuy da әbden mýmkin ghoy.

Qazirgi әdebiyet pen poeziyanyng keshegi logikamen  tirshilik etetin mým kin digi joq.  Dәl qazirgi poe ziya lyq baghyt  Abaydyn, Tynyshtyqbekterdin  baghytymen, әrtýrli joldarmenen ketip bara jatyr.

Sondyqtan keshegi taqpaqpen,  býgingi ýlken dauryqpa   aiqaymen nemese júrttyng aldyna shyghyp, kim maghan kóp  shapalaq úrady eken degen  baghytpen emes, qazaq poeziyasy әlemdik dengeyge jetu ýshin  óte mәndi, maghynaly qalyppen   jýrui kerek.

Qazaq әdebiyetining birdebir ókili kýni býginge deyin   Nobeli syilyghyn ala  almauynyng sebebi - әdebiyetti  qúndylyq retinde tanymay otyrghandyghymyzda.

Ádebiyetting әlemdik rynogyna kire almay otyrmyz.

Ózimizdi ózimiz tanyta almay  qor bolyp kelemiz. Birneshe  jenil-jelpi kitaptar men әngimeler shygharyp qazaq   әdebiyeti algha kele jatyr deu  naghyz essizdik. Qúndylyqqa essizdikpen qaraugha bolmaydy. Orys әdebiyeti nege kýshti?

Sebebi әlem әde biyetinin  qúndylyqtaryn sol shyqqan  kýnnen bastap óz tiline audarumen qatar, óz qún dylyqtaryn  ózge tilge audaryp, ony ainalymgha sa ludan aqsha ayamaydy. Al qazaq әdebiyetinde  marapattau bolmay jatqan  joq. Biraq bәri orynsyz toy- tomalaq, qúnsyz shapandar men  ótirik maq taular, ólgennen  keyin ghana ornatylatyn qymbat es kertkishter bolyp jatady. Búl әdebiyetke jasalghan   jaqsylyq emes, qayta mazaq.

Ádebiyetke jaqsylyq jasaymyn deushiler tabylyp jatsa   tekedey tandap, tekti aqyn- jazushyny tauyp pyshaqtyn   qyrynday bolsa da kitabyn   shygharyp, basqa tilderge audaryp berse bolghany! Búdan  ýlken baqyt joq.

Sondyqtan da sýt nilimen   qalyptasqan qazaq әdebiyetin  әlemdik dengeyge kóteru ýshin   sau sana kerek. Dimkәs sanamen eshqashan, eshtene jasay   almaymyz.

- Ángimemizding sonynda   Qazaq memleketinin   bolashaghynan ne kýtetininizdi  aitsa ketseniz?

- Qazaq elining qolynda   ýlken altyn bәiteregi bar.  Onyng aty - Tәuelsizdik!  Sol bәiterekting túghyryn bekemdeu, ony ayalap mәpelep ósiru, Qazaqstan memleketining tabanynyng astynda túryp  kók bayraghyn mәngilikke   jelbiretu - mine, búl býgingi  eng ýlken, eng basty mәsele.

Qazaqstanda baylyq kóp, aqsha   kóp, barlyq mýmkindik bar. Nany tәtti. Zattyq dýniyemiz   jeterlik. Endeshe Alla bergen sol baylyqty baghalay bilu,  úrpaq qolyna aman-esen amanattau - bizding buynnyng moynynda túrghan auyr jýk. Býgingi  kýnde qarapayym qazaqtardyn  ata-babasynan qalghan qasiyetti   jerining ýstinde otyryp «jetim  búryshtaghyday» kýy keshuine  bolmaydy ghoy. Qara halyq  bazarda shildening ystyghyna kýiip, qantardyng ayazyna tonyp  túryp tapqan az aqshasynan  salyq tapsyryp nanyn zorgha  tauyp jýrse, kerisinshe  memlekettik dengeydegi adamdar úrlyq istep qara basynyn  qamymen millionerge ainalyp jatsa ne bolghany! Atadan  qalghan Alashtyng dәuleti - qazaqtyng ózining enshisi. Eshkim  bir jaqtan arqalap alyp kelgen  joq, arqalap alyp kete almaydy da. Halyq óz baylyghyn ózi  iygiligine júmsamayynsha eldin  ensesi kóterilmeydi. Ensesi  kóterilmegen elden aqsýiekter  emes qara siraqtar ghana tua-dy. Qara siraqtar halyqty  basqarugha jaramaydy. Qayta  qúl bolugha dayyn túrady.

Qazaqstan ózining Atazanyna,  qazaq óz respublikasyna ózi iye  bolatyn kez jetti.

Mýmkin búl elding tagh dyry  turaly sayasatkerler, ghalymdar degendey «ózge auyldyng balalary» әr týrli pighylmen  úsynystar aitatyn shyghar.

Biraq qazaq jerining «qara  qobdiynyn» kilti óz qolynda  ghoy. «Qaydan qúlaq shygharsa, qazanshynyng óz erki» demeushi  me edi. Qazaq eli qúldyq sanadan arylyp ózin aqsýiektikpen kórsetetin kezge kelip otyrghan  joq pa!? Býgingidey tamasha  kezeng qazaqtardyng qolyna eshqashan kelip kórmegen. Endeshe kók tudy jelbirete ústap  jer betinde ensemizdi tik ústap jýruimizding ózi Alla taghalanyn  eng ýlken syiy.

Sondyqtan memlekettik taraptan - memleketshildik bolu,  últshyl bolu, otanshyl bolu sol memleketting negizgi iyelerining paryzy bolugha tiyis. Búl oilap qana qoyatyn, auyzda ghana aita salatyn nәrse  emes. Jýzege asyratyn, kezek  kýttirmeytin mәsele. Shette jatqan qazaqtar mine osynday   mәselelerge alandaydy. Balasy atqa minse ýiindegi әjesi  taqymyn qysatyn qazaq balasy  emespiz be. Shalghayda otyrsaq   ta jýregimiz Qazaqstan dep  soghady.

- Ángimenizge rahmet. Qazaq  qayda jýrse de qazaq qoy.  Allataghala baqytymyzdy kópsin besin. Mongholiyadaghy qandas- targha qazaq elinen sәlem  aitynyz. Jolynyz bol syn!

- Ámiyn, rahmet. Sizder de  aman bolynyzdar!

Súraghan RAHMETÚLY, aqyn, Mongholiya Jazushylar odaghy Bayan-Ólgey aimaqtyq qazaq qalamgerler kenesining tóraghasy, «Shúghyla» jurnalynyng bas redaktory:

Ángimelesken J.ShÁKEN

"Jas qazaq ýni" gazeti