«Ne priyvediy  gospodi viydeti russkiy

bunt, bessmyslennyy y besposhadnyi!»

A.Pushkiyn

«1967 jyly Shymkentte ne bolyp edi?...»

...2011 jyldyng kókteminde, keyinirek sot sheshimimen jabylyp qalghan Qazaqstan kommunistik partiyasynyng jetekshisi Ghaziz Aldamjarovtay qadyrly adam qonyrau shalyp, «saylaugha baylanysty «Pravda Kazahstana» gazetining qazaqsha núsqasyn 32-betten etip shygharmaqpyz, soghan kómektessen» degennen keyin Almatygha bardym. Sәuir aiynyng ayaghynda, sodan bir-eki ay búryn Talghar audanynyng Besaghash aulynda bir kýrdi jigiti zorlap, artynan óltirip ketken qazaq qyzdyng әdilet izdegen janashyrlary – әjesi, naghashy aghasy, taghy bir-eki adam kelip, partiya ghimaratynyng konferens-zalynda baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Oghan jurnalister, qogham ókilderi, Talghar audandyq ishki ister bólimi bastyghynyng orynbasary polkovniyk, oblystyq IID-nan mayor orys jigit qatysty. Men jiynnyng sonyna taman sóz aldym.

«Qúrmetti polisiya qyzmetkerleri, sender nege tergeudi әdil jýrgizbeysinder? Qashan bolsyn, qay jerde bolsyn, últaralyq qylmys oryn ala qalsa, ony dereu «túrmystyq qylmys» degen sipattama beruge úmtylasyndar. Sol «túrmystyq sipattaghy qylmystyn» bәrinde derlik qylmysty jasaytyn ózge últ ókili, al, tayaq jeytin, qorlanatyn, zorlanatyn, eng aqyry qayghyly qazagha úshyraytyn qazaq bolsa-daghy, jauapty taghy da qazaqtyng ózi bolyp shygha keledi. QR Konstitusiyasyna (14-bap, 1-tarmaq) sәikes «zang aldynda adamnyng bәri ten» bola túra, nege әdette qazaqty atqan úighyr iya sheshen, zorlaghan kýrdi nemese qorlaghan týrik ózining әdil jazasyn almaydy?Mysaly, 2009 jyly Kazatkom aulynda tóbelesti, atysty bastaghan sheshen Mahmahanovtardyng bireui, qazaqtardyng ekeui qaza tapqanmen, sottalghan 3 qazaq boldy. Senderding osy әdiletsiz istering qazaq halqyn ashyndyryp otyrghanyn qalay bayqamaysyndar?

1967 jyly Shymkentte, әlemdegi eng tózimdi qazaq degen halyqtyng ózining ishindegi eng tózimdi bóligi túratyn qalada MAY inspektorlarynan әbden kýigen taksister men shoferlar kóterilis jasap, milisiya bitkendi, beynelep aitsaq, qoysha bauyzdaghan. Kóshede ústap alyp, mashinalarymen qosa órtegen. Ol bayghústar tyghylatyn tesik taba almay qalghan. Aqyrynda, ókimet qaqtyghysty Tashkenttegi әskery okrugtan soldattar aldyryp baryp qana basqan. Búl – onday oqigha boldy deuge senuding ózi qiyn, keshegi qylyshynan qan tamghan kenes zamanynda!

Men búny bireudi qorqytayyn dep aityp túrghan joqpyn, «qolymda biylik bar eken» dep bilgenin istey bergenning arty jaqsylyqqa aparmaytynyn, beti aulaq, halyq ashynyp kóterile qalsa, birinshi tayaq ózderine tiyetinin janym ashyp  eskertkeli otyrmyn».

Polkovniyk: «Biz әrqashan әdil tekseremiz» dep, aitugha tiyis «dejurnyi» sózin aitty. Oghan otyrghandar: «Ádil teksersender múnday dau bolmas edi ghoy!» dep jauap qatty.

Mәslihattyng sonynda qyzdyng naghashy aghasynyng úsynysymen sol jerde otyrghan júrttyng bәri ertenine tanerteng saghat 9-da Besaghashqa baratyn bolyp tarqasty.

Gazettegi orys tildi jurnalist qyz ekeumiz tura 9-da uәdelesken jerge barsaq, әli eshkim kelmepti. Esesine sol manayda poliyseyler tolyp jýr. Mashinadan týsip túrghan bizding qasymyzgha kelgen keshegi mayor maghan «mojno vas na minutku?» dep, sol jerdegi Mәdeniyet ýiining bir bólmesine ertip kirdi. Kirsem, úzynsha bólmede 6-7 adam bar eken. Bosagha jaqtagha qabyrghada bir podpolkovnik pen shirengen bir sheneunik otyr. Mayorym oryndyq bolsa da otyrghan joq, týregep túrdy. Úzyn qabyrghada jalghyz otyrghan jigitaghasynyng ghana týsi jylylau, qalghandarynyng týri órt sóndirgendey. Sol týsi jyly jigitaghasy maghan qarsy aldyndaghy, bólmening ortasyndaghy oryndyqqa «otyrynyz» dedi. Sosyn ózin jәne әlgi ekeuin tanystyrdy. Almaty oblysy әkimining orynbasary Serik Múqanov degen azamat eken. Shalqayyp, oryndyqqa syimay otyrghan qasqa Talghar audanynyng әkimi, qasyndaghy jaysany oblystyq IID-ning basqarma bastyghy bolyp shyqty. Al, tereze jaqta otyrghan jigitterding ÚQK-ning (qogham qayratkeri Geroyhan Qystaubaevtyng tilimen aitsaq «Últqa qauypty komiytettin») qyzmetkerleri ekeni tanystyrmasa da belgili boldy. Men ózimning kim ekenimdi aittym. Qazaqy amandyq-saulyqtan keyin Seken: «Keshe siz baspasóz mәslihatynda «halyq kóteriledi, polisiyanyng bәrin bauyzdaydy» degeniniz ras pa?» dep, mayordy núsqady. Men tanghaldym: «Kerisinshe! «Ádiletsizdikti tyimasandar halyq kóterilip ketui mýmkin, sony oilasandarshy» dedim, Shymkentte bolghan oqighany esterine saldym». Mayorym qazaqsha týsinetin bolsa kerek, «u nas esti polnaya viydeozapisi vcherashney press-konferensiiy» degeni. «Sәke, onda tipti jaqsy, dәl kәzir qossyn!» Shyghyp ketip, disketti alyp keldi. Ony otyrghan jannyng bәri kórdi. Men endi mayorgha qaradym:  «Dorogoy, gde zdesi moy slova: «My vas zarejem?!» Ýni óshti...

Sodan Serik myrza meni eki saghattan astam ústasa bola ma. («Orys» qyzym qayta-qayta qonyrau shalady: «Nas ne puskant, chto tam u vas proishodiyt?!» «Vse otlichno, my milo beseduem!»). Aytystyq, tartystyq. Ángime arasynda qonyrau týsip, shyghyp ketip edi, qaytyp kelip maghan «kópshik qoydy» da úmytqan joq: «Sekeng (oblys әkimi Serik Ýmbetov – avt.) sizdi tanidy eken ghoy, sәlem aitty. Ómekeng saliqaly jurnalist edi, ol jerde neghyp jýr dep jatyr». (Sirә, sózding keyingi jaghyn ózi qosyp qoydy-au deymin...). «Salamat bolsyn! Tanysa, «Jas qazaq ýnine» (kәzirgi «Qazaq ýni» - avt.) keyingi eki jyl redaktor bolghanymda ótkir mәselelerdi barynsha qospasyz, ashyp aittyq, sony baghalaghany shyghar». «Nege siz keshe sol jerde ýlkendik tanytyp, jinalghan júrtqa «barmandar!» dep aitpadynyz?» deydi oblys әkimining orynbasary. Qyzyq, ә! Qazaqtyng namysyn qughandar oryn alyp otyrghan әdiletsizdikke elding nazaryn audarmaqshy bolady, al, men barmandar deuim kerek eken.

Podpolkovnik myrza myna jaqta otyryp búlardy ýitip jiberu kerek, býitip jiberu kerek dep terisine syimay, kýshenip-kýshenip qoyady. Álgi disk bolmaghanda, mayordyng sózine sýienip mening ýstimnen quana-quana is qozghaytyny, dәliregi «is tigetini» kórinip-aq túr...

Audannyng әkimi de odan qalysar emes: «Quyp jiberinder jinalghandardy» deyme-au. Ishindegi eng lauazymy ýlkeni de, sózi týzuleui de qayta Serik Múqanov.

Ákimge: «Siz nege quu kerek deysiz? Onyng ornyna, osy elding basshysy atynyz bar, jinalghandardyng aldyna barmaysyz ba?» dedim.

          «Baryp bolghanbyz!»

          «Baryp bolyp qoyatynday neshe ret sóilestiniz?»

          «Eki ret sóilestik.  Jinalsa boldy bara beruimiz kerek pe, nemene?!»

          «Ákim bolghanmen halyqtan ýlken emessiz, neshe ret jinalsa, sonsha ret baruynyz kerek!»

          «Jetedi, biz búndaylarmen sóilespeymiiz endi! Tek quamyz!»

Shynynda da, әkim aitqanyn istedi – 1 mamyr kýni ýy salatyn telimdik jer ala almay jýrgender jinalghan kezde olardy polisiya bas-kózge qaramay úryp-soghyp mashinalaryna tiyep, kýshpen tarqatqanyn sol kýni telearnalardan, internetten býkil el kórdi...

Men múnyng bәrin ne ýshin eske alyp otyrmyn? Songhy kýnderi auyl sharuashylyq jerdi satu, onyng ishinde sheteldikterge de satu turaly zang shyghuyna, mektepte sabaqty aldaghy kýzden bastap ýsh tilde jýrgizuge, 1918 jyldan jaratylys pәnderin tek aghylshynsha oqytugha, Preziydentting nemeresi sanatyndaghy jiyeni, viyse-premier Dәrigha Nazarbaevanyng úly Núrәli Áliyevting offshorgha tyqqan milliondarynyng bar ekendigining anyqtaluyna baylanysty әleumettik jeli gulep túr. Islandiyanyng 300 myng halqynyng 30 myny kóshege shyghyp, «әielinning offshorda aqshasy bar eken, qyzmetten ket!» dep, elding premier-ministrin quyp shyqqany sóz boluda. «Nege bizding qazaq kóshege shyqpaydy, qashan shyghamyz?» degen súraq qayta-qayta qoyyluda.

Qazaq kóshege shygha alady. Biraq, ...shyqpaghany dúrys.    

IYә, shynynda da, nege qazaqtyng kóshege shyghuy qiyn? Nege ol 2011 jyly «Jeltoqsan qyrghyny» bolghanda da qozghalmady? Ou, biz sonau 1916 jyly atqa qonghan halyqtyng úrpaghy emes pe edik? Tipti, kýni keshe, 1986 jyly jalang qolmen jasanghan әskerge ýsh kýn boyy qasqayyp qarsy shyqqan jigit-qyzdardyng aldy 50-den endi ghana asty ghoy, jýr ghoy solar aramyzda! Nege basqa-basqa, solardyng ózining 2011-ding jeltoqsanynda basy qúralyp, alangha ekinshi ret bara almady? Olardyng shyqqanyn kórse býgingi jastardyng da qany qyzbas pa edi?

Endeshe, biz aldymen ózimizge osynday súraqtar qoyyp, oghan jauap tabuymyz kerek. Jauap qazaqtyng tabighatynda jatsa kerek. Óitkeni, әr adam sekildi әr últtyng da bolmys-bitimi bólekshe. Bireu maly ýshin otqa týsedi, bireu jany ýshin otqa týsedi, al, qazaqtyng búl ekeui ýshin de otqa týse qongy ekitalay. Ol tek ary men namysy taptalghanda ghana kóteriledi. (Ua, shirkin, sony dәl bere bilgen Qayym Múhamethanov atamyzdyng Qazaq KSR-ining gimndegi:

«Er qazaq ejelden erkindik ansaghan,

Azattyq ómir men ar ýshin qighan jan!» degen sózderi qanday edi, ә!..). «Malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy!» degen maqal qazaqta ghana bar. Sol 1916 jyly da atalarymyz «әi, aq patsha, sen nege antyndy búzyp bizdi әskerge alasyn?» degen joq, «sen nege bizdi okop qazugha alasyn, nege bizdi qolymyzgha qaru berip, qan maydangha salmaysyn, sonda seni keudemizden bas ketkenshe qorghar edik qoy!» dep, namysqa shapqan bolatyn. (1941 jyly eldi qalay qorghaudyng ýlgisin kórsetti de...). 1930 jylghy qaqaghan qysta Sozaqtaghy halyqtyng shydamyn tauysyp, kóteriliske shygharghan nәrse sheksiz-shetsiz salyq ta emes, qolyndaghy malynan airylghany da emes, oiyna kelgenin istegen «sholaq belsendilerdin» kelbetti kelinshekterdin, odan da súmdyghy ata-anasy alaqanyna salyp әlpeshtep otyrghan, etegin jel ashpasa adam balasy ashpaghan boyjetken qyzdarynyng abyroyyn ayaqqa taptaghandary edi. (Kóterilisshiler solardyng qolgha týskenderin «aram deneleri topyraghymyzdy bylghamasyn, balyqqa jem bolsyn!» dep Shudyng múzyn oiyp, sugha batyryp jibergen... Búny men atam Aqjigit sol kóteriliske qatysqan 18 mergenning biri bolghannan keyin bilemin). 1986 jyly da jas qazaqtyng namysy kenes ókimetining «búl halyqtyng sanasyn týgel jaulap aldyq» degen jetpis jyldyq iydeologiyalyq sauytyn kóbebúzar qozy jauyryn jebedey jaryp shyqqan bolatyn. Óleni filosofiyagha toly Qadyr aghamyzdyn: «Tanyghyng kelse qazaqty, namysyna tiyip kóriniz!» degen sózi de bar.

Biraq, ol búrynghy qazaq edi... Býgingi qazaq Núrәli Áliyevting ózi ghana emes, Dәrigha Nazarbaevanyng offshorda aqshasy bar ekeni belgili bolsa da «Dәrigha, ket!» dep kóshege shygha qoiy qiyn. «Jerdi sheteldikter jappay satyp ala bastasa shyghady» dep te senimmen aitugha bolmas. Biraq, sol jerdi satyp alghan qytay (úighyr, sheshen, týrik, tәjik...) qazaqty qorlasa, әne, sol kezde, namysqoylyghy dәl búrynghy qazaqtay bolmasa da, dýr etip kóterilui mýmkin. Onday oqighalar qazaq pen týriktin, qazaq pen qytaydyng nemese basqanyng arasynda túrmystyq dengeyde Atyrauda, Semeyde, t.b. jerlerde býgin de oryn alyp jatyr. Memleket ol jayly shynayy mәlimetti qansha jerden jasyryp, býrkemelegenmen el mәselening nede ekeni bilip, týsinip otyr. Degenmen, óz elinde óz ókimetinen qoldau tappay, ógey balanyng kýiin keship, orys tilin bilmegeni ýshin júmystan quylsa da, keshe auzyndaghy jarty nanyn jyryp berip, ajaldan aman qalghandardyng úrpaqtary býgin úldaryn tal týste avtomattan atyp tastap jatsa da, shekarany qorghap túrghan, ajaly adam qolynan bolyp jatqan azamattarynyng sany otyzdan assa da halyq kóterilmey otyrsa, ol tózimi sheksiz qazaqtyng tózimi әli shegine jete almay jatqanyn ghana kórsetedi. Ghylymy tilmen aitsaq, «kritikalyq massa» tolmay jatyr. Biraq, shegi joq nәrse joq. «Tózimdilik jaqsy qasiyet, tek sheksiz tóze beruge ghúmyr qysqa» degen Múhtar atamyz.

Qalay bolghanda da, qazaqtyng kóshege shyghuyna dәl myna nәrse  sebep bolady dep «kóregendik» jasay almaydy eshkim. Jer dauy ghana emes, bozdaghynyng ajalyna sebep bolghan ózge últ ókilining әdil jazasyn almauy, úrlyq istemegen jandardyng jazyqsyz jazalanuy (Shardaradaghy «Halyq banki» filialyn tonaushylar tabylmay, olardyng ornyna diyrektory bastaghan 5 birdey bank qyzmetkeri(?) sottaldy) sekildi kez kelgen әdiletsiz sot sheshimi, tipti, bizding biylikting әlemning eshbir elinde joq, qúlaq esitip, kóz kórmegen eksperiyment jasap mektepte, tipti balabaqshadan bastap «ýsh tildi qatar ýiretemiz!» degen, odan da jamany - ózining tili joq últtay etip, negizgi pәnderding bәrin aghylshynsha oqytamyz degen әdiletsiz әreketi, sóitip jýrgende әldebir múghalimning shetel tili qiyn soqqan әldebir oqushysyna «qazaq ne degen topas halyq!» dep bir auyz sóz aityp qaluy, qany qaynaghan oqushynyng múghalimdi auyzdan bir-aq úruy, nemese «kezekti» bir devalivasiya, qysqasy, oigha kelmeytin kelmeytin kez kelgen bolmashy bir oqigha sabangha tiygen úshqynnyng rólin oinap ketui әbden yqtimal!

Sonda ne isteymiz, kóshege, alangha shyghugha dayyndyq jasay bastaymyz ba? Joq! Joq! Joq! Qazaq dýniyening astan-kestenin shygharatyn revolusiyany «tónkeris» dep beker aitpaghan.  Revolusiyashyldyq qazaqtyng qanyna jat nәrse, bizding tarihymyzda «saray tónkeristerinin» kezdespeui de sodan. Eng jemisti jol – evolusiyalyq jol. «Aspanda jýrgendigi»  sebebinen biylik keyde ózi de bayqamay, «jerde jýrgen» qazaqtyng tózimin synap-aq jatyr. «Jana Ózennin» de bir kýnde payda bola salmaghanyn, onyng múqiyat dayyndyqty, «ssenariy» jazudy, ony iske asyratyn múnayshylardyng kiyimin kiygen arandatushylar men «qol shoqparlardy» dayyndaudy qajet etken oqigha ekendigin júrttyng bәri týsinip otyr. Áytpese, ózinning bauyrlaryndy qashyp bara jatsa da arttarynan kózdep túryp atu, jaraly bolyp qúlaghandaryn qasyna baryp «dobivati» etu, beybit júrtty «tәrtipsizdik, beybastaqtyq jasady» degen jeleumen qyryp salu onay ma?..

Biz biylikting týrli әdiletsiz is, әreket, sheshimderining saldarynan qazaqtyng kóshege, alangha shyghuyna, kóteriluine qalayda jol bermeuimiz kerek. Qazaq kóterilmesin, ol kóterilse Pushkin aitqan orystyng bunty oiynshyq bolyp qalatyny óz aldyna, eng ókinishtisi ol kýtken nәtiyjege jetkize bermeydi. 1916 jyly kemenger Álihan Bókeyhanovtyng Amangeldi Imanovtargha qarsy bolghan sebebi de sol.

Biz kenes ókimetining ózining batyly barmaghan әreketke bara alghan – tal týste qarusyz halqyna oq atqan biylikting oiynda ne baryn, ne dayyndap jatqanyn bilmeymiz ghoy. Mýmkin, Til, Jer, Bilim sekildi tútas últtyng taghdyryn sheshetin mәselelerdi halyqpen aqyldasyp baryp isteuding ornyna ózi kesip-piship, halyq qarsy bolghan sayyn qazaqtyng janyna jaqpaytyn jogharydaghyday «reformanyn» birinen song birin tuyndatyp, Janaózendegidey halyqty arandatudyn, sony paydalanyp endi qazaqty týgel «juasytyp aludyn» jana bir amaldaryn oilap jatqan shyghar. Kýdiktenuge haqymyz bar ma? Bar. Istegen isine qarap.

Onyng ýstine «arystan qartaydy, qartaysa da biylikti qolynan berer týri joq» dep, oghan jiligi tatymaytyn jasyqty maylap-maylap jyltyratyp úsynyp, jaqsy ekenine sendiruge tyrysyp baghyp jatqan, sol arqyly jamanatty etip kórsetip, erterek ketiruge mýddeli toptardyng joq ekenine, olardyng biylik pen halyqtyng eki ortasyna ot jaghyp, arandatudy kózdegen oiy joq ekenine kim kepildik bere alady? Elbasynyng ózi «biz tilimizden, dinimizden airylsaq el boludan qalamyz!» deydi, al, bizding bilim ministrlerimiz birinen song biri «ýsh tilge auyspasaq, aghylshynsha oqytpasaq bolmaydy» deydi...

Qalay bolghanda da býgingi saylanbaytyn biylik ókilderi ózin Preziydentting senim artyp taghayyndaytynyn paydalanyp qolynan kelgenin istep jatyr. Oghan  ókpelep, aitysyp, tartysyp, uaqytymyzdy shyghyn qylyp, jýikemizdi júqartyp qaytemiz. Istey bersin, biz de qolymyzdan kelgenin isteyik.

Ne isteu kerek sonda? Qolymyzdan ne keledi bizdin? «Tóbelesu» kerek! Qúqyqtyq jolmen, zanger Janabek Ábishev dosym aitqanday, «zang shenberinde tóbelesu» kerek. Sonyng «bismillisi» dep Ruza Beysenbaytegining Preziydentke, Parlamentke til turaly jazghan Ashyq hatyn býkil el bolyp qoldauymyz qajet. (Biz dәl osy túrghyda býginge deyin ózgelerden kóp útylyp kelemiz. Olar qit etse Aq Ordagha qol qoyylghan qap-qap aryz jóneltedi, oghan Preziydent jauap beruge mәjbýr). Biz de túratyn jerimiz ben úyaly telefonymyzdy kórseteyik. Biz de osy Ashyq hatqa qol qoyghandar sanyn millionghan jetkizeyikshi, ministr myrza sosyn myqty bolsa «reformasyn» qaytyp almay kórsin! Qyzylbastyng Qazan batyry siyaqty oghan da kónbeytin «er bolsa, jón bilmeytin sher bolsa», referendumgha qol jinayyq.

Referendum demekshi, Konstitusiyamyzdyng 3-babynyn 1-tarmaghynda «Memlekettik biylikting birden-bir bastauy – halyq» dep, 2-tarmaghynda «Halyq biylikti tikeley respublikalyq referendum jәne erkin saylau arqyly jýzege asyrady, sonday-aq óz biyligin jýzege asyrudy memlekettik organdargha beredi» dep, taygha tanba basqanday jazylyp túr. Yaghniy, biylikte otyrghannyng bәri – Preziydentimizding ózi olardyng esine salyp jýrgendey -  halyqtyng qyzmetshileri! Qyz-met-shi! Jaldamaly. Halyq olardy jaldap otyr. Endeshe, qyzmetshiler ózin jaldap otyrghan qojayynynyng - halyqtyng aitqanyn isteuge mindetti. Istemey shalqaqtap, Qúdayyn úmytyp, halyqpen aqyldaspay, kez kelgen ministr reformagha «qaryq qylyp jatsa», oghan qyzmetshisining qolyn qaqpaghan, betimen jayyp jibergen ózimiz ghana kinәlimiz.

Áytse de, «toy toy bolmady, bala-shagha jep ketti» degendey, biz el taghdyryn sheshetin asa manyzdy sharany - saylaudy da «oynaugha» ainaldyryp jiberdik. Parlament Mәjilisining songhy eki saylauynyng qorytyndysy 100 payyz derlik birdey bolyp shyqqannan keyin ony basqasha qalay baghalaugha bolady? Eng jangha batary, halyq ta onyng solay bolaryn kýnibúryn shamalap otyr, sol sebepti studentterding ózi de saylaugha barugha qúlyqty bolghan joq. Keshe ghana ózderining qolynan is kelmeytinin, beynelep aitqanda sayasy «impotent» (artyq ketsek, aiypqa búiyrmassyzdar) ekenderin moyyndap, ózderin ózderi taratyp jibergen deputattardyng 43-i «oynap» kelip, qaytadan búrynghy jyly ornyna jayghasatyn bizden basqa el әlemde bar ma eken ózi? Eger sol 43 deputat «ózin-ózi taratu» kezinde qarsy dauys berip, al, búl saylauda qayta saylanghanda mýldem basqa mәsele edi!..

Endeshe, saylau jayy solay bolyp túrghanda halyqtyng qolynda biylikke yqpal ete alatyn jalghyz tetik – referendum qalady. Biraq, ony ótkizu onay sharua emes, әri biylikke onsha únay qoymaytyn mәseleler qoyylatyny sebepti oghan degen qarsylyq kýshti bolugha tiyis. Sondyqtan, әzirge eng tiyimdisi myndaghan adamdardyng qoly qoyylghan Ashyq hatty Aq Ordagha jetkizu. Beybit te berekeli búl әdisti «jer satugha» baylanysty da qoldanayyq. Nesibemizdi tu-talaqay etip úshyryp otyrghan sybaylas jemqorlyqpen kýreste de ony ynghaylap paydalanayyq. Sóitip jýrip referendumgha aparar tәjiriybe de jinap alamyz. «Aylagha, amalgha da jaqtym shyraq» demep pe edi Abay? Ayla-tәsilde (jaghymdy maghynadaghy) «reformashyl» ministrlerden, jer satqandy jany sonday sýietin Ýkimetimiz ben onyng úsynghanyn әdette tas-talqan etip synaytyn, sosyn ...bir auyzdan qoldaytyn, otarshy elding tilinde júmys isteytin, әlemdegi eng «paradoksty» Parlamentimizden asyp týseyik!

Sol ýshin býgingi tanda eng bastysy – bilimmen qarulanyp alyp naqty iske kóshu. Tize qossaq, birige júmylsaq, biz kótere almaytyn qanday jýk bar?..

Ómirzaq AQJIGIT

Abai.kz