Anshy dara auyz myltyghyn qúndaghynan omyryp, maygha shylanghan matamen qayta-qayta ysqylay sýrtken. Tónirekke «Qapardyng qandy auyzy» atanyp ketken myltyqtyng shynbolatyna óng kirip jyltyray qaldy. Jaryqtyq әkesining kózindey qaru ghoy.

 Qoshalaqtyn   adyry   men   tóbe,   tepsenin   sydyryp ang qaghyp, qanjyghasyna qoyan baylap qaytsa da meyirlenip: «Búl myltyqtyng auzyna myng ang syiyp ketedi», – dep kýmpildep jer-kókke syimay oralatyn.

 Shaly oljaly kelse, sheshesi óz etegine ózi sýrinip jýrip iymekbas jez qúman men legendi aldyna tosyp, aq sýlgini tizesine tastap jyly sudy syzdyqtatyp qúyar.

 – Osy zamanda qay qazaq qazan qaqpaghyn bulap jas etti kýn sayyn jep otyr deysin? – dep, shegir kóz aq shúnaq shal tanauyna uysyn toltyryp su atyp jiberer edi. – A? Yrysy alysqa shashyraghan myna biz shygharmyz. Anau oidaghy el quaty joq kók qyrtyldaq qyzyl shylqyldaqpen kýneltip, tisining suyn soryp shyqylyqtap otyr.

 Daladaghy andy qorasyndaghy malday kórip jýrip dәulet te jinamapty. Sonynda múragha qalghany – aidaladaghy jalghyz toqal tam men osy qandy auyzy, bes-alty uaq jandyq.

 Kýn  bayyghasyn  pesh  janynda  túrghan  pilte  shamdy tútatty. Kólenke ydyrap ýiding tórt búryshyna tyghyldy. Qazan astyndaghy ot bәsensy bastaghan eken, oshaq auzynda jatqan jynghyldyng ýsh-tórt týiirin qosymsha etti. Jas etting iyisi jayylyp, qarasha ýige jylylyq endi.

 Pesh týbinde jatqan qyzyl qúraq kórpege tize syndyryp qabyrghagha qaraghan, әkesi men sheshesining ýlkeytilgen suretine kózi týskeni. Pilte shamnyng syghyrayghan sary boyaq sәulesimen aq shúnaq shal tipti núrlanyp ketkendey.

 Shegir kózine jylu jýgirip: «Qasqyrdyng bóltirigin almas búryn arlany men qanshyghyn qúrt. Áytpese, ayaq jeter jerdegi malshylardy úlarday shulatyp bitedi», – deytindey.

 Ákesining qasqyr qaqpanday shappa-shap minezine qanyq Qapar aq shúnaq shaldy ghúmyrynda bir-aq mәrte ashulandyrypty.

 Onda da әskerden keletin jyly. Onda da әlgi internatta jatyp oqityn eki-ýsh jamannyng sheshesi Qadishany alar joly. Óz-ózinen jeldenip, әsker kiyimin sheshpey ýsti-basyn sary ala jez ghyp tórt-bes ay jýrip alghan. Sol bedelding arqasynda ghoy…

 Kórshi auyldyng ýstin ertendi-kesh shanytyp shauyp, ong bosaghada otyrghan qyzdy ontaylap jibergeni…

 Qúda týsip «mine, mine, toy» dep otyrghanda shar ete qalghan shataq tútansyn. Azyn-aulaq aghayynnyng basyn qosyp aqyldasar shayda әkesi:

 – Qúdagha jeni bar kóilek salghaly otyrmyz, – dep beriler kitti tizbelegen.

 – Dyrday qúdagha jaghaly kiyim kiygizbeu úyat emes pe, – dep qaldy búl dastarhangha eminip-eminip qoyyp.

 Az dәuletin tútamdap otyrghan әkesi shegir kózining súghymen ayamay shanyshty. Biraq lәm demedi. Momyndyqtan bas almaytyn sheshesi ghana: «Tek, kóbeygir», – dep kýbirlep tyndy.

 – Qúdaghigha she? – desip azyn-aulaq aghayyny empildesip barady.

 – Qúdaghiyma gýldi oramal dep otyrmyn, – dedi sheshesi dausyn odan әri bәsensitip.

 – Ói, oramaly nesi? Tym bolmasa qamzol bermeysing be? – dedi taghy da búl shyr etip.

 – Apyrym-ay, qaraghym-ay, әskerden qatynnyng zary ótip kelgen eken, jaghalaspay qoya túrsanshy, – dep naghashysy basu aitqansydy.

 – Al, toygha ne soyamyz?

 – Qasqa siyrdy soyamyz da, – dedi búl joly qapy qalmayyn dep әke-sheshesining aldyn orap ketip.

 – Ákeng ne aitar eken? – deydi naghashysy týskir jantayyp jatyp.

 «Qatyn alatyn men, qalghan sharuany qamdaytyn búlar, netken әdiletsizdik?!» – dep ózine anyq biylik tiymey zyghyry qaynap otyrghan Qapar da qarap qalmady.

 – Ákem shoyasyn bile me?

 Sol sol-aq eken, aq shúnaq shal aruaq kótergendey ornynan mónkidi deysin. Túlyptay bop isinip, syrt terisi sógilip kete jazdaghan.

 – Uau, atana nәlet, qatyn alghan jalghyz sen be edin?!

 O nesi, a? Jalghyz siyrdy toygha soyyp, erteng kelindi sauyp shayqatyq qylayyn dep pe en, a?

 Azyn-aulaq aghayyn qolgha túrmay qaqshandaghan aq shúnaq shaldy: «Bir ashuyndy qi, kóketaylap», – jatyp, әzer basqan…

Shamnyng sary boyaq sәulesi jýzderinde oinaghan әke-sheshe sureti jargha arqa sýiep búghan «әi, balam-ay»,– deytindey.

Qapar myltyghyn qayta qúrastyryp, oqshantayyn bosaghadaghy shegege ildi. Qazan endi bir-eki býlk etse et te tuyrylyp týse qalar. Erteng alakóbende túramyn, erte qamdanayyn dep dastarhangha qol soza berip edi, syrttan at oqyrandy.

Artynsha esik syqyrlay ashylyp «Assalaumaghaleykóm» dep enkish kelgen shynjau sary jigit enip kele jatty.

 – Álik aldym. Tórge oz!

–  Au,  Qapeke,  jalghyz  ózin  shoshayyp  búl  ne  otyrys? Apam qayda? – dep shynjau sary eki bútyn qúshaqtastyryp otyra ketti.

 – E, ózimizding Jetes ekensing ghoy. Jol, bolsyn!

 – Saylaudyng sabylysy. Kandidattargha dauys berinder, deputat jasayyq dep el-júrtty ýgittep jýrmin.

Qadishamen әriden atalastyghy bar әri bar jahannyng janalyghyn auzyna tistep jýretin osy jigitting әr qylyghy qyr adamyna qyzyq-aq.

– Qadisha internatta jatatyn eki-ýsh jamangha ketken. Jolaushydan sәlem aityp jiberipti. «Apamnyng qyzyl quyrdaghyn saghyndyq», – dep. Ortaq qazannyng bylamyq kójesinde keneu bar ma, qonyltaqsyp qonqyldap jýrgen ghoy itter!

 – Qashan qaytady?

– Dýkenge soghyp, erteng keshtetip jyghylar.

 – Onasha qalyp qara qazannyng iyeligi qolyma basy býtin tiydi dep jatyr ekensing ghoy. Dúrys! – dep Jetes dastarhangha omyryldy. – Qoydyng basy nesi?

 – Aqta toqty edi. Etin sylyp, quyrdaq etip apang qaryngha salghan. Basy men bes tal qabyrghany qay qúdam keledi dep saqtayyn? Qazangha toghytqam. Nesibeng әr qazanda jýrgen jigitsing ghoy, saghan búiyrdy.

 – Bәrekeldi! Tonyp kelgem. Jazghytúrghy jel jarday atandy jyghady degen. Ári myna talau kelgir torynyng jýrisi jaman. Asqazanymdy sapyryp bitti.

Qapardyng qolyna tiygeni – bir shókim qúiqa, qalghany Jetesting aldynan jalanashtanyp shyqty.

– Apyrym-ay, myna qoyda týk my joq, óristen ýidi qalay tauyp kep jýr? – dep appaq midy asap jatyp ýy iyesine alaq-júlaq qaraydy. Qapar bir tal qabyrghanyng basyn mýjip jatyp myrs etti.

 – Saylau degen túp-tura soryma shyqty, – desin ystyq sorpany alyp jatyp. Álgindey emes, jútqynshaghy jýgirmey qalypty, ishine el qonghan-daghy.

– Saqiybeden men әieli Aghiba deputatqa talasyp mal qoranyng basyn jau shapqanday etti.

– Oibay, bar qyzyq sende boldy.

– Aytpa. Kýieui keteden shyqqan Seysenbaydy qoldap, qatyny tama Sәrsenbaydy jaqtap – qyzyl maydan,  qyryq  pyshaq.  Dýniye  ghalamdasamyz  dep ónir tiyegin aghytyp jatqanda búlar rudyng soyylyn soghyp… Nadandyq, seni qayteyin? – dep dastarhangha bet sipay saldy. Nadandyqqa ókpeleymin dep otyryp batany da úmytty.

 – Qaysysy jendi, qaysysy?

– Aghiba da. Bir shókim keteni tama tabanyna túrghyza ma, «osydan inime dauys berme, inge kirgizeyin» dep… Qatyn qayrattansa qazan ghana qaynamas… Jә, qoyshy ony! Al, ang qalay, qandy auyzyndy saylap otyrsyng ba?

 – Shiybóri kýn bermey túr, – dep malshylar zar jylaydy. Áuselesin kóreyin dep otyrmyn.

 – Shiybóri?

 – IYә. On shaqty jyl boldy ghoy, Qoshalaqqa sonday bir maqúlyqtyng bauyr basqanyna…

Jetes jantayyp jatqan jerinen qoparylyp týsip, kópshigin irgege qaray laqtyryp jiberdi.

– Shiybóri? – dedi taghy da kýlgeni me, jylamsyraghany ma – beymәlim, jýzi әlem-tapyryq bop. Qarashyghy manyp-manyp baryp ornyn әreng tapty.

Qapardyn  osy  bir  kóp  oqyp  miy  ashyp  ketken shynjau saryny kórse-aq әzildegisi kep úshynyp túratyny osy qylyghy ghoy. Myna janghalaq qalpymen Saqiybeden men Aghibany tóbelestirmey qaytsin?!

– IYә, shiybórige…

 – Qúday saqtasyn, – dep keri qúlay ketkende kópshigin tappay, basyn tars etkizip jargha úrdy. – Au, au, aidyn-kýnning amanynda últtyq baylyqqa myltyq kezenip ne kórindi, Qapeke-au? Soryng shyndap qaynaghan eken! Myna sóz Qapardyng jýzine oinap shyqqan kýlkini ýrkitip jiberdi.

 – Qaydaghy baylyq? Ol kimdiki?

Jetes kәlimasynan janylghan janday óz-ózinen kýbirlep ainalasyn qarmandy. Beshpentining ishki qaltasynan tórt býktelgen qaghazdy alyp tizesining ýstine qoydy.

– Qalamsaby týskir, – dep yshqyryna deyin tintip tappady.

– Álgi ekeuin arashalaymyn dep jýrgende joghalttym-au, shamasy. Qapeke, ýide jatqan-túrghan qaryndash bar ma?

– Ony ne isteyin dep en? Emge joq. Ala qyrdyng ortasynda qatyn ekeuimiz qaryndaspen hat jazysyp otyr deysing be?

– Qaryndash de. Nadandyq, seni qayteyin? – dep sharasyzdanghan Jetes kózinde ýrey túnyp túrghan ýy iyesine qarap bas shayqady.

– Áu, Jeteke-au, óltirmeseng aitshy, men kimning baylyghyna qiyanat jasappyn?

– Shiybóri aulaghanyng ras pa?

 – Al, ras!

– Endeshe, búl – sonau Amerikanyng últtyq baylyghy bop maqúldanghan maqúlyq.

Qapar  «pisht»  dep  kýlip  jiberdi.  Pisht!  Qasqyr men týlkining ortasynan shyqqan jaman shatany әldeqanday etuin. Bóridey azu-aybaty, týlkidey ailasy joq, jeti-segizden ýiir qúryp, ash-aryqty, ólekseni andyp qalghan nәiiske oqtyng ózi obal… Byltyr, qar alghash týskende ghoy, Qoshalaqtyng qonyrlyghyn qualap jele-jortyp kele jatsa qamshylar jaqta qalyp bara jatqan saydan shәuildegen shiybórining dausyn estigen.

Bayqastap qarasa, qatyn-balasy jamyrap bir qora shiybóri  qyzyl  tayynshany  ortagha  alypty.  Janjaghynan shәuildep kep tilerseginen tistep, qúiryghyna jarmasyp jiberer emes. Shyr kóbelek ainalyp mýiizin shayqaghan qyzyl tayynsha termen kýrenitip, arqasynan buy búrqyrap, kózi alaryp tityqtaghan. Endi bolmasa… Atty kisini kórip sasqany ma, shәu ete týsti de, antarylysyp túra qaldy. «Á, kәzzap», – dep anshy suyt kep eki oqty baylaghan. Óngesi bir tútam qúiryghyn bauyryna qystyryp joghalghan. Qargha aunap óli jýnnen arylghan eken, týgi qyzyl sary bop jalqyndanyp qúlpyrady. Eki terini barqyttay ghyp iylep…

 – Sonymen osy kezge deyin shiybórining qanshasyna iman ýiirttin?

 – Áy, aitshy, ózing solardyng esebin ala shyqqannan sausyng ba, osy? Tap bir baqtashysy qúsap tura alqymymnan jarmasqany nesi?

 – Oibay-au, senen shiybórini ayap otyr deysing be? Qaraqan basyndy qarap otyryp qyp-qyzyl pәlege shyrmap alghanyndy aitam-au, – dep Jetes tórt býkteuli qaghazyn ekinshi tizesining ýstine almastyrdy.  –  Maqúrym  ekensin,  endeshe,  shiybórinin  tarihyn tynda! Tehnikasy men adamy kóbeygen song Amerikanyng jeri tarlyq etip osy shiybórini Aziya men Afrikagha әkelip jibergen. Aziya degening túp-tura osy Qoshalaq.

 – Al, sosyn?..

 – Sosyny nesi? Ábden ósip-ónip órken jayghasyn keri jinap alady. Últtyq baylyghyn dalagha tastaydy deysing be?

 – Apyrym-ay, a?

 – Osydan on jyl búryn osy jerden qasqyr men qarsaq, týlkiden ózge maqúlyq kórip pe en, aitshy? Endeshe, ýiir-ýiir bop shәuildegen qalpy aspannan týse qalmaghan shyghar?..

 – Ras-au! Sonda ol jazghandardyng shiybóriden basqa baylyghy qúryp qalyp pa?

 – Nadandyq, seni qayteyin? – dep Jetes eki tizede kezek terbeldi.

 – Olar tipti shyryldauyq shegirtkeni de últtyq baylyq kóredi. Kózderining qarashyghynday kýzetedi. Tәrbiyeleydi. Ileude bir qúndyz bórik kiyip, týlki jagha salyp tayrandap jýrgenderdi kórse, bitti, taban astynda sotqa sýireydi.

 – O nesi?

 – Tiri jәndikti óltirgeni ýshin. Olardyng da adam siyaqty  ómir  sýruge  qúqyghy  bar.  Demek,  búl  qyp-qyzyl qylmys!

 Qapardyng myna sózden keyin mazasy qashyp, ishine ýrey   jýgireyin   dedi.   Jetestin   tizesinde   jatqan tórt býkteuli qaghazgha qarap edi, úshty-kýili joq. Qaltasyna keri týsip ketti me, әlde… Qaryndashtyng tabylmaghany múnday jaqsy bolar ma. Áytpese…

Qoshalaqta ang quyp, shap terletip shauyp jýrip bar ghúmyryn týgesken aq shúnaq shal keyde múnyng isine narazy bop: «Jatqan jatyryng júqa ghoy. Jaghalasa keter jerde japyryla qaluyn. Qamshy ústap daugha týseri joq nsheng ynjyqqa tartyp», – dep joq jerde nyghyrtyp bitetin.

 Shalyna anyq qarsy kele almay dinkesi qúryghan sheshesi: «Qasqa búqany pishtirip tastaghan song kózimiz ashylyp edi», – dep shýikesin sozghylap jatatyn.

 «Armanyna jetersin, – deydi sózge toqtaghan әkesi ondayda tynq-tynq kýlip.

 – Osy kýshikting әlgi әrmiyadan kelgendegi bәrimizdi quyryp jep jibere jazdaghan pysyqtyghy qayda ketken? Sony aitam-au…»

 – Jeteke, әlgi Afrikagha jibergenderi qalay, aman- esen be eken? – dep Qapar әngime betin Qoshalaqtan aulaq qúrlyqqa alyp qashty.

 – Qaydan aman bolsyn! Jaqynda teledidardan kórsetti. Ónsheng zәngi qyryp atyp týgesuge taqapty. Sosyn әskeriyler vertoletpen kelip әlgilerdi oibay- latyp quyp ústap jatyr.

 – Shiybórini me?

 – Jo-gha, zәngilerdi. Kәdimgi negrdi aitam.

 – Beysharalar desenshi.

 – Bir taypa kósemining ayaq-qolyna kisen salyp jatyp:

 «Senderge senip jibergen últtyq baylyghymyzdy it rәsua etkizdin. Kózderine kók shybyn ýimeletemiz. Qúl retinde keremetsinder, al adam retinde týk qasiyettering joq», – dep, Qapeke-ay, әlgining kózine istikpen shúqyghanda, tóbe shashyng bar ghoy, bir túryp, bir jatady…

 – Qalyng jynys ishinde, әr shoqaldyng týbinde órip jýrgen maqúlyqtyng esebin aidalada otyryp qaydan bilgen?

 – Nadandyq,  seni  qayteyin?  –  dep  Jetes  ejireyip ishki qaltasynan әlgi tórt býkteuli qaghazyn qayta suyryp aldy. – Kosmostan! Sening bashpayyndy qimyldatqanyna   deyin   tóbennen   ýnilip   ainadan kórip túr. Bar baylyghyn hattap-shottap otyr. Áne! Áytpese, sonshama aqsha shygharyp dýrkin-dýrkin keme úshyryp olar aspannan naghashysyn izdep jýr deysing be?

 Álginde, «Kosmostan!» degende Jetesting súq sausaghy auada ilinip qalghan. Baspalap qarasa, әli sol qalpy túr eken. Mәselening bayybyna kózi endi jetken Qapardyng ayaq-qolyna diril jýgirip:

 – Qúldyghyng bolayyn, mynauyndy týsire kórshi, – dep jalyndy. – Shiybórisi qúrysyn, tósek salyp jata qalayyqshy.

Auzy jaman iyt-ay, adamnyng imanyn úshyryp aityp otyrghanyn qarashy. «Betine jel bop tiygen Saddam Huseyinning ózin inge tyghylghan qarsaqtay shaqyldatyp suyryp alghanda onyng janynda sen kimsin? Jalghyz vertoletpen keledi de: «Davay, Qapar», – deydi, «Davay, kiyin!» «Shiybórining shyn iyesi kim ekenin bilmey jýr ekensin, Qarabaevish. Tok beretin stolgha tanayyq. Tiriley ýitilip qal! Ishi ty! Saudang tamam!» – deuin. Toba, toba!

Kelin bop týspey jatyp әke-sheshesimen kitke talastyra kelgen osy qatyn da jerden alyp kórge úryp boldy-au múny. Ýiirli ýsh pәle sonyng sózinen balalap shyghady da túrady. Qarashy endi… Álgi barqyttay ghyp iylep qoyghan shiybórining eki terisining birin Astanada oqityn sinlisine salyp, ekinshisin etek-jeni qyrqyla bastaghan óz palitosynyng jaghasyna taghynyp...

Astanadaghy baldyzynan osy aqpanda hat kelgen. «Altynnan ardaqty, kýmisten salmaqty Qapar jezdemizge dúghay-dúghay saghynyshty sәlem», – dep bastapty hatyn tap bir bauyry shirip bara jatqanday.

«Amandyq bolsa, oquymdy tәmamdaghan song osy qalada qalmaq oiym bar», – deydi, túp-tura yndyqqa nege ótip ketpeydi? «Aytpaqshy, aq jezde, salyp jibergen  terini  aldym.  Qyp-qyzyl  bop  qúlpyryp túr eken. Tonymnyng jaghasyna saldyryp em, jaynap ketti. Órttey-au, órttey! Kóshede, tipti sheteldikterding ózi  túra  qalyp  qylshyghyn  alaqan  jýgirtip  sipap, bas shayqap bitedi. Kózi bar dýnie ghoy, taghy da bir- ekeuin salyp jiberersiz. Bireulerge uәde berip qoyyp edim…» Kórding be, dәmesin...

Búl bir onbaghan jelqabaz túqym ghoy. Astanada jәiimen jýre me, «Qoshalaqta anshy jezdem bar, shiybórini qoralap ústaydy, múnday jagha taghy kimge kerek?» – dep jahangha jar salyp, әlgi shegirtkesine deyin adam dep qaraytyn sheteldikterding kózinshe nayqala basyp jýrgen-daghy.

Álgi qatyny týskir de ayaq astynan Qanishkenge shau- yp… Myna shynjau itting de jata qalmay tizesining ýstine qayta-qayta qaghaz jýgirtui tegin deysing be? Amerikanyn  jasyryn uәkili bop jýrmesin. Sonda da tegin jan beru onay ma, kónilimen aspandy teuip otyrghan múny birer súraq berip taghy da bayqastap kórgisi keldi.

 – Jetesjan-au,  aqyly  asqan  azamatym-au,  aitshy ózin, sonda әlgi shiybórige malymyzdy qan josa ghyp qyrghyzyp qoyyp, typ-tynysh otyra beremiz be? Búl maqúlyq  olardyn  baylyghy  bolsa,  ýstinen  jonyp jep otyrghan irili-úsaqty jandyq bizding kýnkóris nәpaqamyz emes pe?

Jetes sharayaq toly airandy bir jútyp, shetke yghystyryp qoydy. Keleli әngimege endi kelgendey qomdandy.

– Syrty – týk, ishi – boq qaydaghy maldy aitasyn? Olar ózindi otyrghyzyp qoyyp, qúiryghynnyng astynan múnayyndy jym-jylas ghyp soryp ketip jatqan joq pa, múnayyndy! Ói, qazaq, sony nege oilamaysyn?!

Qapar shoshyp, astyndaghy qyzyl qúraq kórpege qaraghan, bir sheti týrilip qalypty. Qiiy qashqan esikten  be,  әlde  qúrandy  shynysy  kóp  terezeden be, әiteuir salqyn lep túla boyyn qualap qalshyl qaqtyryp bara jatty. Dese de, ishki ýreyin syrtqy bolmysymen býrkep:

– Shamasy, dәti qatty el-au, – dep myna manyzdy mәselege ózining qatysyn sýikeysaldylau ghyp kórsetkisi kep shamnyng piltesin azaytyp, jaryghyn әlsiretti.

– Aytary bar ma? Olar bizdey emes, әrqaysysy Ata Zanyn auzymen sýiip adal bolugha ant beredi. Álgi Kilintóndi bilesing ghoy? – dep Jetes súq sausaghyn tóbesinen asyryp baryp qayta týsirdi.

Jamylghy kórpege túmshalanyp, keser basy ghana qylqiyp jatqan Qapar: «Shyramytamyn ghoy», – dep kýbirlep qútyldy.

–  Endeshe,  Aq  ýidin  tórinde otyrghan sonyn  әlgi bәdik qyzben kóz qyspasy bar eken. Aty kim edi qarbashanyn? –M… Mo… Ma…

– Mәrziya, – dep Qapar basyn sopang etkizip suyryp aldy.

 – Qaydaghy Mәrziya? Qoyshybaydyng qatynyn oilap aljyp jatsyng ba?

Qapardyng kózi kilgirip, basy qaytadan kórpege kirip ketti.

– Monshaq emes pe?

– Meyli, tesik monshaqtyng biri. Taqtyng buy shydata ma, Kilekeng preziydent basymen sol qarbashamen oinap qoyyp… Bәibishesi mening ýstime qatyn ústayyn degen ekensin, esiktegi kýlindi tórine shashayyn dep shyr salyp… Po-ou!

Ángime shiybóriden aulaqtaghan song kónilin demdegen anshy myna jatysyna ynghaysyzdanyp mәikisheng kópshigin qoltyqtay ketti.

– Apyrym-ay, ýlken janjal shyghypty-au!

–   Aytpa. Álgi qarbasha, «toqal   qylyp   qolyna kirgizip al, oghan biyliging jetpese osyghan deyin oinap-kýlgeninning aqysyn tóle» dep…

 – Sodan?

– Kilintón bәibisheden bata almay jautandap, eki or- tada әlgi qarbasha, «myna әngi abyroyymdy airanday tókti, shekken ziyanymnyng púly mynanday» dep sotqa jýgirip…

 – Oi, masqara-ay!

 – Masqaranyng kókesi sonynda. Búl shataqty halyq estip, u da shu. Erkekter jaghy: «Malades, Kilintón, qúrttaghan shybyshtyng qúiryghynday nemege sol kerek. Tipti, búl az», – dep óre týregelissin. Áyelder bolsa: «Shily isteytindering osy. Bәring de úrghashy zorlaysyndar. Erkekterding atynan Preziydentti sot- tau kerek», – dep yrghasyp túryp alsyn. Kókayyl qatyndargha daua bar ma?

– Sottady ma?

– «Sadaghang keteyin, el-júrtym, myna qyzyl kóz pәleden sorly basymdy arashalay kórinder», – dep zar enirep halqynan jylu jinaghan. Sol qarjyny kónildesining alaqanyna qúiyp zorgha qútyldy.

– Zany qatty eken.

– Eli betine qarap otyrghan basshysyn esekke teris mingizgende, últtyq baylyghyna myltyq kezegenderdi ne istemeydi? Janym-au, әlgi qarbashanyng aty… Tilimning úshynda túrghanyn qarashy…

Shamnyng mayy týgesildi me, pilte basy qyzardy. Kórpeni tars býrkenip alghan Qapar oiy әlem-jәlem bop biraz jatty. Ázer dep kirpigi jelimdenip qamasa bastaghan.

– Taptym! – degen shynjau sarynyng ashy aiqayy qúlaghyn jaryp jibere jazdady.

 – Neni?

– Mo-niy-ka!

 – Qúry! Atana ghana nәlet!

Sol týni týs kórip shyqqan. Saddam Huseyin ekeui Qoshalaqtyng aq shaghylynyng arasynda shanytyp jaydaq atpen qashyp jýr eken…

Ertenine ornynan manday әjimi batynqyrap, jaghy sualyp túrdy. Jeti mýshesi bir-birin auyrsynghanday, shaban qimyldap kiyindi.

Basy qayqayyp ketken sýre shegede iluli túrghan myltyghy men oqshantayyna qaraghysy kelmey kózin alyp qashty.

Jetes boz ala tanda attanyp ketipti. Syrtqa bette- gen. Nauryz kep sere qardyng kóbesi sógilgenimen, kempirshuaq jetkizer emes. Auada shynyltyr ayaz bar. Biteude túrghan uaq jandyghyna shóp salayyn dep, aiyryn qolyna aldy. Qadisha: «Qoranyng ishin qy men sabannan tazartyp, namaz oqyghanday etip kettim», – dep edi. Ras eken. Dóngelenip qalypty. Malyn jayghap bitken song da ýiine kirgisi kelmey týrtinektep jýrip aldy.

Álgi shynjau sarynyng saytannyng sapalaghynday sap ete týsip, typ-tynysh tirligin alaqúiyn etip ketkenin qarashy. Zarjaq nemening bilmeytin súmdyghy jer astynda. Bayaghyda ýgitshi bop «Gorbachev jasasyn!»,

«Qayta qúru jasasyn!» dep ala qyrdy at terletip shauyp elding zyqysyn alyp edi. Mal baqqan momyn júrt tap bir «Jasamasyn!» dep qarsylasyp jatqanday.

 Gorbachev taghynan tayghanda Jetesting de sóz lәmi lezde qúbylyp sala bergen. «Bilip em tap osylay bolaryn. Qargha sanghyp ketkendey bas qondyrysynyng ózi únamaytyn. Raysa ózimizding qyz ghoy, tatar ghoy. Bayyna biylik bermedi. Kýieu bala ynjyq eken. Arandap qaldy», – dep bir sadaqada jeldey esip otyrghan.

Keshegisin aitsanshy…

Ghalamdasamyz, shekarany joyamyz, bәrimiz qúshaqtasyp tabysamyz dey me, Alla, iyt-ay, múnyng qúshaghyna kim zәru bop otyrghanyn?..

Bir ghajaby, qanshama «aq shaqyr» deseng de, múnyng auzyna  ilikken  jamanattyn  kelmey qalghany  joq.

«Ishkeni  únamaydy,  betimmen  jer  basyp  bittim», – dep jýrip Elisindi de ornynan alyp tynghan joq pa? Qoynynan qaghazyn jyltyndatyp qoymap edi, búghan da tyqyr tayanghan da…

Qyzyl tayynshany qamaghan shiybóri kózdep atar kezde tym qúryghanda qasqyr men qarsaqtay jalt berip joghalmay, qasqayyp túra berdi-au. Tek «miyau» dep dauys shygharghan. Búl: «Áy, Qapar, әlindi bil, qúmyrsqa, jolyndy bil», – degeni-daghy. Artynda Amerikaday eling túrsa, kelseng kel dep qasqiya qalmaghanda qaytedi?!

Oq pәrshelep ketken eki basty kesip laqtyryp, terisin kergishke kiygizgen. Qan-sóli tamyp túrghan etti kómip tastaugha qimay itayaqqa sýiey salghan. Qútjol shoq basqanday yrshyp týssin. Qynsylap qyr asyp qashyp, ýy manyn kórmey jýrip aldy. Jeti qazynanyng biri ghoy, it te bolsa bir jamanatty sezgen-au.

Jastay kepken qos terini qanjyghasyna bókterip Qanishkenge barghan. Ondaghysy qasqyr basyna alty myng tengeden «bayghazy» beredi, shiybórige sonyng jar- ty aqshasyn qisa da, az nәpaqa ma degen oi. Aqsaymyn dep jatyp-túratyn agent bayghústy teri men shuash iyisi qolqany atqan qúrqyltayynan tapty. Ánsheyinde múny kórgende jayylyp týsetin sorly kirpidey jiyryla qalypty. Qara tonnyng jaghasynan basy kórinbey: «Joghalt! Joghalt kózin!» – dep syrt ainala bergen.

Búl qanghys ta bar súmdyqty bilip, ishine býgip túrghan boldy…

Pәnde  paqyr  qashan  da  óz  soryn  ózi  izdep  tabady ghoy. Aydalagha laqtyryp ketpey, eki terini dýnie kórip, ýiine keri alyp kep barqyttay ghyp iylegenin aitsanshy…

Týs aua toqal tamyna kirip shay qoyghan. Birer kesemen toqtady. Kókiregining basyna týiinshek bop qadalyp túryp aldy. Sosyn bata jasady da qisaya ketti.

Qisaya  ketkende  kózi  qaytadan  kókti  kózdep  túrghan dara auyz myltyghy men oghy úyadaghy balapanday shýpirlegen oqshantaygha týskeni. Sol-aq eken:

– Qarang batqyr, jalghyz ózimdi jaugha talatyp, әlgi qatynnyng da kelmeuin, – dep ornynan silkine túrdy.

Kýn kókjiyekke enkeyip qalypty. Qora jaqtan qoy manyrady. Shaghyr men jusangha bórtip endi su dәmetip túr. Qarq ete qalyp qanatyn jayyp aulaqqa qargha úshty. Baspamen órmelep toqal tamynyng tóbesine shyqqan. Auzy qara may jaqqanday ýnireyip múrja túr. Keshqúrym týtin shyqpaghasyn búl da jetim eken ghoy.

Óndirshek sozyp aidau jolgha qarap edi, alystan qybyrlap bir qarauytqan kórindi. Sar jeldirip kele jatqan Qadisha shyghar. Sәn qysyp, barqyttay terini etek-jeni qyrqyla bastaghan palitosynyng jaghasyna japsyryp… Qanishkende qay bir tileules el bar?! Árip tanysa bitti, aq qaghazgha kýn tuady. Enbektep jýrgen sәbiyine deyin teledidardyng aldyna jatyp úiyqtaydy. Solardyng kózinshe at ýstinde kólbeng qaghyp… Bar dúshpandy sonynan malday manyratyp keledi desenshi!

Óleyin dese jan tәtti, kireyin dese jer qatty bop toryghyp «UH!» dep jan-jaghyna kóz tikken.

Eki  qolynyn  astynda  shiybórinin  eki  basy  jatyr. Túla boyyn lap etip suyq lep úrdy. Basy shynyldap, bayaghy bala kýngi baghana basynda túratyn birqúlaq radionyng qyryldaq dauysynday týsiniksiz shuyl bel alyp barady.

 – Balalar-au oinap jýrip tóbege laqtyryp tastaghan, – dep buynyn bekitip edi. Endi kózi búldyrap, moyny bylqyldap qoya berdi. Eptep enkeyip ayaq astyna qaraghan, myj-myj bop jatqan eki bas syghyraya qarap búdan jýz audarar emes. Qap-qara túmsyghyn kókke shýiirip, sazara qalypty. Tipti, jer tyrnap jyljyp, balaghynan ala ketetindey. «Afrikadaghy әumeserler sazayyn tartqan. Endigi kezek, Qapar, seniki. Toqtay túr, bәlem! Miyau», – deytindey.

 Jany qysylyp jalma-jan aidau jolgha qaraghan. Qadisha qarakermen lekitip keledi eken. Etek-jeni qyrqylyp qalghan eski palitosynyng jaghasy qyzyl shoqtay jaynaydy. Jagha emes, shiybóri moynyn ainalyp alas úryp jýgirip jýrgendey. Qonar úyasyna úshqan qara qargha ma, әiteuir aspanda qarauytqandar qaptap ketipti. Birqúlaq radio qaytadan qyryldap, bú joly vertoletting dauysy anyq estildi.

 – Allam-au, – dedi amaly tausylghan anshy ýni tozyp, múrjagha sýiene ketip. – Shәuildegen jaman shiybóri Amerikanyng últtyq baylyghy bolsyn. Men sonda Qazaqstannyng kimimin? Ókpesine teber ógeyimin be? Bú dýniyede jighanym, o dýniyede imanym búiyrmay ketetindey súrauym joq pa? Ong qol qiyanatqa jýgirse, sol qol arashagha úmtylmas pa... Búl el – el me, әlde ashyq-tesik jatqan mal qora ma?..

 Kózinen eki tamshy jas ezilip týsti.

 Batar kýn pәny dýniyening qashty-qudy qyzyghyn qimaghanday, bir qúlaghyn qyltityp, ainalany jez legendey jyltyratyp túr.

 Abai.kz