— Masqara boldyq, Bәuke, — dedi Erbol. Óni qashyp ketipti.

— Ne bop qaldy?

— Ne bolmady dep súrasayshy, Bәuke.

— Býitip qyzgha barghany qúrysyn...

...Erbol men Nәlibay keshe narhozdyng jataqhanasynda túratyn qyzdargha baratyn bolghan. Ótkende bir veshirde kórgennen keyin, kil súnghaq boyly, appaq, әdemi qyzdar Erposhtyng týsine kiretin dәrejege jetken. Ásirese anabir nәrkes kózdi aru... Qaltanyng júqalyghynan biraz uaqytqa deyin bara almay jýrdi. Keshe bir ynghayyn tapqanday bolghan. Tapqanda... Biz joghary kursta oqyp jýrgende Kerim degen jigit jii kelgishtep jýretin. Aqkónil edi. Bizdikiler ol kelgende Kerim brat keldi dep bir jyrghap qalatyn. Tolyq, tershen, sóilegende ysyldap sóileytin Kerekeng yurfakta syrttay oqidy dep estiytinmin. Maqtanshaqtau kóringen... Erbol Nәlibaydy aragha salyp, sol «bratty» syndyrady ghoy. Ádemi qyzdargha baramyz degesin, Kerekeng de kóp bәlsinbese kerek. Qymbat koniyak, konfet alyp barghan jigitterdi qyzdar da qúraq úshyp qarsy alypty. Ángimeni de, әndi de әdemi aitatyn Erbol, ýndemey otyryp, anda-sanda әzil tastap qoyatyn syrbaz Nәlibaydyng qaljyndary әiәilargha únaghan. Tek әp-әdemi bastalghan әngime kóp úzamay súiyla bastapty. Kinәli — «brat». «Men mektepti Germaniyada oqydym ghoy...» — depti bauyrymyz. Elshilikte qyzmet etken adamnyng balasy eken. Basynda nemisshe til syndyru qatty qiyn bolypty. Eldi oilap jylap alady eken. Qyzdar sengen. Sengeni bylay túrsyn, kózderine jas ala otyryp, elty tyndapty. Kerekeng ózining óte iri firmanyng diyrektory ekenin mәlimdegen. Almatyda tórt bólmeli ýii bar ekenin aitqan. Jaqynda ghana shetelden su jana avtokólik alyp kelgenin aitqanda, qyzdar «qúlaghan». Tipti «Ofiske dәl senderdey әdemi qyzdar kerek...» dep arulardy eliktirip qoyypty. Olar júmysqa túratyndaryn elestetip, mәz bolghan. Bizding eki jigit bir-birine úrlana qarap qoyyp, koniyaktan úrttay beripti... Osyny aitqan Erbol bir auyr kýrsinip aldy.

— E, jaraydy, — dedim men. Onda túrghan ne bar? Kelesi joly barghanda Kerim brat bizge de habarlaspay ketti dey salasyndar...

— E, ei, Bәuke, has masqarasy bar. Uh... Erbol ornynan túryp ketti.

— Ne masqara?

— Brattyng papkisi qalyp ketipti qyzdarda.

— Onda túrghan ne bar?

— Masqarasy sonda bop túr ghoy. Qas qylghanda, býkil qújaty papkide eken. Attestatta qayda oqu bitirgeni jazylyp túr. Bizding brat osy sabaqty da qaryq qylmaghan eken ghoy. Kil «3». Erbol kýiip túr.

— Al qyzyq. Sodan?

— Eng soraqysy, papkide 10-jataqhanagha uaqytsha túrugha berilgen rúqsat qaghazy jәne proezdnoy bar eken...

— Ha-ha-ha. Sodan?

— Býgin barsam, qyzdar kýlip, qolyma ústatty. Oi, úyalghanym-ay. Jerge kirip kete jazdadym. Qaydan ghana jolap edim sol pәlege...

— Mýmkin, olar ashyp qaramaghan shyghar?

— Ói, Bәuke, sen de... Qaramaq týgili, mazaqtap, sәlem aityp jibergen joq pa bratqa...

Ishimdi basyp domalaugha Erboldan qysylyp túrmyn. Onyng dәl osynday kýige týskenin birinshi ret kóruim... Sodan keyin jigitimiz narhozgha baratyn joldy úmytty... ...

«Elshining balasymen» dos bolghan joq pa edinder-ey?