Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Bilgenge marjan 12846 0 pikir 29 Nauryz, 2016 saghat 11:19

BIRJAN MEN SARANYNG AYTYSY OIDAN QÚRASTYRYLGhAN BA?

nemese Qabdesh aghanyng aqiqaty

Qazaq әdebiyeti men óneri tarihynda aqtanger әnshi-kompozitor Birjan Sal men qazir Almaty oblysynyng ortalyghy Taldyqorghan qalasyna baratyn jol boyynda eskertkishi túrghan aqyn Saranyng ózindik orny bary aitpasa da týsinikti. Olardyng aty-jóni jeke de, qosyp ta aitylatyn. Birjannyng әni «Temirtas», «Janbota», Sara degen elden-erek aqyn qyz bolypty degendey. Mektepte oqyp jýrgende «Birjan-Sara» aitysy jayly bildik. Odan ótken ghasyrdaghy 40-jyldardyng orta túsynda «Birjan-Sara» operasy jayly qúlaqtanyp, radiodan ara-túra ariyalaryn tyndaytynbyz.

Býginde qazaq әdebiyetining altyn qoryna engen «Birjan-Sara aitysy» turaly týrli alyp-qashpa әngimeler bar.

ABirjan saldyng aqiqaty әm Saramen aitysyna qatysty kólemdi zertteu enbek jazghan jazushy Qabdesh Júmadilovting jana súhbaty baistars.kz saytyna jariyalandy.

Ayta keteyik jaqynda Qabdesh Júmadilovting «Árip pen Sara» atty kitaby jaryq kórgen bolatyn.

Árip mening búrynnan keyipkerim. «Taghdyr» deytin romanymda búl kisining aty atalady – dep bastady әngimesin qazaqtyng qabyrghaly jazushysy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri Qabdesh Júmadilov. Árip ol uaqytta Shәueshektegi orys konsuly Nikolay Balqashinning tilmashi bolyp jýredi. Bir jaghynan kómekshisi. 1884 jyly qazirgi shekara tartylghanda sony jasaugha bastan-ayaq qatysqandardyng biri osy – Árip Tәnirbergenúly. Sodan keyin 1887 jyly Árip tughan eline qaray qaytady. Búryn Ayagóz jaqta da tilmash bolghan. Ayagóz jerinde bir nachalinikting jemqorlyghyn әshkereleymin dep arazdasyp elden ketken. Ol jaqqa endi barghysy kelmeydi. Sóitip Qapalgha kelip ornalasady. Búl meken biz biletindey Saranyng tughan jeri. Samoylov degen nachalinikting tilmashy bolady. Ózi óte bilimdi adam. Parsy, orys tilderine sauatty. Osynda kelip 17-18 jastaghy Saramen tanysady. Saranyng sol uaqytta oiyn-toylarda bolatyn aitysta ózi qatarly bozbalalardy betqaratpay jenip jýrgen kezi eken. Áripti de el bilip qalghan. Búghan deyin Qazan baspasynan onyng ýsh kitaby shyqqan. «Myng bir týnnin» oqighalary boyynsha ghashyqtyq jyrlar jazghan. Sony Sarada oqyghan. Bir toyda tanysyp, syrlasyp ketedi. Áripting otbasy bar, biraq әiel bala-shaghasy Ayagózde qalghan. Ózi múnda salt kelgen. Jasy 33-35-ke tayap qalghan shaghy. Saranyng basy baylauly. Jiyenqúl baygha qatyn ýstine qatyn qylyp atastyryp qoyghan. Jiyenqúl ózi saudager, ózi dәuletti. Saranyng aulynan Túrysbek, Maman esimdi baylar shyqqan. Ózi kedey Tastanbek degen kisining qyzy. Ol uaqytta baylar barymtashy ústaydy. Mataydyng juandary 200 jylqyny aidap әketedi. Búl әreketteri әshkere bop qalady. Osylaysha audandyq sot birneshe adamdy Sibirge aidaytyn bolyp ýkim de shygharyp qoyady. Isti bolghandardyng ishinde Saranyng aghasy Jaysanbek degen momyn kisi de birge ketedi. Bar bәleni Jaysanbekke jabady. Biraq isti nasyrgha shaptyrmay, ym-jymsyz bitireyik deydi. Osylaysha olar Jiyenqúlgha baryp, eki jýz jylqynyng jýz jylqysyn jylqyday qaytarayyq, qalghanyna bir súlu qyz bereyik deydi. Basynda Jiyenqúl kelispeydi. Biraq Sarany kórgen boyda rayynan qaytady. Osylaysha Saranyng basy baylauly bop qalady. Qayran qyz Mataydyng juandary úrlaghan jylqynyng ornyna ketedi ghoy. Árip kelgende ol әli úzatylmaghan. Nachalinik Samoylovtyng ózi búl iske basymdy súqpaymyn dep at tonyn ala qashady. Mataydyng juandarymen arazdasqym kelmeydi, óitkeni maghanda abyroy kerek, búlar ýstimnen aryz-shaghym týsirui de yqtimal deydi.

Sara men Árip bir jylqyshynyng otauynda onasha kezdesip jýredi. Mynaday bir óleng joldary bar:

Aq ýige andyp basyp kirdi bireu,

sipalap keregeni jýrdi bireu.

keshikpey izdegenin tura tauyp,

etegin aq kóilekting týrdi bireu.

qyrdan úshqan qandy kóz qarshyghaday,

aqquyn aidyn kólding ildi bireu.

shirkin-ay osy keshte tang atyrmay,

jibermey ústap túrsa tildi bireu.

qu janyng shyghyp ketpey qalay túrar,

sorghanda solqyldatyp tildi bireu – deydi.

Tura osy ólende ne aitylsa, Árip pen Saranyng arasynda sonyng bәri boldy deymiz. Árip endi Sarany qalay qútqaram dep basy qatady. Ári oilap, beri oilap tapqany Sarany әshkereleu kerek. Qalaysha? Mataydyng juandary qyzdy jylqygha satyp aldy, adam bostandyghy qayda, qazaqtyng ónerpaz qyzyn qor qyldy deydi ghoy Árip. Qúr óle qylyp jariyalasa ony bireu jattaydy, bireu bilmeydi. Gazet-jurnal degen joq, birden tarala qoyy ekitalay. Búl 1889-1890 jyldar shamasy. Múny aitys týrinde shygharayyn deydi. Tәuke men Ruhiyanyng aitysy siyaqty etip jazayyn degen oigha toqtaydy. Ony da Árip jazghan. Mataydyng juandaryn әshkerelep Sarany bireumen aitystyrmaq. Kim aitysu kerek? Mәsele osyghan kelip tireledi. Ol ómirde bar adam bolu kerek. Búl ózine tanys arghyn men naymandy aitystyrmaq bolady. Abay aityspaydy, Shәkәrim aityspaydy, Kókbaydy aitystyrayyn dese, Kókbaydyng auzynyng duasy joq. Ásetti aitystyrayyn dese ol jas. Áli elge tanylmaghan kezi. Shirkin ýsh jýzge tanys Birjanday adam bolsa ghoy dep. Birjan shal ghoy. Eshtene etpeydi 35 jastaghy kisi qylyp alady. Ol Kerey ghoy. Arghyn bop aitysa ma? Aytys elge tarasa boldy ghoy, Arghyn etip ala salamyz deydi. Osylaysha otyryp Birjan men Saranyng aitysyn jazyp shyghady ghoy Árip. Jazyp shyqqan song birneshe dana etip kóshirtip, Matay jaqqa, birnesheuin Ayagózge jóneltedi. Osymen Birjan-Sara aitysy jayylady da ketedi. Abay bar ol kezde. Bәri oqyp kóredi. Abaygha shabuyl jasaydy. Múnday aitys jazatyn basqa aqyn joq, Árip sonda jýr. Múny Árip Tәnirbergenúly shygharghan deydi. Tobyqtyng Qonysbay degen aqyny Áripke ólenmen hat jazypty. Óleni arqyly Áripti biraz aiyptaghan kórinedi. Áripte oghan jauap qaytarady. Mataydyng juandary an-tan. Áy, bizding jaqqa Birjan kelip pe edi? Joq. Tekserip kórse búl jaqqa Birjan at izinde salmaghan. Endeshe múny istep jýrgen Árip. Áripting ýstinen aryz jazyp, Uez nachaliniygi Samoylovqa kirgizedi. Sizding tilmashynyz eldi dýrliktirdi, úzatylghaly otyrghan qyzymyzdy búzdy – deydi. Áripti búl ólkeden basqa jaqqa jer audarynyz deydi. Samoylov Áripti shaqyryp alyp, múnyng bolmady elden ketesiz, qayda barghynyz keledi dep súraydy. Ayagózge barmaymyn dep birden bas tartady. Súrastyra kele Almatydaghy poshtanyng bastyghy joq eken. Osy qyzmetke adam qarastyryp otyrghan beti eken. Eki tilge jýirik Árip amalsyzdan kelisedi. Aylyghy da qomaqty bolyp shyghady. Qapaldy qimay Árip Almatygha ketip bara jatady. Osy jerden mening povesim bitedi – dep sózin ayaqtady Qabdesh aghamyz.

Maqalanyng týpnúsqadaghy taqyryby: «Birjan  men Sara aitysy oidan qúrastyrylghan»

Abai.kz

 

0 pikir