Astanada mektep formasyna arnalghan birinshi respublikalyq forum ótti

Forumdy «Atameken» QR ÚKP jәne Jenil ónerkәsip qauymdastyghy úiymdastyrdy jәne oghan QR Bilim jәne ghylym ministri Erlan Saghadiyev, QR «Atameken» ÚKP basqarma tóraghasynyng orynbasary Núrjan Áltaev, QR Jenil ónerkәsip qauymdastyghynyng preziydenti Lubovi Hudova, QR Investisiyalar jәne damu ministrligining ónerkәsip komiytetining tóraghasynyng orynbasary Timur Núrashev, sonday-aq, mektep diyrektorlary, ata-analar  atynan ókilder qatysty. Múnda 18 otandyq óndirushi úsynghan mektep formalary talqygha salyndy. Balalar mektep formalaryn kiyip shyghyp, sapasy men syrtqy bezendiriluin kórsetti.

Forumdy ashqan Bilim ministri  kórsetilgen kiyim ýlgileri ata-analar  men pedagogtar tarapynan jaqsy qabyldanghanyn atap aitty.

«Ata-analar kiyim ýlgisi oqushynyng syrtqy әlpetin týzeydi, tәrtipke baghyndyrady, júmys ortasynyng týziluine septigin tiygizedi deydi. Formany kiyip kórgen oqushylar  ynghayly ekenin, óz mektebi ýshin maqtanysh sezimin syilaytynyn aitty», – dedi ol óz sózinde.

Ministrding aituynsha, әr bala әdemi, sýikimdi bolghysy keledi, әsirese qyz balalar, sondyqtan mektep formasynyng estetikalyq bezindiriluine kónil bólu kerek.

«Mektep formasyn tandau – bilim basqarmasy men ata-ananyng qolynda. Bizding oiymyzsha, әr mektepting ózgesheligi bar. Desek te, ol ortaq tәrtipke baghynyp, ortaq stiliden auytqymauy kerek. Forma zayyrly ýlgide boluy shart. Balalargha dúrys dress-kod kiidi ýiretuimiz qajet. Óitkeni, keleshekte bәribir osynday nәrsemen betpe bet keletini ras qoy», – dep, Saghadiyev shegelep aitty.

Forum ayasynda mektep formasyn tigetin otandyq óndirushiler memlekettik mektepterdegi kiyim týsin bir qalypty etu kerek degen úsynys tastady. «Eger osy mәseleni mektep diyrektorlary, ata-analarmen kelissenizder, ministrlik qoldaugha әzir», – dedi ministr. 

«Qazaqstanda balalargha arnalghan naryq tútastay alghanda importtyq tauarlarmen tolyp túr,-  dedi Timur Núrashev. -  Sondyqtan  mektep formasynyng sapasy alandatady. Býgingi forum otandyq óndirushiler sapaly mektep formasymen barlyq oqushyny qamtamasyz ete alatynyn kórsetti. Alayda, búghan qaramastan tapsyrystyng basym bóligi Qytay men Týrkiyagha ketip jatyr.  Jyl sayynghy mektep formasyn satu naryghy – 30 mlrd tengeni qúraydy.  Formany syrttan aluymyzdyng ózinen qazynagha QQS retinde 4 mlrd tenge payda týsedi. Osy mәselege qatysty bizding ministrlik Últtyq Kәsipkerler palatasynyng mektep formasyn otandyq óndirushilerden satyp alu úsynysyn qoldaydy», – dedi ol.

Býgingi tanda mektep formasyn satu naryghynda otandyq óndirushiler ýlesi nebary 7%, -  degen Núrjan Áltaevtyng aituynsha, aldaghy jyldary búl kórsetkishti 50% -gha jetkizu kózdelip otyr.  «Byltyr biz Qazaqstannyng memlekettik organdary men últtyq kompaniyalary 9 trln somanyng әr týrli ónimderin syrttan satyp alatynyn zerttegen edik.  Búl óte qomaqty aqsha. Búl qarjy otandyq óndirushini qoldaugha júmsalsa bolatyn edi. Últtyq kәsipkerler palatasynyng maqsaty óz qarjymyzdy el ishinde júmsaugha yqpal etu. Sonda ghana әleumettik tiyimdilik oryn ala bastaydy. Júmys oryndary, zeynetaqy, jalaqygha әseri bolady», – dep atap ótti óz sózinde «Atamekennin» ókili.

Áltaevtyng aituynsha, býginde qazaqstandyqtar otandyq óndirushiler turaly kóbirek súrastyratyn bolghan.  «Dәl qazir ózim de qazaqstandyq «Glasman» kompaniyasynyng kostumi men qaraghandylyq tufliymen jýrmin. Bizding kiyimderimiz sheteldikinen kem týspeydi», – dedi ol.

Bilim ministri ata-analargha, mektep diyrektorlaryna, audandyq, oblystyq basqarmalargha eng aldymen otandyq óndirushining kiyimine nazar audaruyn tapsyramyz dep atap ótti.

Búl forumnyng manyzy turaly Jenil ónerkәsip qauymdastyghynyng preziydenti L.Hudova da atap aitty: «Býgin birinshi ret mektep formasy respublikalyq mәsele retinde kóterilip otyr. Mәsele osylay kóterilse ghana sheshimin tappaq. Qazaqstanda mektep formasyn tige alatyn otandyq óndirushilerding әleueti jetkilikti. Aqpan aiynda bilim jәne ghylym ministri jana búiryq shyghardy. Onda mektep formasyna qatysty talaptar naqtylandy.  Biz búl búiryqty 7 jyl kýtken edik. Kýtkenimiz oryndaldy. Biz  júmys isteuge dayynbyz», – dedi ol.

IYә, óz ónimimiz túrghanda,  sheteldik kiyim-keshekke telmirudi qoyatyn uaqyt keldi, әri búl otandyq kәsipkerler ýshin de tiyimdi bolmaq. 

Abai.kz