IYә, ajaly taqady, tatar dәmi tausyldy Oqastyn. Tómennen bastap órlegen ólim bel­gisi songhy birer kýnde keudege ja­qyndaghany anyq bilingen. Endi ajal tyr­naghy tek jýrekke ghana jetpey túr. Oghan da jeter. Kóp bolsa bir apta... sosyn... anau Alataudyng bauyrynda... kóp qorymdy kók jotanyng ýstinde... kóktemning jyp-jyly shuaghyna busanyp, taghy bir jas to­pyraq ýiindisi jatady. Sonymen bitti. Odan әri... qara týnek... 
Jýregi dýrs-dýrs soghyp auzyna ty­ghyldy. Ong jaq býiirine qalay aunap týs­ke­nin ózi de sezbey qaldy. Ólim! Netken qor­qynyshty! Bir-aq sәtte myn-san qúmyrsqa túla boyyn jorghalap ótkendey. Oiynda – mәn­gilik týnek... týpsiz túnghiyq... Ol tún­ghiyqtyng týbinde ne jat­qa­nyn, kimdi ne kýtip túrghanyn jan balasy bilmeydi. Ras, qanday qor­qynyshty! Oqas kózin ashyp ala qoydy. «Jo-joq, búl qas-qaghymdyq qana qorqynysh». Ólimnen eshqashan qorqugha bolmaydy. Ol – haq. Ol – Qúdaydyng isi. Erte me, kesh pe, júmyr basty pendening baratyn jeri sol ghana. Búny aqyl-esi dúrys adamnyng bәri biledi. Bilmeytini – tek dәl qay uaqytta óletini ghana. Bilmegen song da mәngi ómir sýretindey bolyp jaybaraqat tirshilik ete beredi. Ómir – sonysymen de ómir. Eger әrkim óletin kýnin bilip jýrse, onda myna ómirde ne qyzyq qalar edi. Eng ókinishtisi sol – Oqas sony bilip jatyr. Qa­shan óletinin bilip jatyr... «Jo-joq, bәribir ólimnen qorqugha bolmaydy!» Ol – haq. Ol – Qúdaydyng isi. Erte me, kesh pe, bú­nyng da baratyn jeri sol ghoy. Alayda, alatyn janyn Qúday qinamay-aq alsa eken deydi Oqas.
Qaytadan shalqalay jatyp, kózin júm­dy. Eshtene oilamaugha tyrysty. Biraq sana sarayyn qansha jerden bekitip aldym dese de, súghanaq oilar әiteuir bir tústan sanlau tauyp kirip ketedi. Kirip ketedi de, býkil ótken ómirin taghy da shaqshaday basynan shyr ainaldyryp kóshire bastaydy. Qúddy qayta-qayta kórsete beretin әldebir kóne filim sekildi. Sol «kóne filimdegi» kóp kórinisterding ishinen Oqas neghúrlym kónil­di birdeme kórgisi keledi. Keyde ony da kóredi. Sonday sәtterde jabyqqan jany sәl de bolsa jadyrap, qazirgi jayyn bir sәtke bolsyn úmytyp, kәdimgi sau adam siyaq­ty ómir sýrip jatqanday kýy keshedi. Alayda, búl da úzaqqa barmaydy, janaghy qyzyldy-jasyldy, shuaqty-núrly suretter әldebir saghynysh sezimderin oyatyp, onyng sony ózekti órter ókinishke ainalyp shy­gha keledi. Ókinish! Oqastyng bir bayqa­ghany – barlyq mún-nalanyng ishindegi eng auyry osy ókinish eken. Qazir de búnyng janyn qinap jatqan sol ókinish. «Átten-ay! – deydi ishtey ah úryp. – Sol joly Dýisen­men birge elge ketip qal­sam ghoy, dәl mynaday kýige týser me edim». Amal ne, boq dý­nie jet­ti aqyry týbine.
Dýisen!.. Ýsh kýnnen beri ol da joq.Ýsh kýnnen beri syqyr etken esik pen sybyr etken dybysty qalt jibermey búl jatyr. Joq ol, joq! Yapyrau, qayda ketti? Nege kó­rinbey ketti? Búnyng kýnnen kýnge tó­men­dep, demi bitip, dymy qúryp bara jatqanyn, osynau songhy saghattarynda janyna nening demeu, nening sýieu bolaryn bir bilse, sol jigit qana biletin edi ghoy. Endeshe, qayda jýr? Qalada ma? Syrtta ma? Álde... qaraqan basynyng qamynan asa almaytyn kóp qara­nyng birindey, ol da óz sharuasyn kýittep ketti me? Biraq oghan da renjiytin jóni joq qoy búnyn. Tiri adam tirshiligin jasamay oty­ra ala ma! Óletin Oqasta endi kimning ne sha­taghy, ne sharuasy bar.
Jabyqqan, jasyghan qos janarynan ýzilip týsken bir tamshy jas qan-sólsiz be­tinen syrghyp baryp jastyghyna tamdy. Bir sәt bualdyr tartqan búlynghyr dýnie arasynan... bosagha túsyndaghy tóbeden bolmashy jaryqtyng bozara óship bara jatqanyn bayqady. Taghy bir kýnning son­ghy sәulesi. Mýmkin mýlde songhysy. «Shirkin-ay, son­ghysy bolsa eken!». Býitip qinalyp, sar­ghayyp, jambasy tesilip jatqansha jym-jyrt qana attanyp ketse eken sol  o dý­­­­niye­sine.

Shyndyghynda, dәl qazir búrynghyday qinalyp ta jatqan joq. Keyingi eki kýnde býkil denesi adam týsingisiz bir júmbaq kýi­­ge týsken. Ne auyru, ne sau ekeni bel­gisiz. Esh jerinen janyna batar eshtene se­zilmeydi. Talaydan beri túla boyyn qua­lay soghyp, qútyryna jelikken boran-dert­ting ekpini endi kýrt sayabyr tartqanday. Búl – betting beri qaraghany emes, boydan jan­nyng kete bastaghany ekenin Oqas bilip jatyr. Qazirding ózinde sol jaq ayaghynan tiytimdey tirlik belgisi bilinbeydi. Aldynghy kýni búny alghash sezgende, Oqas ólu degen­nin, ólim degenning sonshama qorqynyshty bolaryn birinshi ret týisingendey jýregi tas tóbesine shyghyp edi...
Birde syzdap, birde shanshyp, endi birde ot bop kýiip túratyn sol ayaghyn anda-sanda sipap qoyyp jatsa, Oqastyng az da bolsa jany jay tapqanday bolatyn. Búnysy keyin әdetke ainalyp ketken de, bir jeri shym ete qalsa, qoly aldymen shodyrayghan tizesine qaray jýgiretin. Sol kýni týnde de әldeneden selk etip oyana ketken búl birden ayaghyn ústaghan. Ústaghan sәtte uysyna súp-suyq birdeme ilikken. Tizesi de, qara sany da súp-suyq. Óziniki emes, ólgen bireudiki sekildi. Ayaq ekeni, óziniki ekeni tek ala­qanyna týrpidey tiygen qyltanaq-qyltanaq qylshyqtardan ghana bilinedi. Bas barmaghyn batyryp kórdi. Eshteme sezbeydi. Shymshyp kórdi. Auyrmaydy. «Bitti! – dedi. – Bәri de bit­ti!..». Man­dayynan súp-suyq ter búrq ete týsti.
– Balja-an! – dep qalay dauystap ji­ber­genin ózi de sezbegen. – Bar­mysy-yn? – dedi artynsha.
Tósek janyndaghy júmsaq kresloda bir qyrynan qisaya úiyqtap otyr­ghan qyzy basyn shúghyl kóterip alghan.
– Ne?! Morfy salayyn ba? – dedi ol әbir­jip.
– Joq... Jay әnsheyin... seni de shar­shattym-au, balam.
– Sharshagham joq... Tek kózime úiqy tyghyla beredi. Sen jazylyp shyqqan song bәrimiz bir dúrystap demalamyz ghoy, papa. Sonda seni mashinagha otyrghyzyp alyp, Altay qaydasyng dep tartyp túramyz әli.
Oqas kózin júmghan kýii ernin tistegen. «Bәrimiz dúrystap bir dema­la­myz...» IYә, demalasyndar. Oghan da kóp qalghan joq, úza­sa – bir ap­ta. So­syn úiqylaryng da qa­nady...».
– Papa.
– Tyndap... jatyrmyn...
– Ayaghyna massaj jasap bereyin be?
«Massaj jasaytynday mende ne ayaq qaldy...». Kózin ashpaghan qalpy qolyn sәl joghary kóterip edi, «ústashy» degendi Baljan birden úgha qoydy da, jyp-jyly alaqanyn búnyng uysyna saldy. Oqas ony әlsizdeu qimylmen ózine tartyp, jybyr-jybyr etken ernine taqady. Ádette, dәri iyisi anqyp túratyn qoldan búl joly әldebir iyismaydyng qolqa qabar ótkir lebi bilingen. Qabaghy kirjing ete qaldy. Artynsha kózin syghyrayta ashyp, qyzynyng bet-jýzin jaylap bir sholyp ótti. Óskemende dәriger edi, әkemning janynda bolam, ózim emdeymin dep kelgenine jarty aidan asqan. Sodan beri kýndiz-týni janynda. Sharshap, qajyghany anyq seziledi, kelgen kezdegi top-tolyq beti solynqyrap, úyaly qara kózderi kirtie týsipti. Degenmen... kýndegi úipa-túipa úzyn shashy býgin qysqaryp, búiralanyp, jyp-jinaqy bolyp qalghan. Mana eki keshting arasynda bir jaqqa shyghyp ketip edi, sonda týzetip-kýzetip ýlgerse kerek... «Áyteuir, eshkim de ózin úmytpaydy, – dedi Oqas taghy kirjiyip. – Bireuding jayyn, bireuding qamyn oilay jýrip te úmytpaydy búlar ózderin!». Býgin be, erteng be... kez kelgen sәtte búnyng tyrang ete týsetini belgili. Sonda alys-jaqynnan aghylghan adamdar lyq tolady osy ýige. Solardyng aldynda bireui әdemi bop jýrudi, bireui úyatqa qalmaudy oilaydy. Soghan qazirden bastap kirisip ketken búlar. Keshe әr nәrseni syltauratyp, qatyn ketti qyryq shaqyrym jerdegi Qarghalydaghy sinlisine. Búl mynaday óli men tirining arasynda jatqanda, ol qaybir tuyssyrap jýr deysin, asqa soyar mal izdey bastaghany da... Bәri jalghan, bәri aldau! Shyn sóileytin bir jan qalmaghan janynda. Álde... «ash adam úrysqaq, auru adam tyrysqaq», búghan tek solay ghana kóriner. Áytpese kim jamanshylyq oilar Oqasqa. Kim bilsin, әiteuir, ózin de, ózgeni de týsinbes búldyraghan bir dýniye. Osy búldyr dýnie arasynan ansap-kýtkeni bir-aq adam edi, ol da qarasyn batyryp tyndy aqyry.
– Balam... Dýisen habarlasty ma?
– Joq, habarlaspady. Zvondasa aitam ghoy... Su birdeme ishesing be?
Oqas ishpeymin degendi bas shayqap bildirgen de, qabyrghagha qaray teris búryla bergen.
Búl – ayaqtan jan ketken kýngi týndegi jaghday edi.

Odan beri, mine, eki tәulik ótken. Qarghalygha ketken qatyn býgin týste oralyp edi. Oralghan boyda búnyng janyna kelip, jipsigen mayly alaqanyn mandayyna basyp, ózinshe qyzuyn ólshegen bolyp, ózinshe jyly sózben kónilin aulaghansyp, manayynda biraz balpandap jýrdi de, sosyn tósek janyndaghy júmsaq kreslogha otyryp, Qarghalyda kórgen-bilgenin sampyldap aita bastaghan.
– Baldyzyng kelesi aida kishi qyzyn úzatqaly jatyr, – deydi. – Anau Aygýldi aitam da. Sol ketedi eken, – deydi. – Kýieubala anau Qytaygha jaqyn jerdegi «Drujba» degen stansada ýlken qyzmet isteytin kórinedi. Ózi de, әke-sheshesi de bay deydi baldyzyn. Seni bas qúda etip aparghaly otyr... 
Búdan әri... Oqastyng basy ainalyp, kózi qarauytyp ketip edi. Qúlaghynda – shyn-shyng etken bir sóz... «Seni bas qúda etip...», «bas qúda etip...». Bir ornynda shyr ainalghan kýitabaq sekildi... «Seni bas qúda etip...», «bas qúda etip...». Netken mazaq! Óstip te kónildi aulay ma eken. Óstip te ótirik aitugha bola ma eken! Qanday topastyq! Netken sezimsizdik! Keudesin kernegen ashu-yza lyqsyp kelip kómeyine tirelgen. Biraq syrtqa shygharugha dәrmen joq. Qattyraq sóileuge de kýsh kerek. Ókirip túryp jylaghysy keldi. Biraq jylay almady. Jylau ýshin de kýsh kerek. Bar shamasynyng kelgeni:
– Morfiy... Maghan... morfy berindershi... – dedi ýzdige sybyrlap.

Ne qúdireti baryn kim bilsin, osy morfiyden keyin... zildey auyrlap jatqan denesi jenildep, az da bolsa auyrghan jeri basylyp, kóz aldyndaghy túman men múnar, kókiregindegi uayym men múng bir sәtke seyilip, serpilip shygha keletini bar. Qyzyq! Sonday sәtte búl ghúmyry auyrmaghanday, kýni erten-aq alshang basyp qatargha qosylyp ketetindey bolady. Búnyng ózi bir-aq saghattyq aldanysh ekenin de biledi. Alayda, sol bir saghattyng ózinde Oqas kәdimgi ómir sýrgendey bolyp qalady. Basyna әdemi-әdemi oilar keledi. Jýregin tәtti-tәtti sezimder qytyqtaydy. Sol uaqytta eske týser elesterding sureti qanday anyq, boyauy netken qanyq desenshi! Jo-joq, eles emes, ómirding dәl ózi ghoy, dәl ózi! Jәne ol – Almatyda ótkizgen songhy on bes jylynan әldeqayda búrynghy, әldeqashan Altaydyng qoynau-qolattarynda qalyp ketken balalyq shaq, bal dәurendegi qimas ta qyzyq ómiri. Jerden bauyryn sәl kóterip alsa, tyrang qaghyp manayynan kók izdeytin kóterem qoy sekildi Oqas ta auruyn az-kem úmytsa boldy, sol bayaghy tәtti kýnder tórinen bir-aq shyghady. Sonda búnyng bir tanqalatyny – jayshylyqta qanshama bas qatyrsa da esine týse bermeytin keshegi bir jaylardy bylay qoyghanda, osydan otyz-qyryq jyl búrynghy úsaq-týiek oqighalardan bastap, kezdeysoq kezikken әldebireulerding aty-jóni, aitqan sózderine deyin endi op-onay oiyna orala ketetin bolghan. IYә, dәl solay! Osy auru jabysqaly, әsirese, nәr syzudan qala bastaghan keyingi kezde, Oqastyng oi-sanasy, jadysy súmdyq jarqyrap, janaryp shygha kelgen. Qúddy qaydaghy bir qúdiretti kýsh miynyng qatpar-qatpar qyrtystaryn shan-tozan, kir-qoqystan týk qaldyrmay tazalap, jarqyra­typ, jaynatyp jibergendey. Miy deysin-au, búghan qosa múryn men qúlaqty aitsanshy! Búl shirkinder de bayaghy bir kýnderding iyisi men tynysyn, sezgeni men selt etkenin úmytpaydy eken. Úmytpaghandaryn әiteuir birde adamgha sol qalpynda, sol tabighy kýiinde qayta sezdiredi eken. Oqas biledi, óz múrny men qúlaghynda múnday qasiyet búryn әlsizdeu edi, al qazir? Ghajap! Ásirese, morfy salghannan keyin... on minuttay ótkende... barlyq sezim mýshesi birinen song biri oyanyp, bir kezderde kórgen, sezgen, estigenderin jadynda qayta janghyrtyp, býginde kózinen búlbúl úshqan qayran kýnderin qaz-qalpynda aldyna tosa beredi. Oqastyng sondaghy aldymen kóretini – taghy da bayaghy Aqshoqy... Manayyndaghy barlyq shoqyly-shyndy, shoqtyqty taulardan ensesi biyik Aqshoqy... On jeti jasynda artynda qimay-qimay qol búlghap qalghan Aqshoqy. Keyin... ylghy da auylyn saghynyp kele jatqanda kýnshilik jerden kózine ottay basylatyn Aqshoqy. Endi mine, mahshar aldynda jatyp ta ansaghany – sol Aqshoqy. Al ansap jatyp, qiyaldap jatyp Aqshoqyny kórse-aq qaraday shóldep, tandayy qansyp sala beredi. Shóldegen kezde... sol Aqshoqynyng bauyrynda, jelkildegen qalyng shópting arasynda, jylanday iyretilip, jylap aghyp jatatyn Maraldybúlaqtyng syldyr-syldyryna deyin ap-anyq estir edi... Syldyr-syldyr aghystan salqyn lep esedi. Salqyn leppen ilesip ya balyqtyn, ya balshyqtyng iyisi bilinedi. Oqas balyqtyng da, balshyqtyng da kýlimsi iyisin bala jastan únatpaushy edi, endi sonyng ózin shólirkey ansap, sarghaya saghynyp jatyr. «Shirkin-ay! – deydi kebirsigen ernin jalay týsip. – Bir ghajayyptyng kýshimen qazir Aqshoqynyng tóbesinen top ete týsip, Maraldybúlaqtyng qayraq tasty jaghasyna jata qalyp, shólim qanghansha isher me edim, súp-suyq móldir suynan. Sosyn ólip ketsem, arman ne?! Biraq oghan jetu qayda endi. Dýisen bala aitqanday, jer kiyesi atty ghoy, qu tirshilik jetti ghoy mening týbime...».
Ras, qu tirshilik, kýibeng tirlik jetti aqyry týbine. Sol joly eger Dýisenge erip kete barsa auylgha... býginde ayaq ta sau, den de sau, jýrmes pe edi alshang basyp ortada. Joq, otqa tartsa boqqa qashty búl Oqas. Auylgha emes taugha attandy dachagha. Sol dachadan tapty sóitip beynetti de, ajaldy. «Áy, әtten-ay! Átten-ay!».
Esik qonyrauy shyldyr ete qalghanda, Oqastyng oiy bólindi. Taghy shyldyr... Ekinshi ret... qysqa ghana. Dýisen! Dýisen ghoy búl eki-aq ret eppen basatyn qonyraudy. «Aynalayyn-ay, kelding be, jetting be aqyry aghannyng kónilin aulaugha. Kel, kelshi tezirek janyma...».
Baljan shiraq qimyldap bólmeden shyghyp ketti de, syrtqy esikti ashyp, әldekimmen kýbir-kýbir sóilese bastady. Er adamnyng dauysy... Dýisennin... IYә, soghan úqsaydy. «Kelshi... kelshi, ainalayyn, janyma. El men jerdi eske alayyqshy bir armansyz...».
Joq, Baljannyng ózi ghana kirdi bólmege. Dýisen qayda? Ol ne ghyp bógelip qaldy, yapyr-au?
– Qayyrjan agha ghoy... Beri jibereyin be?..
Oqastyng jana ghana jastyqtan kóterile bergen basy qaytadan sylq ete týsti. Júmghan kózin alaqanymen kólegeylep, «kirgizbe» degendi ymmen bildirdi aqyryn. Sosyn keude kere kýrsindi. Kókiregi túz jútqanday ashydy. Kóz aldyna júp-júmyr týkti bilektegi sary saghat elestedi. Qayyrjannyng saghaty.

Búdan bir aiday búryn Oqastyng derti qazirgiden jenildeu, kónil-kýii sergekteu edi. Ol uaqytta janynda óbek qaghyp jýrgen bala-shaghagha da, syrttan kónil súray kelgen aghayyn-tuys, dos-jarangha da búl riza-túghyn. Dening sau, kýsh-quattyng myghym kezinde aralary alshaqtap ketken keybir kóztanys, kóniljaqyndardy da endi qayta eske týsirip, eseptep-týgendep, keledi-au dep ansap-kýtip jatty. Shýkirshilik, kóbi keldi, әngime-dýken qúryp, janyn jadyratyp ketti. Al qazir... eshkimdi de kórgisi joq. Kórse boldy, ayaushylyq degen it sezimning әrkimning kózinde móldirey túnyp túrghanyn bayqaydy da, ózining sonshama beyshara da sorly, mýsәpir de mýskin kýide jatqanyn tipten sezine týsedi. Qúday-au, osy ayaushylyq ataulynyng múnday sýikimsiz, múnday jiyirkenishti bolatynyn kim bilgen?! Týsingen jangha qorlyq ta, qorlau da osy eken ghoy. Jo-joq, týsinbeydi eshkim de. Ózderinshe bәri búny jaqsy kóretinin, syilaytynyn, qimaytynyn, auru azabyn az da bolsa jenildetkileri keletinin bildirgendey bolady. Ony Oqas qalay qabyldap, qalay sezinip jatqanynda birining isi joq. Jә, búl da alghashqy kezdegi jay ghana týnilu, ishtey mýjilu eken, al keyingi kýnderi... adam ataulynyng mýlde qarasyn kóruden bezingen. Búnysy – osynau bayansyz jalghannyng bar qyzyghy men rahatynan, kýlli ýmiti men seniminen kýder ýzgendiginen emes, tipti endi esh adamgha kereksiz bolyp qalghanyna kózi jetkendiginen de emes – alpys bes jyl boyy sonshama kýrdeli de qiyn, asa júmbaq ta qúpiya kóringen ómir degen boq tirlikting qarapayym ghana syryn songhy sanauly-aq kýnde ap-anyq týsingendiginen edi. Baqsa... múnda adam miy jetpestey eshteme de joq eken. Kýn sayyn tannyng atysynan kýnning batysyna deyin qybyr-qybyr qimylday jýrip, bir isti bastap, bir isti tyndyra jýrip, birde qyzyq, birde shyjyqty kóre jýrip, әrkimning ghúmyr boyy izdeytini – Ózi eken, óz Qajeti eken. Tipti ol ózgening múnyn, basqanyng jayyn oilay jýrip te óz qamyn bir sәt úmytpaydy eken.
Oqas búny ótken aptada, dәl osynday eki keshting arasynda, janynda jarty saghattay bolyp ketken janaghy Qayyrjannyng eleusiz ghana bir qimylynan sezip qalghan da, kó-kiregi alay-týley bop shygha kelgen. Sol sәtte aldynda... bir ghylymy instituttyng bir bóliminde on jyl birge istegen eng syralghy dosy emes, shóp-shalam arasynan óz jemtigin izdegen sasyq qonyz otyrghanday bolghan. Oqastyng ony eki jyldan beri kórip túrghany da osy edi. Qysqartu degen bәlening tyqyry sezile bastaghanda-aq búl jedel pensiyasyn rettep ýlgergen de, ol bólim mengerushisi retinde ornynda qala bergen.
– Mine, men de sening qataryna qosyldym. Qolym bos. Ózing siyaqty eski dostardy izdegennen basqa sharuam joq, – degen ol aman-saulyqtan son. Búnysy Oqastyng ishin jylytqan.
– Esinde me, instituttaghy qúrdastar seni – «Leonov», meni – «Morgunov» deushi edi ghoy, – dep, saba piskendey gýrip-gýrip kýlip aldy. 
Búl sózge Oqas ta jymiyp qoydy. Ras, Leonov pen Morgunov sekildi ekeui de ol kezde tolyq edi. Ekeui de taz edi. Al býgin... «Sen Morgunov bolghanmen maghan endi Leonov bolu qayda!» dedi búl ishtey.
Obaly neshik, Qayyrjan alghashynda osynday jayly sózimen, kónildi әngi­me­lerimen búnyng janyn biraz jadyratyp tastaghan. Ásirese, úzaq jyl institutta birge istegen kýnderinde bastan keshken nebir oqighalardy eske alghanda, Oqas: «iyә, iyә... esimde... dúrys aitasyn» dep, Qayyr­jannyng qoltyghyna su býrkip qonggha da shamasy jetip edi. Sol sәtte...әmse bir ysyp-bir suyp, birde syzdap, birde shanyshqaqtap túratyn sol jaq ayaghy da tylsym bir tynyshtyq kýige týsken. «Shirkin-ay, naghyz ómir – ótken kýnder eken ghoy! Rahat ta, qyzyq ta tek sol kýnderde eken ghoy», – dep oilaghan búl sonda. Osy oiyn týsingendey Qayyrjan da kóne óris, eski sýrleudi úzaq-úzaq shiyrlaghan asyqpay. Ony Oqas qúshyrlana tyndap edi sharshamay. «Ayta berse, aita berse», – dep tilep edi shynymen.
Biraq, amal ne, Qayyrjandy qarabasty artynsha. Tósek janyna jasaghan shaghyn dastarqannan mayly qazyny birinen song birin qarbyta jep, qong shaydy soraptay ishe otyryp, ózi de, әieli de jiyrma eki myng tengemen pensiyagha shyqqanyn, biraq sol qyryq tórt mynnyng eshtemege jetpeytinin, sondyqtan bir jerden jenil-jelpi júmys izdep jýrgenin tәptishtep aita bastaghan.
Oghan ýnsiz qarap jatqan Oqastyng qúlaghyna búl sózderding biri jetip, biri jetken joq, tek ishinen: «Denim sau bolsa, tamaqty men de óstip jer edim ghoy», – dep oilady.
– Júmyssyz otyrghan jaman eken, Oqas. Tang atyp, kýn batyp bermeydi, – dedi ol taghy da nangha maydy baptap jagha otyryp.
«Mening ornymda bolsan, biler eding tannyng qalay atyp, kýnning qalay batatynyn», – dep myrs etti Oqas.
– Elge barmaghanyma da jiyrma jylday bop qapty. Biraq el deytindey onda qaybir el qaldy deysin, – dep bir qoydy ol.
«El qalmasa, jer qaldy ghoy onda. Jer mәngi tiri emes pe?!.», – dep oilady búl. Osyny oilauy múng eken, kóz aldyna taghy da Aqshoqy keldi. Bayaghy Aqshoqy. Auylgha kele jatqanda kýnshilik jerden kózine ottay basylatyn Aqshoqy. Qayran Aqshoqy!
– Men keteyin, Oqas. Jolay soghatyn jerim bar edi. Sharua jayy da, tәiiri, – dep, Qayyrjan auzyn sýrtip, júp-júmyr týkti bilegindegi sary saghatyna qaraghan. Sary saghat emes, sary shaytanday kórindi búghan. Sary saghatqa da, sary Qayyrjangha da Oqas kóz qiyghymen jiyrene qaraghan sonda. Sosyn ol bólmeden shyghyp ketkennen keyin dastarqan ýstin jinay bastaghan Bal­jan­gha:
– Maghan endi... Dýisennen basqa... eshkimdi kirgizbe, – dep, teris qarap, súlyq jatyp qalyp edi.

« ... A-a-ay!.. A-a-oy!.. O-o-oy!..».
Ayqaylayyn deydi. Ayqaylay almaydy... Qashayyn deydi. Qasha almaydy... Jýregi atqaqtap auzyna tyghylady. Demi bitip, túnshyghyp barady.
«A-a-ay!.. A-a-oy!..».
Taghy da janúshyra aiqaylaghan bolady, biraq dauysy shyqpaydy. Taghy da qashayyn deydi, qasha almaydy. Ayaq asty... jan-jaghy... bәri-bәri – sumang qaqqan, iyrelen­degen, qaptaghan qara jylan. Maral­dybúlaq­tyng qayraq tasty jaghasy da, shymyrlay aqqan su beti de – ysyldaghan, ysqyrynghan, bastary qaqshandaghan qalyng jylan. Biri men biri jarysyp, birin-biri qualap, Aqshoqynyng qorym tastaryna qaray qoparyla kóship barady jónkilip. Kóship bara jatqan jylandardyng bilektey juan bireui búnyng sol jaq ayaghyna oratyla qapty súp-suyq bop. Qyl arqanday qúiryq jaghy qyzyl asyqtan qysa týsip, qaqshandaghan basy tizeden joghary órlep keledi sumandap...
Ayqaylayyn deydi. Ayqaylay almaydy. Demi bitip, túnshyghyp barady. Túnshyghyp jatyp, әldeqaydan bireuding qúmygha jetken dausyn estiydi. Tanys dauys... Dýisendiki...
– Agha-a!.. qash keyin, qash!.. Aqshoqy endi bizdiki emes, qash beri.
Qashayyn deydi. Qasha almaydy. Ayaqqa oratylghan jylannyng qúiryghy jibermeydi tastay qysyp jabysyp. Joq, ayaqqa emes, endi mine, bilegine jarmasty. Qazir moyyngha órleydi.
– A-a-ay!.. O-o-oy! Q-h-yh!..
– Papa, papa! Ne boldy saghan! Oyanshy tez, oyanshy!
Jantalasyp jatyp kózin ashyp aldy. Jap-jaryq. Tang atyp qalypty. Baljan shiydey bilegin qysa ústaghan kýii búghan abdyray tónip túr eken.
– U-uh! – dedi tereng demalyp. Jýregi solq-solq úryp túr. Asqazan asty uday ashidy. Túla-boyy qara ter.
– Ne boldy, papa?! Jaman týs kórding be? Oyana almay qatty qinaldyng ghoy.
– Su!.. su bershi!
– Mýmkin shay ishersin?..
– Joq, su!.. su!..
Baljan asýige jyldam baryp, bir kese su alyp keldi de, ong qolymen shýide túsynan demey kóterip, ishkize bastady. Súp-suyq eken. Eki ezuinen aghyzyp-tamyzyp úzaq ishti. Kese týbi bayaulap kóterilgen sayyn basy jastyqqa jaqynday berdi de... aqyry sylq ete týsti. 
– Morfy salayyn ba? – dedi Baljan kórpesin qymtap bolghasyn.
Ýndegen joq. Bir auyq qybyrsyz, qimylsyz, jym-jyrt jatty da qoydy. Asqazan astynyng uday ashyp auyrghany birtindep basylayyn dedi. Jýregi de bir qalypty sogha bastady. Kózine janaghy jylandar elestedi. «Jaqsy týs emes. Býgin óletin shygharmyn... Bilekten órlep, moyyngha úmtyldy... Qara jylan... Bilektey. IYә, býgin óletin shygharmyn... Al Dýisennin: «Aqshoqy endi bizdiki emes» degeni nesi? Súmdyq-ay!».
Syrttan әldebir qústyng qúiqyljyta sayraghany estiledi. Tereze týbinde jalghyz týp bozqaraghan bar edi, soghan qonyp otyrsa kerek. Ýnin qúbylta-qúbylta sayrauyn qarashy, shirkinnin! Kóktem ghoy. Kóktemde tiri dýniyening bәrine ghajayyp bir til bitedi ghoy... Kóktem demekshi... 
– Balja-an!..
– Áu!
– Býgin... qay kýn osy?
– Apreliding 15-i ghoy, papa. 
Apreliding on besi-i... Tura toghyz ai! Ótken jyly... avgusting on besinde ayaghyn jaralap edi dachada. Sodan beri kýn sayyn tartqany azap. Toghyz ay boyy... azap! Onyng sony mynaday boldy mine... Átten, әtten!.. Sol kýni Dýisenge erip kete barsa ghoy auylgha... Endi ókindi ne, qoydy ne! Qu tirshilikting qamy jetti aqyry týbine. Tughan jerding kiyesi atty búny ayamay!..
– Balja-an!..
– Tyndap otyrmyn, papa.
– Morfiy... salshy.

Managhy qústyng dausy әli estilip túr. Tynbay sayraydy. Ýnin qúiqyljyta qúbyltady. Netken ghajap! Qanday siqyrly dauys! Búl jalghanda tabighattan qúdiretti ne bar desenshi! Erteng kórge týskende Mýnkir-Nәnkir búdan: «Ómirde kimdi sýidin? Neni sýidin?» dese, búl oilanbastan: «Tabighatty! Tughan jerdi!» deytini anyq. Rasynda, búl dýniyede dәl Oqastay tabighatty sýigen kim bar eken?! Sýigende, tipti ólip-óship sýidi ghoy. Sýigende, tipti mynau jandy, mynau jansyz dep qarady ma. Ásirese, tughan jerge barghanda búghan qara tastyng ózi til qatqanday bolushy edi-au, jaryqtyq!.. Qaraghay basynyng shuyly... Tasbúlaqtyng syldyry... Tyrnalardyng qiquy... Bәri-bәri ghajap әuen emes pe?! Búl әuendi Oqas kókte qalyqtaghan qústyng qanatynan da, jerde tolqyghan qalyng shópting sybdyrynan da, kólde oinaghan aq shabaqtyng sholpylynan da tabatyn. Búny da qoyshy, bәrinen de Aqshoqynyng bauyryndaghy salba-salba samyrsynnyng ýp etken jelmen syrnayday synsyp, qobyzday kýnirenip túratynyn aitsanshy. Tughan jerdi, Aqshoqyny saghynghan kezde, sol әuen, sol saryn әrqashan da Oqastyng qúlaq týbin qytyqtap kep túrushy edi. Al eldi, jerdi, Aqshoqyny saghynbay jýrgen kezi boldy ma búnyn? Jerding tartylys kýshi qúdiret deydi ghalymdar. Jo-joq, qúdiretting kókesi tughan jerding tartu kýshi der edi Oqas. Sol kýshting keremeti emes pe, búryn jylyna kem degende eki ret elge baryp qaytpasa, kónili bir kónshilmeytin Oqastyn.
Toqsanynshy jyldardyng ortasyna deyin osy әdetinen birde-bir ainymaghan búl. Sodan keyingi kezende instituttyng jaghdayy nasharlady. Mal túqymyn asyldandyramyz, seleksiya júmysyn jandandyramyz dep, Altaygha attanyp ketetin komandirovkalar azaydy. Aylyq qolgha birde tiyip, birde tiymeytin boldy. Sóitip jýrip toqsan altynyng jazynda elge birinshi ret joly týspey qalghan. Sonda әieline keyip: «Bayaghyda beker keldik osynda. Balalardy elde otyryp ta oqytatyn edik... Mine, biyl auylgha da bara almadyq», – degen. Onymen de qoymay: «Týsime tau kirip jýr... Kirpigim ilinip ketse boldy, Aqshoqyny kóremin», – dep edi, әieli: «Osy tau, tau dep qaqsaghanyndy qashan qoyasyng sen! Tauda basyng qaldy ma? Tau kerek bolsa, túr ghoy әne Alatau! Bar, qydyr, kór! Bireuler anau qúm dalada da ómir sýrip jatyr emes pe», – dedi shaptyghyp. «Men onday jerde ómir sýre almaymyn. Men óitkeni onday jerde tugham joq. Árkimge tughan jeri – Mysyr shahary», – dep búl monsha jabdyqtaryn jinap alyp, syrtqa shyghyp ketken.
Áli esinde... Dýisenmen de alghash ret sol kýni, sol monshada tanysyp edi.

Qalanyng kýnshyghys jaghyndaghy jataghan ýilerding arasynda úzyn qara múrjasynan qysy-jazy qong týtin budaqtap jatatyn búl monshanyng syrty qanday súrghylt, súryqsyz bolsa, ishi de sonday las, kir bolatyn. Kiyim sheshetin bólmening teristikke qaraghan eki terezesi ýnemi tership, bulanyp túrady. Qyzyl-sarghysh kafeli tóselgen edeni shylqyghan sudan qúrghaytyn kezi siyrek. Kózine ylghy úiqy tyghylyp jýretin, beti myj-myj aqsary kempir ony anda-sanda shvabramen birer sýirep ótedi de, sosyn bosagha túsynda qalghidy da otyrady. Osyny bile túra Oqas tek sol monshagha ghana baratyn. Óitkeni, onyng «parnoyy» – naghyz «parnoy» edi, shirkin! Sheshine salyp tórdegi qara esikten kirip barghanda... birden betke úrar ystyq lebi, ystyq leppen qosa qolqandy qabar qaraghaydyng qansyghan iyisi, artynsha arqannan myn-san qúmyrsqa jorghalap ótkendey býkil denenning shymyrlap, jybyrlap qoya beretini – keremet endi! Sonda Oqas múryn qytyqtar taghy bir ashqyltym, jaghymdy iyisti sezer edi. Tanys iyis. Biraq esine týsire almaydy. Osy monshagha búny tartyp túratyn da sol iyis siyaqty kórinedi keyde.
Sol joly da Oqas әlgi iyisting rahatyna batyp, «parnoyda» jalghyz otyr edi. Kenet... ynyrsy ashylghan aghash esikten... orta boyly, otyzdar shamasyndaghy eki jigit kire bergen.
– Pah! Pah!.. Naghyz babynda eken! – dedi qalyng erin, qysyq kóz sarysy, tómende sәl-pәl tamsana túryp. Sonan keyin janyndaghy aryq qaragha:
– Jýr, joghary shyghayyq. Janaghy aitqan tamashany qazir óz kózinmen kóresin, – dedi.
Ekeui Oqastyng qasyna, ýstingi sórege kelip otyrdy.
– Jaryqtyqtyng iyisi-ay! – dedi qysyq kóz sary taghy tamsanyp. – Ne sezesin, bayqashy?
– Kәdimgi ystyqtan qansyghan aghashtyng iyisi, – dedi aryq qara jaybaraqat.
– Ói, múrnyndy!.. – dep, qysyq kóz kýlip qoydy. – Aytpaqshy, senderde... Qaraqalpaqstanda aghashtyng bәrin terek demey me?
– IYә... keyde solay deydi. Ony qaydan bilesin?
Qysyq kóz denesine byrshyp shygha bastaghan terdi alaqandarymen sýrte otyryp taghy kýldi. Kýle otyryp:
– Redaksiyamyzda isteytin Moynaqtyng bir jas jigiti bar, – dedi. – Sony birde dachama alyp barghanda... men paqyr ne bildi deysing ghoy? «Aghay, terekteriniz kóp eken!» – deydi ol synsyghan baqqa qyzygha qarap túryp. «Qaydaghy terek?» – deymin tandanyp. «Mynanyng bәri terek emes pe?» – deydi ol, qalay kórmey túrsyz degendey, alma, almúrt, shiyeni núsqap. Týsine qoydym. Týsine qoydym da, yrqyna kóshe berdim. «Mynau qanday terek?» – deydi ýy aldynda ósip túrghan biyik aghashty kórsetip. «Búl – abrikos, órik degen terek», – deymin. «Al mynau she?». «Shabdaly degen terek», – deymin...
– Jә, jә... boldy! – dedi shilbiygen aryq qara qyzaraqtap. – Týk kórmegen, oqymaghan bireuge bola bәrimizdi aqymaq kóresing be? Ekinshiden – onyng sózi de dúrys, parsy tilinde aghashty «daraq» deydi. Terek degen sóz sodan shyqqan. Al bilgish bolsan, ózing aitshy, qúm arasynda qanday shópter ósedi? Saghyz, qúmarshyq degen ne? 
– Qoydym, Seke, qoydym! Ústadyng osal jerimnen... – dep, jorta kýlgen qysyq kóz әngime auanyn kilt basqa jaqqa búryp jibergen.
– Jana jolay saghan osy monshadan bir qyzyq kórsetem dep em ghoy. Sol qyzyghyng – mynau, – dep ol ayaghymen basyp otyrghan tómengi jalpaq taqtaydy ókshesimen tyq-tyq etkizdi. – Búl – qúrylys materialyna paydalanugha bayaghyda tiym salynghan balqaraghay degen aghash. Oryssha – kedr.
Oqastyng qúlaghy kenet eleng ete týsken. «Balqaraghay deydi... kedr deydi. Sóz joq, bizding elding balasy shyghar osy».
– Shyraghym, qay jerdensin? – dedi búl sóz ayaghyn kýtuge shydamy jetpey.
– Altaydanmyn, agha.
– Onyng qay jerinen?
– Qaraghayly degen audannan.
– Aqshoqyny... Maraldybúlaqty bilesing ghoy?
– Ne?! Siz de so jaqtansyz ba, agha?
– IYә... Ýlgili auylynan.
– Mine, qyzyq! Al men Moyyldydanmyn... Eki ortasy – on bes-aq shaqyrym. Qalay sizdi kórmedim eken?
– Qaydan kóresin... Men elden ketkende, sen kóp bolsa bes jasta shygharsyn... Kimning balasysyn?
– Ázimbay degen qoyshyny bilushi me ediniz?
– Bilgende qanday! Mening bala kezimde Ázekeng kombayn aidaushy edi. Qoygha shyqqany keyin ghoy. Shesheng Baghashtyng qolynan da talay dәm tatqam.
– Men sol kisilerding ortanshy balasymyn... Dýisen degen ininizbin ghoy.
Búdan song Oqas Dýisenning gazette isteytinin, kelin de Qaraghaylynyng qyzy ekenin, tayauda eki balasyn ertip, ekeui de elde bolyp kelgenin bildi.
– Sen myna taqtaydyng balqaraghay samyrsyn ekenin qalay bilip jýrsin? – dedi bir әredikte.
– Bilmeytin nesi bar, mine, qazir de iyisi anqyp túr emes pe, – dedi Dýisen. Sosyn tu syrtyndaghy dosyna jymiya búrylyp:
– Seke, qurap qalsa da ghúmyry iyisin joymaytyn eki terek bar, – dedi. – Sonyng biri – arsha, ekinshisi – balqaraghay. Ekeuin de qazaqtar erteden-aq erekshe qasiyet tútqan. Ontýstik jaqta ýidi adyraspanmen alastasa, bizding Altayda ne arshamen, ne osy balqaraghaydyng býrimen alastaydy. Sonda olardyng shytyrlap janghandaghy iyisi ýide birneshe kýn túnyp túrar edi! Solay emes pe, agha?
– Solay, – dedi búl nyghyzdap.
– Solay bolsa... endi ózimning qanday iyisshil ekenimdi aitayyn, – dep, Dýisen bir sәt moldas qúra otyrdy. – Aldynghy jyly jazda osy monshagha kelsem, myna taqtaylardy janadan tósep qoyypty. Áli kir sinbegen. Appaq. Jas aghash. Shayyr iyisi múryn qytyqtaydy. Shayyrmen qosa jәne bir iyis janyma jaghyp barady. Shynymen-aq samyrsynnyng iyisi me deymin. Taghy iyiskeymin... Tura samyrsyndiki. Taqtaylargha ýnilip qaray bastadym. Ýstingi sóredegining bәri – qaraghay. Endi tómen kóz salsam... mine, tamasha! Eki jaq jiyegi kók jolaqtanyp, ayaq astymda jalghyz samyrsyn taqtay jatyr. Búl qaydan kelgen?.. Syrtqa shyqqanda, qojayynnan súrasam, bir mәshin taqtaydy Altay jaqtan kelgen komersanttardan satyp alghan eken. Týsinikti dedim de kete berdim. Kezinde qúrylysqa dayyndaghan kóp aghashtyng arasyna bir samyrsyn kezdeysoq týsip ketse kerek. Sodan beri tek osy monshagha kelemin.
Elge bara almay kónili kýpti bop jýrgende, Oqasqa endi Dýisen degen bir aldanysh tabylghan. Jaqsy bolghanda, ýilerining de arasy onsha qashyq bolmay shyqty. «Agha, qalaysyz?» dep keyde Dýisenning ózi jýgirip keledi. Keyde búl ony telefonmen shaqyryp alady. Sonan song úzaq-sonar әngime bastalady da ketedi. Sonda ne aitylmady deysin?!. Altaydyng aqshúnaq ayazy... Aqshoqynyng shybynsyz jazy... Auyldyng әpendi adamdary... Eldi zar jylatqan keybir basshylar... Býginde tiri jýrgen eskikózder... Bәri-bәri eske alynady. Keyde tipti kimder qanday at minip jýrdi degendey úsaq-týiekterge deyin sóz bolady. Degenmen, osy úsaq-týiekterding ózi jangha jyp-jyly әser etedi. «Jap-jas bolyp osynyng bәrin qaydan biledi, qalay esine ústap jýredi» dep Oqas Dýisenge ishtey tanqalyp otyratyn da kezi kóp. Sóitip otyryp óz balasyn oilaydy. Osy Dýisenmen shamalas jalghyz úly – Altaybegin janyma jaqyn bolsynshy dep kishkentayynan qazaqsha tәrbiyelep edi: qazaq balabaq­shasyna berdi, qazaq mektebinde oqytty. Biraq til týsingenmen jan týsinetin balany әzirge bayqamay jýr. Ákege degen janashyrlyq bar, biraq sezim joq, ishtegini aitqyzbay úghatyn týisik joq. Onyng qasynda Baljanmen sóilesu әldeqayda әserli. «Qúdayym-au, ekeuining de әkesi menmin. Qaysysyn qay jerde alaladym eken. Nege ekeui eki bólek?» dep oilaytyn búl. Sóitse gәp mynada eken. Baljannyng bala kezinde Oqastyng sheshesi tiri edi. Auylda edi. Jaz boyy kishkentay qyz sol apasynyng qolynda bolyp, kýzde bir-aq keletin qalagha. Kelgende dәl apasy siyaqty sóilep, mәz qylatyn búlardy. Boygha erte singen sol kenqoltyq minezden býginge deyin arylghan emes. Al Altaybegi asfalittan basqa dym kórgen joq. Dәlireginde jalghyz úldy janynan shygharghan joq Oqas. Sóitip, onyng tabanyn ystyq topyraqtan ýzgen eken Oqas. Sonyng «jemisin» endi jep otyr Oqas. Byltyr jaz shyghysymen oghan: «Mәshiyneng bar ghoy, meni elge aparyp kelshi» dep, birneshe ret ótinish jasaghan. Alghashynda: «Qazir qolym bos emes, keyin kórermiz» dep jýrdi de, aqyry bir kýn: «Elde ne bar osy saghan, papa. Aghayyn-tughannyng bәri jan-jaqqa kóship ketti. Endi kimge barasyn?» dep salghan. «Tuyp-ósken jerge baram. Jerdi eshkim arqalap ketken joq» degen sóz ishte qaldy kókirekti kýidirip. Sol arada ýige Dýisen kele qalmasy bar ma. Mәn-jaydy bilgen ol: «Býgin demalysqa shyghyp, ózim de auylgha jinalyp otyr edim. Mynauynyz jaqsy boldy. Ertennen qalmay birge jýrip keteyik, agha. Bir aptaday elde bolyp, Aqshoqyny aralap, Maraldybúlaqtyng suyn iship, emin-erkin bir demalyp qaytamyz» degen búny quantyp. Biraq búl sózdi estip otyrghan qatyn: «Joq, aghang kýzde bir-aq barady. Qazir dachada júmys kóp. Aghashtardyng bәri susyz qansyp túr», dep short kesken. Sonymen erteninde Dýisen auylgha attanyp ketti de, Oqas boqshasyn kóterip taudaghy dachany betke aldy. Al sol kýni dachada... shatyrdan týsirip kele jatqan zildey temir jәshik qolynan týsip ketip, tura sol jaq ayaghynyng basyna qúlaghan. Onyng sony jazylmas jaragha ainaldy. Jazylmas jaranyng arty aiyqpas myna jaman dertke úshyratyp, bir-aq tyndy...

Týnning qay mezgili ekenin bilmeydi. Miyn múzday qúrsaghan auyr oilardan silesi qatyp jatyp, ne zamatta әldebir búlynghyr, búldyr dýniyening ishine sine bastaghanday boldy. Jan-jaghynan bireulerding elesi, bireulerding tanys beynesi kórinedi. Artynsha olar joq bolyp ketedi de, qaydaghybir mýiizdi, tyrnaqty, jalghyz kózdi birdemeler payda bolady. Olardyng biri sýzip, biri tyrnaghymen býrip, búny ónmendep qua jóneledi. Búl janúshyra qashady. Sosyn birtindep olar da ghayyp bolady da, búl bir jana salynyp jatqan auyr qúrylystyng ishinde jýredi. Ayaq astynda – shashylghan kirpishter... shegeler... qyrlary pyshaqtay ótkir temir synyqtary... Áldeqaydan Dýisenning dausy estiledi. «Beri jýriniz, agha, beri!..» deydi aiqaylap. Búl algha úmtyla berip, mandayyn bir temirbetongha soghady. Qúlaydy. Qayta túrady. Temir­betongha taghy da soghady mandayyn. Soghylghan jeri uday ashidy. Endi bir mezette... jap-jaqyn jerden itting ishin tarta úlyghanyn estiydi. Óstip jantalasyp jatyp kózin ashyp alghanda, bólmege sәl-pәl jaryq týse bastaghanyn bayqady. Tanghy saghat bester shamasy sekildi. Janyndaghy júmsaq kresloda Baljan bir jaghyna qisayyp úiyqtap otyr. Joq, Baljan emes. Áyeli. Irk-irk etken tolyqtau denesi kreslogha әreng sighanday. Dudyraghan úzyn buryl shashy jartylay betin japqan. Nege ekeni belgisiz, Oqas ishtey tyjyrynyp qaldy. Eski әdetinshe qolyn tómen sozyp, sol jaq ayaghyn sipady. Súp-suyq aghash. Sosyn ong ayaghyna alaqanyn saldy. Búl da aghash... Búdan da jan ketken eken. «Bitti! – dedi aqyryn sybyrlap. – Bәri de bitti!..». Biraq búrynghyday ýreylengen joq. Osylay bolaryn bilgen. Birer kýnde osyghan da jeterin sezgen. «Ólimnen qorqugha bolmaydy, – dedi taghy da aqyryn sybyrlap. – Ol – haq. Ol – Qúdaydyng isi...». Kýtpegen jerde tereze týbinen it úlydy. «E, әlginde esengirep jatqanda estigenim osy eken ghoy», – dedi. Biraq týk te әser etken joq. «Úly bersin, úlysyn» dedi. Qybyrlap-jybyrlap qasyndaghy әieli oyandy. Búnyng oyau ekenin bilgen ol tyrp-tyrp basyp baryp, bólme shamyn jaqty. Oqas búny da únatpady. «Az da bolsa jaryq bar ghoy. Nesine jaqty ony. Álde meni tiri jatqanda bir kórip qalayyn dedi me...». Kózin ashpaghan kýii:
– D-dýis-sen... habarlas-s-ty ma? – dedi.
– Oi, sen bilmeushi me edin. Ol ýsh kýn búryn auylgha shúghyl jinalyp, ketip qaldy ghoy, – dedi әieli әdettegidey sampylday sóilep.
Oqasty tóbeden bireu toqpaqpen bylsh etkizgendey boldy. Kózi qarauytyp ketti. Áli de sóilep jýrgen әielining dausy emis-emis estiledi.
– Keterdegi sózine qaraghanda... shekarany eki jaq qayta bólgen dey me... Sonda Aqshoqy orystar jaghyna qarap ketken be...
Ekinshi soqqy shýideden tiydi. Gýrzimen úrdy ayamay. Qúlaq týbi shynyldap, esi auyp bara jatqanyn sezdi. Týpsiz túnghiyqqa ózimen bir sóz ketip bara jatty. Songhy sóz. «Aqshoqy orystar jaghyna qarap...».
Janarynda jalghyz suretting súlbasy qaldy. Aqshoqynyng sureti. Songhy suret...