Óz basym Qazaq eline  irgeles jatqan  Ózbekstannyn  qazirgi Álisher Navoy oblysyna qarasty,  Tamdybúlaq  audanynda  tuyp ósken  janmyn. Jalpy, ózbek pen qazaq san ghasyrlar auyly aralas, qoyy  qoralas birge  ómir  sýrip  kele  jatqan  tuys halyqtar. Tәuelsizdik  alghan jyldary eki bauyrlas  eldin, әsirese, әdebiy-mәdeniy  qarym-qatynasy  qaryshty damiy  bastaghanday bolyp kóringen, biraq, keyinnen, uaqyt  óte kele osy  tuystardyn  arasyndaghy sayasi, mәdeni, tildik, dini, baylanystar  alshaqtap bara  jatqanday  kórinedi, maghan.

Óitkeni, atyng óshkir jahandanu  degen jalmauyz  qazaqqa  tәn asyl  qasiyetterdin  bәrin  birinen son  birin  kemirip  qúrtyp barady. Sózim  dәleldi bolu ýshin, Ózbekstan men Qazaqstandy  ózimshe salystyryp  kóreyin. 

1991 jyldyn  31 tamyz  Ózbekstan  Respublikasy  óz Tәuelsizdigin  jariyalady. Ózbekstannyn  astanasy Tashkent  qalasy  bylay túrsyn, shalghaydaghy  bizdin  auyldyn  ózinde, ertesinen 1 qyrkýiek kýni  9 synypqa  bara  jatqanbyz, әkimshilikting adamdary  V.I. Leniyn, Karl Marks, Fridrih Engelis degen kóshelerdi  auystyryp  jatty. Bizding mektepting aty  V.IY.Lenin edi, Ruov  bolyp  ózgerdi.

Keshke barlyq  telearnalardan  Islam Karimov  tikeley efirden bylay dedi: «Búdan  bylay biz últtyq  memleket  qúramyz, sondyqtan kimde-kim  ózbek tilinde sóilep, ózbek  últyn jaqsy  kóretin  bolsa, Otanymyzdyn  damuyna óz  ýlesin  qosqysy  kelse  marhabat, al egerde onday  oiy  joq  bolsa, әzirge  shekaramyz  ashyq, qalaghan  jaqtarynyzgha  ketuge  bolady. Biraq, keyinirek  shekara  jabylady  ketu  qiyngha  soghady»  dedi. Rasynda da, orystildilerge  ýilerin satqyzbady, olar  bas aughan  jaqqa ketetini – ketti, qalatyny – qaldy, keybireuleri  Shymkent, Taraz  jәne Almaty sekildi aua-rayy úqsas qalalargha  kóship aldy, bir-eki jyldyn  ishinde  Ózbekstandaghy  200-den astam  orys mektepteri  ózbek  mektepterine  ainaldy. 1993 jyly latyn әrpine  kóshirildi.

Memlekette – ózbektendiru  mashinasy  jedel týrde  barlyq salada qarqyndy  júmys istey bastady. Is  qaghazdar  latyn  әrpimen  basyla  bastap edi, alghashqyda  bir-eki ret  qarsy shyqqandar boldy, artynsha  júmghan auzyn ashtyrpady. Qazaqstanda  bar  últtar  Ózbekstanda  da  bar. Biraq, olar eshqashan  «Biz  kópúltty  memleketpiz» dep  aitpaydy. Memleketti qúrushy últ – ózbek  ekenin  ózge  últtyn  ókilderi sanaly  týrde týsinedi. Sondyqtan da Ózbekstanda  ómir  sýrgen song onyng tilin, salt-dәstýrin, tarihyn týbegeyli  biluge  tyrysady, ózbekshe bilmeytin adamdy  kóshede  kezdestiruding ózi – fantastika. «Orys, aghylshyn, qytay tilderin  ýireninder»  dep  ýgittep  jatqan  bir  adamdy  kórmeysin.

Bәri, kerisinshe Preziydent Islam Karimovtan  bastap,  etikshige deyin  tek  ózbekshe  sóileydi. Tipti, Afrikadan kelgen oqushylar bir-eki jylda ózbekshe  sayrap ketedi. Qazaqstandaghyday olargha «tilderindi damyt, salt-dәstýrlerindi úmytpandar» dep jeke-jeke ghimarat salyp  berip  jatqan  bir ózbekti kóre almaysyn. «Assambleya narodov  Ózbekstana» degen sandyraq  sózdin  ózi ersi estiledi.

Ózbekstanda  memleket  qazynasynan  tyshqaq  laq  satyp alatynday qarjyny  jymqyrghan  adamnyn  tegin  súramay-aq  atyp  tastaydy. Shetelge  qashsa interpoldyng kómegimen jyldar boyy izdep jýrip elge әkelip Ózbekstan zanymen sottaydy. Qazaqstanda  memleket budjetin millardtap úrlap, ýi  qamauynda otyru qalypty jaghday, aqshasyn tólese sottalmasa da bolady. Tolerant – kosmopolit boludan  qazaqtar  әlem  chempiony. Jaghympazdyq pen  saudagerlikten ózbekter  men  úighyrlar  jolda  qaldy. Araq  ishu men temeki  tartudan  orystardan  ozyp   ketti. Kóringen  kók  attygha  baygha shyghu men kim  kóringennin  qyzyn  ýige  alyp  keluden  aldyna  jan  salmady.

Al Ózbekstanda  tughan  halqyn  aldaytyn  qarjy  salasyna  jatatyn   krediyt,  ipoteka, valuta  aiyrbastau, lombard  degender mýldem  joq.

 Adamdy azdyratyn  (abort) jasandy   týsik  jasaytyn  emhanalar  atymen  joq. Týngi klubtarda  geyler men qyztekeler  striptiz kórsetu, jynysyn  ózgertu, bir jynystylar  ýilenu  nemese  bala  asyrap alu, shetelge bala  satu, ata-anasyn  qarttar ýiine  aparyp tastau, kәmelet jasqa tolmaghan balalardy zorlau, júmys istetip  laqtyryp ketu, adam saudasy, baygha  shyqpay  jatyp,  mektep qabyrghasynda  oqyp  jýrip  bala  tabu  degen kelensizdikter  ózbekterdin  ýsh  úiyqtasa  týsine  kirmegen.

Ata-anasyn  qarttar ýiine  aparyp  tastau,  ózbekter  ýshin  ólimmen  ten. Balalar  ýilerine  balalaryn  ólse de  aparmaydy. Shetelge  bala  satu  kerek  desen, ózbek qatyndar  betindi  tyrnap alady. Tek Tashkentte  ghana  ózge  últ  ókilderinin  balalaryn  memleket  óz  qamqorlyghyna  alyp, barlyghyna  ózbek  esimderin  berip, ózbek  tilin  ýiretip, óskennen son, әskery oqulargha emtihansyz  qabyldap, adam  bolyp  ketuine  jol  ashylghan.

Diny kózqarasy  ata-babalary ústanghan  Hanafy Mashabty  pir  tútady. Ózbekstan boyynsha 700-den astam meshit  bolsa, astanasy Tashkentte  ghana krestiyandargha arnalghan  biraq shirkeui bar. Qazaqstanda kim kóringenge  shirkeu salyp bere beredi jәne qazaqtan basqanyn  bәrin  qorghaytyn  zandar  bar da al, qazaqty  qorghaytyn  zang joq. Din jolyn ústanudan qazaqqa  qaraghanda, arab  músylman  bolmay qaldy. 

Ózbekstanda  bir  jylda  ýsh  mereke  ghana  bar. 

31 tamyz – Mustakilliyk, yaghniy  Tәuelsizdik  merekesine  telearnalarda  derekti  filimder kórsetiledi, bedeldi  qogham  qayratkerlerinin  qúttyqtau  sózderi aitylady, enbektegen sәbiyden enkeygen qariyagha deyin shattanyp quanady, tek Tashkent qalasynda ot shashu  bolady.

21 nauryz – Samarqandtyng kók tasy erigen, kýn men týnning tenesip, Jer-dýnie jana týsken kelinshektey qúlpyryp, tabighat-ana qystan  qútylyp, kókoray shalghyn kók  maysa shópting iyisi anqyp, jan-januar  qayta  týlep, iri  qara mal shópke toyyp, qústar qayta  oralyp, tughan-tuys birin-biri  nauryz kójege shaqyryp, (sýmalak)  qaynatyp, mәre-sәre bolyp tós qaghystyryp, renish-nazy bolsa  keshirim  súrasyp,  aghash otyrghyzyp  dýrkiretip toylaydy.

Ýshinshi  mereke  Qúrban  ait – әr jyly  ózgerip  túrghandyqtan, ýsh kýn arnayy demalys  jariyalanady. Arnayy bekitilgen  jerlerde ghana, qúrban shalyp, qonaqqa  shaqyryp, ótip  ketken  ata-babalaryna  qúran baghyshtaydy.

2005 jyly  28 jasymda Tashkent qalasynan Astanagha qonys  audardym. Sodan beri Qazaqstandaghy  neshe  týrli  adam aitsa  nanghysyz  qylmystar men  toy-merekelerdin  kuәsi  bolyp  jýrmin. Eng aldymen qarjy mәselesin atap ketudi jón kórdim. 2004-2009 jyldary Últtyq bankting tóraghasy bolghan Ánuar Sәidenov, odan keyin Grigoriy Marchenko, Qayrat Kelimbetov siyaqtylar jalghan janalyq aitudan jaghy talmay, uәdeni ýiip-tógip bere salatyn eshqanday  jauapkershilikten júrday, olardyng qatelikteri qarapayym halyq ýshin ýlken qayghy-qasiret boldy.

Birinshiden, Ýkimetting kepildigimen shetten qaryz alyp, memleketimizdi ózgelerge tәueldi etti.

Ekinshiden, ýstinen kólemdi ýsteme payyz qosyp halyqty qanady. Endi sol nesiyeleri men ýsteme payyzdy tóley almay zar iylegender qanshama.

Ýshinshiden, nesiyeni alghan adamdardyng ony qaytara almaytynyn bile túra, bey-bereket ýlestirdi.

Tórtinshiden, nesie aqshasynyng basyn baghamy әrbir saghat sayyn aunap túratyn dollargha baylap qoydy.

Osynyng bәrine kóz júma qaraugha bola ma? Óz paydasy ýshin  bizding bankter  tughan halqynyn  basyn  qaterge  tikti. Bankterimizdin  arany ashylyp, tәbetterine tiym bolmay qaldy. Nәtiyjesinde, kóptegen  túrghyndarymyz   baspanasyz  qaldy. Olardyn  basym bóligi  osy kýnge  deyin  ereuildetip jýr. Tipti  keybir  qaryzyn  memlekettik qazyna  esebinen  jabugha  tura  keldi. Endi   keybireuleri  búl  soqqyny  kótere almay ózderine  qol  júmsap,  en  qymbat  ómirlerimen  qoshtasty. Ozyq  degen sheteldik  oqu  oryndaryn  bitirip kelgen  maqtauly  mamandarymyzdyn  biliktiligi osy ma?

Qystyn  kózi qyrauda, Saryarqanyn  sary  ayazy men qaqaghan qarly boranynda  týbimiz   týrik   bolghanyna  qaramastan, týriktektes  memleketterden  alabóten, mýldem  basqa sarynda  әuendetuge  qúshtar 31 jeltoqsandy  elden erekshe 1 qarashadan bastap Astana vokzalynyng aldyna  shyrsha otyrghyzyp,  jalt-júlt  etkizip kýndiz-týni  әshekeylep qoyady, sol Ayaz ata men Aqshaqar 1 aqpangha deyin  ýsh ay boyy  tapjylmastan túrady. Astana boyynsha onday  shyrsha әrbir mekemening aldynda túrghyzylady. Odan tys  kóshedegi  «S novym godom», «Jana jylynyzben» degen jazular janbyrdan keyingi  bәisheshektey  qaptap  ketedi. Kóshede atylghan qytaydyn  ot  shashulary men qyrshynan qyiylghan shyrshalar shashylyp jatady. Ot shashudyn  kesirinen  ýileri órtenip, kózi shyghyp, basy jarylyp  jatqan  túrghyndar tirkelgen.

Múnymen qoymay, araq  iship kólikke otyru, әrtýrli  jol apattarynyn  oryn aluy, adam tonau, úrys-keristin  ayaghy  talay otbasynyn  shanyraghynyn  shayqaluyna  әkelip soghady. Týrli tamaqtar men ashy sugha  ketken  shyghyn  óz aldyna. Dýkennen qaryzgha  alghan  azyq-týlik  te  shash-etekten. Osylay  bir  kýnge  bola danghaza  danghyrtpen esi  ketip  elerip, auzyna  kelgenin  lepirip,  ólgen  ata-babasy tirilip kelgendey  quanyp, ot  atyp  tulanyp, kók  qatynday  doldanyp jýrgen  әlemde  qazaqtan  basqa  birde-bir  halyq  joq  shyghar, sirә.

Qazaqstan  telearnalaryn  kórip  otyrghan adam birese  oryssha, birese qazaqsha,  birese  aghylshynsha, qytaysha, fransuzsha  әn tyndap sonynda esengirep qalady, óitkeni  qay  eldin  telearnasy ekenin  týsine  almay  dal  bolasyn... Tannyn  atysynan  qara  keshke  deyin  әn  salady da  jatady.

Ne  bolmasa  bet auzy tyrjalandaghan  Túrsynbek Qabatov, Janar Ayjanova, Aygýl Imanbaeva   men Erdәulet pen Saltanattyn  auzyna  qarap  otyrghany. Ánshi, kýishi, biyshilerden basqa  adam  joq  sekildi. Ýiindegi it mysyqtaryna  deyin, ne  iship, ne  kiyetinin  kórsetip  jatady.

Endi Qazaqstandaghy  toy-merekelerdi  tizip  kóreyik.

1 qantar – Jana Jyl dep toylaydy.

7-13 qantar – taghy sol kórinis.

25 qantar kýni  «krestiyandarmen  birge súp-suyq sugha  shomylyp  kýnәdan  arylasyng « degen  jalghan sózge  qúdayday  senip,  jatqan  qarakózderdi  kórip  jylaghym keledi. Qanday  beysharalyq desenshi.

14 aqpan qaydaghy Valentin kýni dep sandyraqtaydy, jastar jaghy  bir-birin  pәterge  sýirep,  zina jasaugha asyghady. Qyzdyng ayaghy auyr bolyp qalsa, aldyrtyp  tastaugha  tyrysady nemese  sәbiyler ýiine  tapsyryp qútylady. Keyin sýiip qosylghan  kýieuinen bala  kótere almay  eki  tizesin qúshaqtap  barmaq  tistep  jýrgen  qazaq qyzdar  qanshama.

Biyldan bastap Elbasy «1 nauryz – alghys  aitu kýni»  dep jariyalapty-mys. Kimge  kim  alghys  aitu  kerek ekenin  ózderi  týsinbeydi.

3 nauryz – keshiru  kýni.

8 nauryz – halyqaralyq  әiel  qyzdar kýni. Preziydent  Aqordagha belsendi  qyz-kelinshekterdi  shaqyryp olardy bir  kýldirip, bir  jylatady.

13-14 nauryz  – elimizding batys óniri «Amal  Kórisu kýnin» atap  ótedi.

21-22-23 – nauryz  Úlystyng Úly kýni.

1 mamyr – Halyqtar  dostyghy kýni.

7 mamyr – Qazaqstan  Respublikasynyng Otan qorghaushylar kýni. Negizi Darigha Nazarbaevanyng tughan kýni.

9 mamyr – Jenis  kýni.

25 mamyr – Songhy  qonyrau kýni.

31 mamyr – Qughyn-cýrgindi eske alu  kýni.

1 mausym – Balalar  kýni.

6 shilde – Astananyn  hәm Elbasymyzdyng tughan  kýni, 1-10 shilde  aralyghynda  Astanada  әr týrli  is-sharalar  bolyp  ótedi.

30 tamyz – Konstitusiya  kýni.

1 kyrkýiek – Bilim  kýni.

22 kyrkýiek – Tilderdi  damytu  kýni.

1 qazan – Ústazdar  kýni.

1 jeltoqsan – Túnghysh  Preziydent  kýni.

Odan qala  berdi Qúrban ait, orystardyn  Posthasy, Qazaq handyghynyn  550 jyldyghy, Qysqy jәne Jazghy Olimpiadalar, әr jyly ótetin Astana  ekonomikalyq forumy, Euraziyalyq  Mediya forumy, Dýnie jýzinin  dinderinin  sammiyti, Kedendik odaq jiyny, Euraziya ekonomikalyq odaq jinalysy, әr týrli elderdin  basshylarymen  kezdesuler men kelissózder, pikirtalastar men dóngelek ýstelde  bas  qosular, әr týrli  elderdin  tәuelsizdik  alghan  kýnderin  atap  ótu, elshilikterden  kelgen  qonaqtargha  keshki  as  beru, EXPO-2017, t.s.s...

Qyp-qyzyl  shyghyn, tausylmaytyn, bitpeytin  toy—duman... Abaydyn  aitqan «mal shashpaghy» bolyp shygha  kelmey  me? Osylardan  qarabayyr  halyqqa  kelip-keter  kók tiyn paydasy joq.

«Ahau  kerim – búran  belin,

Kýnde  duman, kýnde toy 

Jýrgen  jerin» dep әndetpeushi  me edi?.

Ártýrli  dengeydegi  sheneunikterdin  shetelde  saqtaytyn  esepshottary men tenderlerden  týsip  jatqan  qyruar  qarjyda  esep  joq. Kóshede  qaptap  túrghan  polisiya  qyzmetkerlerinin  kóligining janarmayy men kiyimi,  jalaqysy  óz  aldyna... Biz  ben  sizdin  salyghymyzdan  jinalghan  qayran  aqshalar-ay. Barlyghy da memleket budjetin  tasalaumen  ghana  ainalysatyn  sekildi  kórinedi  maghan. Áyteuir  qúdaydyn  qútty  kýni  Astanada  duman  toy. Elbasynyn  «ekonomiyte  budjet» degen  sózin  qúlaq  asyp jatqan  júmyrbasty pende  joq.

Onyn  ornyna, Reseyden uaqyty  ótip  ketken  qalghan-qútqan azyq-týlikterin  tonnalap  alyp  kelip jatqanyna  «әi  deytin  әje, qoy deytin qoja» joq. Sol Reseydin  jeti  poligony men Bayqonyrdan  kýnde  úshyp  jatqan  protony  men  giptelidin  zardaby  shash-etekten, qynaday  qyrylyp  jatqan  aqbókenderdin  obaly  kimge? Qazaqtyn  dalasy  ólik  sasydy...                                                               

Dollardyn  túraqsyzdyghy, jappay  júmyssyzdyq, 25 jylda  deni  sau bir  zavod nemese bir  fabrika  júmys  istemeydi, tek shiykizatqa  tәueldi  elge  ainalghanymyzdy  bilmey de  qaldyq, Qytaydan  kelip jatqan  uly  azyq-týlik pen  ziyandy  dәri-dәrmekterge  kim  tosqauyl  bolady? Tórtkýl  dýniyeni  shulatqan  lankestik  әreketter, әlemdik  geosayasiy  ahual, últtyq  mýdde, «sonyn  ishinde  qazaq  qashan  últtyq  el  bolady?» degen  súraqtargha  memleketti  basqaryp  otyrghan  agha-kókelerimiz  bas  qatyrmaytyn  siyaqty.  

Júmamúrat  Shәmshi, tariyh  ghylymdarynyn  kandidaty

Abai.kz