2015 jyly 11 jeltoqsanda QR Bilim jәne Ghylym ministrligining keneytilgen mәjilisinde 117 jogharghy oqu oryndarynyng rektorlary «Qazaqstan tarihy» pәnin «Qazirgi Qazaqstan tarihy» pәnimen auystyrudy birauyzdan qoldapty. «Qazirgi Qazaqstan tarihy» búl «jana pәn» 1991 jyldan yaghny tek Tәuelsizdik alghan jyldardan bergi uaqytty ghana qamtidy. Sonda múqym bir halyqtyng tarihyn terendetip oqytugha qarsy bolghan rektorlar  jastardyng keleshegine balta shauyp, olardy otan sýigishtik sezimge tәrbiyeleytin pәn-Qazaqstan tarihyn oqytu qajet emes degen sheshim shygharypty. Al sol jastardyng ata-anasy búl  qatarli sheshimge  qazaqtar  ne aitar eken? Qazaq halqy 117 rektor men ministrliktegi jaghympaz jandayshaptardan  ghana túrmaytyn shyghar.

Al tarih degen mazmúny tereng ruhany úghymnyng adam sanasynyn, dýniyetanymynyn, eldin, últtyng hal-ahualynyng damuyna, qoghamdyq qarym-qatynastardyng dúrys qalyptasu dәrejesine tiygizer әseri erekshe. Tarihsyz qogham, halyq, memleket boluy da tipti de mýmkin emes.
Al osy tarihtyng manyzy qanday ekendigin Alashtyng ardaqty azamaty Mirjaqyp Dulatov kezinde dәleldep ketken.

Ol "tarih deytin-búrynghy ótken zamannyng jayynan sóilep túratúghyn; búrynghy ótken kisilerding isinen habar beretúghyn ghylym. Qazaqtyng kóbi ony "Shejire" dep ataydy. Bú zamannyng ghalymdary tarih atauyn eng ondy atau dep biledi. Tariyh-týzu jóndi ýiretushi. Tariyh-halyqty týzu jónge silteushi bolsa, oghan dýniyede týzushilikting kitaby (әdilettilikting barometri, qosqan men E.Q. ) tirshilikting jolbasshysy deuge bolady". Keleshek kýnning qanday bolatyndyghyn biluge tarih anyq qúral bolady.

Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan últ qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep, ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuatynyna kózi jetpeydi. Eger bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady. Dýniyede ónge júrttar qatarynda kem, qor bolmaytyn, túqymym qúryp qalmasyn degen halyq ózining shejiresin imany dәrejesinde úghyp biluge tiyis.

Tarihtyng aitatyny mynau: bizding búrynghy babalarymyzdyng kim ekendigi, olardyng dýniyede ne istep, ne bitiretindigi, qanday qúty barlyghy, ol qútty ne oryngha júmsaghandyghy; istep jýrgen isining qaysysynan payda, qaysysynan zardap kórgendigi; búrynghy babalarymyzdyng dosy-dúshpany kimder bolghany, ne sebepten baghy tayghandyghy jәne osyghan úqsas isterding barlyghyn tarih týsindirip túrady. Búrynghy babalarymyzdyng basynan keshken jaqsy-jaman qanday uaqigha bar bolsa, onyng bәrining ózindik sebebi bolghan. So sekildi keleshekte bizding basymyzgha týsetin sonday bir oqighalar osy kýnde qylyp jýrgen isimizding nәtiyjesi bolmaq. Tarihty oqysaq, onda qanday isten qanday nәtiyje tuatynyn anyq bilemiz. Jaqsy isten - jaqsylyq, jaman isten - jamandyq tumaqshy. Eger tarihty oqyp bilsek, paydaly isting qanday ekenin bilemiz. Zalaldy isten qashamyz. Búrynghynyng ondy isinen ýlgi almaqshymyz. Osy kýnde istep jýrgen isimiz, qylghan júmysymyz, minez-qúlqymyz, sózding bәri keyingilerge tarih bolyp qalady". Kýni býgin dýniyede eshbir nәrsening asyly bilinbey qalghan joq. Ár nәrsening týbi tekserildi, asyly bilindi. Bilimi artyq, kózi ashyq júrttar dýniyedegi adam balasynyng asylyn, nәsilin tekserip bolyp, barlyghyn kitapqa jazdy. Bóten júrttar qatarynda ala bóten bizding qazaq halqynyng asyly tekserilip, tarihy tolyq jazylghan joq. Býgin Aziya kartasynyng tórtten birine ie bolyp túrghan qanshama million qazaqtyng tarihy kómeski qalyp ta túrghan jayy bar.

Tarih ghylymynda qansha tarih jazushylar shyghyp, qanshama kitap jazyp shyghardy. Solardyng arasynda qazaqtyng asylyn anyq qyp aitatyny joq. Arabsha, týrikshe, oryssha biz kórgen kitaptarda qazaq turasynda jazylghan sózderding bәri de haqiqatqa harab, ship-shiyki ótirik. - dep jazuy tegin bolmasa kerek.
(M.Dulatov. Týrik balasy. "Qazaq", 1913j. №2, №7)

Qazaq ziyalysynyng tariyhqa bergen búl sipttamasy, Qazaq halqynyng ghasyrlar boyy qalyptasqan tarihyn ol jerdi mekendeushi barlyq últ ókilderinin, yaghny respublika azamattarynyng barlyghynyng oqyp biluin mindetteydi. Sondyqtan búl pәn memlekettik manyzy bar ýlken shara retinde baghalanyp, barlyq joghary bilim beretin oqu oryndarynda oqytylyp otyr. Biz ótkenimizge ýnilip odan sabaq almasaq, onda keleshektegi baghyt-baghdarymyzda qatelikterge úryndyratyn jaghdaylargha jol beruimiz mýmkin. Sondyqtan osy qaghidany tereng týsinip, ony baghalay biluimiz qajet jәne Otan tarihyn Jogharghy oqu oryndarynda oqytudy toqtatu toqtatpaudy halyqtan súrauy kerek.

Al úsynylyp otyrghan Qazirgi zaman tarihy-Tәuelsizdik tarihy jaghympazdardyng jazghan jalghan shatpyraghy, ol da uakyt synynan óte almay kenes dәuirindegi GERONTOKRATTAR ( jasy jetken adamdardyng biyligi) jýrgizgen jalang sayasattyng tarihy sekildi "aqtandaqtargha" toly bolatynyna kepildik berem.

Esenghazy Quandyq,  tarih ghylymdarynyng doktory,  professor. 

Abai.kz