Osy bir júmbaq әri kópqyrly qúbylys (grekshe phainomenon - «qúbylys», bolghan, bar nәrse, yaghni, airyqsha, siyrek oqigha nemese erekshe qasiyetterge ie adam) búrynnan bar bolghanmen, oghan degen kózqaras әrtýrli. Bireuler ony teris qúbylys, jamandyq dep birjaqty qabyldaugha beyim, al ekinshileri jalghyzdyq adam ýshin qalypty jaghday, onyng paydasy kóp deydi. Degenmen, qazaq jalghyzdyqty jek kóredi, sebebi «Jalghyzdyq qúdaygha ghana jarasqan», «Jalghyzdyng aty shyqpas, jayaudyng shany shyqpas», «Jalghyz jýrip jol tapqansha, kóppen birge adas», t.s.s. IYә, Abay atamyz aitatynday: «Dýniyede jalghyz qalghan adam – adamnyng ólgeni. Qapashylyqtyng bәri sonyng basynda. Dýniyede bar jaman da kópte, biraq qyzyq ta, ermek te kópte. Bastapqygha kim shydaydy? Songhygha kim azbaydy?» (37-sóz).

Biraq, jalghyzdyqty iygilik sanaytyndar da bar. Olar әrbir adam óz erkimen bir uaqyt jalghyz qalyp, ózimen ózi terendep oigha shomuy qajet deydi. Búlaysha jalghyzdyqty qalau ózgelerden oqshaulanugha, daralanugha  úmtyludyng bir týri boluy da mýmkin.

Al, ýshinshi kózqaras jalghyzdyq adam bolmysynyng bir bólshegi, qalasa da qalamasa da әr adam búdan qashyp qútyla almaydy degen pikirge kep sayady. Biz jalghyz bolyp tudyq, jalghyz ólemiz, búghan kónu kerek, tipti eng jaqyn adamynnyng ózimen tolyq ýilesim tabu mýmkin emes. Jeke basyna týsken azapty jýgindi basqa bireuge artyp qongha bolmaydy, ony tek ózing kóteruge mindettisin.  

Jalghyzdyqqa degen múnday kózqaras filosofiyalyq oi-tolghamdarmen úshtasyp jatyr. Aytalyq, filosofiya ghylymy jalghyzdyq sezimining bastauyna, onyng terende jatqan bolmystyq jәne ruhany negizderine ýniledi. Múnda onyng tórt ólshemi, beynesi kórsetiledi: kosmostyq, mәdeni, әleumettik, túlghaaralyq jalghyzdyq.

Gharyshtyq jalghyzdyq  – adamnyng әlemnen, ghalamnan, tabighattan alshaqtauyn sezinui,  onyng «ómirlik baghdarlamasynyn» iske aspauy, ony qoghamnyng elemeui, óz izin qaldyrmauy jayly oilar mazalaytyn ruhany hal.

Mәdeny jalghyzdyq – individting ózi ómir sýrip otyrghan naqty mәdeny orta jónindegi qúndylyqtary, iydealdary, týsinikterining ainaladaghy adamdardan qoldau tappauy. Nemese qorshaghan ortamen, adamdarmen til tabysa almauy. Oghan, bәlki, basqa jaqtan qonys audaryp kelui, qoghamnyng ózgerui (tónkeris, reformalar), әke men bala janjaly, eski men jananyng kýresi sebep boluy mýmkin. Ne bolmasa, jeke túlghanyng intellektualdyq dengeyining jyldam damyp ketui, ózgelerden oq boyy ozyq boluy, sóitip jaqyn adamdarymen til tabysa almauy da әser etedi (Martin IYden sindromy).

Áleumettik jalghyzdyq – adamnyng qanday da bir toptan shyghyp qalghanyn sezinui, nemese topqa kire almauy. Mysaly, júmystan shyghu, zeynetke shyghu, komandadan shyghyp qalu, qughyn-sýrgin kóru, jana ortanyng qabyldamauy, t.b. Áleumettik jalghyzdyqqa, әsirese, balalar men qarttar tez úshyraghysh keledi.

Áleumettik jalghyzdyqqa tap boludyng ziyandy saldary basym.  Áleumetten tys qalghan adam ózin tastandy, laqtyrylghan, úmytylghan, sybaghasyz qalghan, joghalghan, kereksiz sezinedi. Búl óte azapty sezim. Jaqyn jandarymen  baylanysynyng ýzilui nemese mýldem bolmauy, ózin ýnemi qolaysyz sezinu, ótkennen bas tartyp, bolashaqtan baz keshuding ortasyndaghy hal, aldaghy kýnning belgisizdigi. Ózin eshkimge kereksiz sezingen kezde ómirining qúnsyzdyghy jayly oilary ilese jýredi, múnday sezimder sary uayymgha әkep soghady.  Zertteushilerding mәlimeti boyynsha, óz ortasynan oqshaulanugha tap bolghan adamdardyng immundyq jýiesi әlsireydi, ol tәndegi teris ózgeristerdi jedeldetedi, aurugha shaldyqqysh keledi. Oqshaulanu úzaqqa sozylghan sayyn densaulyqqa әseri de kýsheye týsedi.  

Psihologtardyng jýrgizgen zertteulerine sәikes, adam boyyndaghy jalghyzdyq sezimi midy basqasha júmys isteuge mәjbýrleydi, midyng elektrlyq belsendiligi órship, ol beyne ekstremaldy jaghdayatta jýrgen adamgha úqsaydy, sәt sayyn ainalasynan qauip-qater kýtedi. Olar tipti ólim qaupine jaqyn ómir sýretini de sodan. Óitkeni, jaqyndarynan jyraq qalghan adam beysanaly týrde sosium tarapynan qater sezinedi jәne odan qorghanady, jan-jaghyndaghylardyng bәri jat, dúshpan kórinedi. Búl adamnyng jalghyzdyqty subektivti sezinuining mysaly.   Jalghyzdyq onyng aqyl-oyyn biylep, barlyq jerden qauip-qater kóruge iytermeleydi jәne ózin-ózi saqtau tetigin kýsheytedi. Sol sebepti, әleumettik jalghyzdyqqa tap bolghan jandar óz minez-qúlqyn jәne basqa adamdargha kózqarasyn qayta qaraugha tyrysuy qajet dep esepteydi ghalymdar. Múnday jaghdayat úzaq uaqytqa sozylsa, nevrozgha әkep soghuy yqtimal.

Filosofiyalyq maghynadaghy jalghyzdyq fenomenining kelesi týri – túlghaaralyq jalghyzdyq – adamnyng basqa bir naqty, jalghyz jәne qaytalanbas túlghamen (tuysy, dosy, sýiikti adamy) ruhany baylanysynyng jetispeushiligi nemese ony joghaltyp alghanyn sezinui. Búl tereng psihologiyalyq kýizelispen qatar jýretin sezim, orny tolmas ókinishting derti. Jesir qalu nemese ajyrasqannan keyingi beydaua kónil-kýi. Tipti, bir otbasynda, birge ómir sýrse de jalghyzdyqty bastan keshetinder bar.

Osy túrghyda psiholog ghalymdar jalghyzdyqtyng eki tiypin kórsetedi:

1) emosionaldyq – jan jaqyndyghynyng joqtyghy, mahabbat pen júbaylyq qatynastardan tys ómir;  

2) әleumettik – individ ýshin manyzdy dostyq, әriptestik baylanystar men qanday da bir ortaqtyq sezimining bolmauy.

Qazirgi qoghamda  júbaylyq ómirden tysqary qalghan kóptegen qyz-kelinshekter men er adamdar óz tendesin, serigin tappauy, kezdestirmeui nemese joghaltyp aluy sebepti jalghyz ómir keshuge mәjbýr. Eki núsqa ýshin de ortaq tújyrym, - demek, jalghyzdyq individting ózge adamdarmen ózara baylanysynyng jetispeushiligi nәtiyjesinde payda bolady. Birinshi tip boyynsha, naqty adamgha (er nemese әielge) múqtajdyq, adamy qatynastarda senimdi serik taba almau, arman-tilekterining oryndalmauy; 2-sinde –  әleumettik qatynastyng qoljetimdi ortasynyng bolmauy, qyzyghushylyqtary bir, maqsattas-mýddeles adamdargha múqtajdyq.

          Keltirilgen tújyrymdardyng negizinde adam jalghyzdyqqa erikti týrde, yaghny túlghalyq qasiyetterining yqpalymen ne bolmasa mәjbýrli týrde, sosiumnyng әserimen týsedi degen oy týyge bolady. Mysaly, keybir adamdar ózin toppen, tobyrmen birdeylendiruge, tenestiruge sanaly týrde qarsy. Alayda, múnday sanaly týrde jalghyzdyqty tandau әleumettik ortadan qashudy bildirmeydi, búl – ruh erkindigi, jannyng jalghyz qaludy ansauy, qalauy. Búl negizinen shygharmashyl túlghalargha tәn. Shygharmashyl adamdar jalghyz qaludy  shabyt aludyn, erkindiktin, quanyshtyng kózi dep esepteydi. Múnday jalghyzdyq  - jasampaz kýsh. Óz ortasynan, ainalasyndaghy adamdardan artyp tughan túlghagha búl paydaly da, óitkeni, kóbinese ainalasy onyng erkindigin shekteydi, shygharmashylyqqa beriluine kedergi jasaydy.

Ruhany biyikke kóterilgen sayyn, adamnyng jan-jaghynda ózin týsinetin adamdar azaya beredi. Múnday fenomendi jalghyzdyq deuden góri, jalqylyq, daralyq degen jón siyaqty. Álbette, daralyq ta  jalghyzdyqtyng bir týri, biraq ol negizinen sol adamnyng óz qalauymen bolady jәne ol odan lәzzat, shabyt aluy mindetti. Qay dәuirde bolmasyn, óz ortasynan erekshelenip tughan adamdar әuliye, danyshpan, oishyl, ataqty ghalym, t.s.s. úly adamdardyng ómiri osylay ótkeni tarihtan belgili. Danyshpan adam ýshin ózin ainalasynan oqshaulanu, ainalasynan bezinu, jalghyz qalu – ruhany kemeldenudin, ózin-ózi jetildirudin, óz boyyndaghy býkil qabyletterin tolyq jýzege asyrudyng bir sharty. Adamzat qoghamyn algha jetelegen býkil janalyq atauly sony oilap tapqan adamnyng jalghyz qalyp, jaylylyqta oy keshken shabytty sәtinde dýniyege kelgen. «Ghylym kópke kelgen joq, birden tarady» (Abay). Búl ýshin ol kýndelikti kýiki tirshilikten, onyng keybir qyzyghynan (qalypty adamdar ýshin qyzyq sanalatyn) bas tartady, bolmys-bitimin jalghyzdyqpen ýilestire ómir keshedi. Onyng ainalamen qarym-qatynasynyng dәnekeri, adamdarmen, tirshilikpen baylanystyrushysy – onyng shygharmalary, ghylymy janalyghy, enbegining nәtiyjesi. Demek, dana adam jalghyz bolsa da, sol bolmysymen-aq býkil adammen birtútas ghúmyr keshedi, adamzatqa qyzmet etedi.

«Men kimmin? Men ne ýshin barmyn? Kim ýshin ómir sýrem?».  Adam jalghyz qalghan kezde ghana ózine osy súraqtardy qoya alady jәne búl ýshin adam belgili bir ruhany dengeyge jetu kerek. Adam ómirining mәselesi, ómirding qúpiyasy men tylsymdyghy, óz «meninin» ar jaghynan býkil adamzatty kóru – dara tughandardyng enshisi. Osynday filosofiyalyq túrghydaghy jalghyzdyq fenomeni  – ózining ishki әlemine ýniluding tәsili, ózin tabuy, tanuy. Búl negizinen kemel adamdar ýshin qajetti jәne manyzdy qasiyet, ishki erkindikting ólshemi. Daryndy adamnyng jalghyzdyghy shygharmashylyqqa quat beredi, ainalamen ózara qatynasyna iygi әser etedi. Jalpy, transsendentalizm ókilderi intellektualdyq oqshaulanu iydeyasyn qoldaydy, túlghanyng shygharmashyl kýshterin belsendi etu ýshin jalghyzdyqty tandauyn maqúldaydy.

Danyshpan adamdar jalghyzdyq sәtin jii bastan keshu arqyly túlghagha ainalady, onyng qaytalanbas, erekshe qasiyetteri damy týsedi. Búl – ruhany terendik belgisi. Ózining fizikalyq jaratylysynan kóteriluge úmtylu, pendelikke syny kózqaras ony ózgertuge iytermeleydi, mysaly, asketizm – adamnyng tәny qajettilikterinen biyik túruy, pendelikke bas iymeui – ruhany ósuding kórinisi. Búl, әsirese, diny tәjiriybede jii kezdesedi, aitalyq, Qoja Ahmet Yassauiyding ómirding mәnin nәpsini tyiyp, ruhany tazalyq pen aqiqat qúndylyqtardan izdegeni mәlim. Ol ózining adamdyq qadirin tereng týsinip, parasattylyq pen kemeldik mәrtebesine jetu ýshin ghariptikti tandady.

Qazaq «Jalghyzdyq qúdaygha ghana jarasqan» deydi. Tura maghynasyna salsaq, talantty adamdardy qúdaygha teneu jii kezdesedi («Poet, ty – sari. Jivy odiyn..». Pushkiyn).  Búl olardyng úlylyghyn, ózgelerge úqsamas daralyghyn, ereksheligin moyyndau. Naghyz talanttar qay kezde de jalghyz. Abay Qúnanbayúly «Molasynday baqsynyn, jalghyz qaldym – tap shynym» dese, ghúmyrynyng songhy jyldaryn jalghyzdyqty serik etip ótkizgen Shәkәrim: «Qauymnan qashtym qaghylyp, Onasha ómir saghynyp, Jasymda bitken taghylyq, Osy eken ghoy asyl da. Oigha onasha jer kerek» deui jaratylysyndaghy jalghyzdyqpen ýilesim tapqan janynyn, syry tereng bolmysynyng ereksheligin, ózgege úqsamaytynyn kórsetedi.

Osylaysha, adamnyng ózimen-ózi tildese bilui, jalghyzdyqty dúrys qabylday bilui sanaly, kemeline kelgen oqshaulanu jәne búl túlghagha tәn qasiyet. Túlghagha ainalghan adamnyng ózimen ózi qaluy, tildesuining mәn-maghynasy bar, ol ýreyden mýlde aulaq, tipti onyng jany jalghyzdyqtan jaylylyq sezedi. Búl onyng erikti qalauy. Al, jalghyz qalu qorqynyshqa, ishki qayshylyqqa alyp kelse, onda múnday adamnyng jalghyz qaluy ózi ýshin qauipti.

Búlaysha jalghyzdyqqa tap bolu onyng patologiyalyq sipatyn bildiredi, onyng sebepteri sanaluan. Aytalyq, otbasyndaghy qarym-qatynastyng dúrys emestigi, әleumettik daghdylardy jetik mengermeui, meyirimning az boluy, ishki «men» jәne ainaladaghy ortamen aradaghy qayshylyq jәne t.s.s. Dialogy monologqa ainalghan jandar, óz qayghysyn, múnyn eshkimge tis jaryp aitpay jasyrugha mәjbýr bolu, jan-jaghynan eshbir qamqorlyqty sezinbeu, qoldau tappau, mine – jalghyzdyq sezimining eng auyr, dertti jaghday dep qabyldanuy osyghan baylanysty. Osynday psihikalyq kýrdeli jay-kýige týsken adamnyng qauymnan, otbasynan, naqtylyqtan qashyqtauyn sezinui, búl aqyr sonynda túlghanyng disgarmoniyasyna, azapqa, óz «meninin» daghdarysyna әkep soghady.

Jalghyzdyqtan qashyp, arzan, jalghan qyzyqshylyqtargha – ishimdik, qúmar oiyndary, nәpsi qalauy, t.s.s. berilip ketetinder de osy qatardan shyghady. Óz  oilarymen onasha qaludan qorqatyn adamdar jalghyzdyqtan qashu ýshin oiyn-sauyq izdeydi. Paskali tipti soghysty, avanturalardy da adamdar belgili bir maqsatqa jetu ýshin jasamaydy, búl ózinen ózi qashudyng belgisi deydi. Sonday-aq, suisidke baratyndardyng kóbisi әleumettik jalghyzdyq derti basyna týsken adamdar.

Keybir adamdar ózining erekshe ekendigin әserlep, ózin joghary baghalap, daryndylyghyn óz sanasynda jasap alyp, basqa әlemnen әdeyi bólektenudi qúp kóredi. Onday adamdar jaqsy kóru, sýy, jany ashu sezimderinen ada, menmen, tәkappar keledi.  Onyng boyynda mekerlik, ekijýzdilik payda bolady, kәdimgi otbasy-oshaghy bar jandardy, dostary kóp adamdardy týsinbeydi, olargha ishtey qyzghana qaraydy, biraq, syrttay moyyndamaydy. Múnday jalghyzdyq – adamnyng osy dýniyedegi óz orny men ómirining mәnin jete týsinbeui, ainala әlemmen ýilesimge kele almauyn bildiredi. Áriyne, әrbir adam óz is-әreketin ózi derbes tandaugha qaqyly, óz tandauy ýshin ózi jauapty. Desek te, oqshaulanu, basqa adamdarmen qatynastan óz erkimen qashu, kóbinese ózining jeke basyna ghana kónil bólu, narsissizm – әleumettik-psihologiyalyq derttin, jalghyzdyqtyng anomiyagha  ainaluynyng kórinisi.

Keyde «men jalghyz emespin» dep, ózin ózi aldau, illuziyamen ómir sýru jii kezdesedi. Búl keyde bala kezindegi zәbir-japadan, kemsitushilikten qorghanu mehanizmi retinde payda boluy da mýmkin. Onyng emi – jalghyz qalghanyndy moyyndap, minez-qúlqyndy, ainalamen qarym-qatynasyndy týzeuge talpynu, jalpygha tәn qasiyetterdi mengerip, toppen birge tirlik keshuge daghdylanu. Al, topqa sinise almaghan adam jalghyzdyqty, demek, erkindikti tandap, sayaq ómir sýruge kelisedi. Alayda, onsyz da әrbir adamnyng erekshe, qaytalanbaytyn jan iyesi ekenin eskersek, kópten bólektenbey, birge ómir sýru, otbasyn qúru, qartayghanda balalary men nemerelerining ortasynda otyru, jaqyn dostary boludyng ózi baqyt ekenin tym kesh týsinetinder de bar.

Jalghyzdyqtyng ózgeshe bir týri – biyliktegi jalghyzdyq. Sayasy biylikting shynyna shyqqan adamdardyng jalghyzdyqty sezinui zandy qúbylys. Búl, bir jaghynan, lauazymyna baylanysty jauapkershilik jýgin arqalauyna kelip tireledi. Sheshim qabyldaudyng da ózindik azaby bar. Kenesshiler kóp bolghanmen, ony tandap-tarazylau biylik iyesining óz moynynda.

Jalghyzdyq – qazirgi HHI ghasyrdyng derti, әsirese, ol urbandalghan, damyghan elderge tәn qúbylys. Milliondaghan túrghyny bar qalada túryp ta adam ózin jalghyz sezinui mýmkin. Býgingi qoghamdaghy jalghyzdyqtyng terendey týsuine yqpal etetin sebepter kóp: birkelki standarttalghan ómir, intellektualdyq degradasiya, ainaladaghy adamdarmen baylanystyng әlsireui, yaghni, qarbalas tirlik, júmysbastylyq, uaqyt-aqsha ritmi jәne t.s.s. Tipti, «ghalamtordaghy ómir» degen týsinik payda boldy. Dostaryng da virtualdy, qarym-qatynastyng bәri internet arqyly jasalady, әleumettik jeli – oi-pikirindi bólisetin basty oryn. Búrynghyday barys-kelis, aralas-qúralastyq, shyn mәninde siyrep barady. Dostarynmen, tuystarynmen, tipti birge túratyn eng jaqyn adamdarynmen baylanys shekteuli. Búl ýrdis zamanauy qoghamnyng jana problemasyn tughyzdy – individualizmge oryn joq, múnda әleumettik stereotipter keng taralghan, adam sosiumda ózimen birdey, ózinen aumaytyn, qúndylyqtary úqsas adamdar arasynda ózin jalghyz sezinedi. Múnyng sony nege aparyp sogharyn dәl boljau qiyn.

Osylaysha, jalghyzdyq fenomenining qyry men syryn tizbeleuimiz tegin emes. Múnyng bәri naqty adamnyng ómirge qanaghattanbauynyng sebepterine ýniluge, osynday auyr jan jaghdayynan shyghugha tyrysuyna kómektesedi. Saldardy joy ýshin aldymen onyng sebebin bilu kerek. Áytpese, jalghyzdyqtyn  saldary auyr – túlghanyng kýizeliske týsui, depressiya, suisidke baru, ekzistensialdyq vakuum, qoghamgha qarsy minez-qúlyq kórsetu. Tipti, demografiyalyq ziyany da baryn joqqa shygharugha bolmaydy.  

Sonymen, jalghyzdyq adamdardan erikti-eriksiz alshaqtaghanyng ýshin berilgen jaza ma, nemese kerisinshe, ruhany jәne jeke túlghalyq ósuding kózi, bastauy ma? Biraq, jalghyzdyqty jeke adamnyng problemasy dep qarastyru da, ony teris qúbylys dep jonggha úmtylu da birjaqtylyqqa úryndyrary sózsiz. Eng aldymen,  jalghyzdyq – adamnyng ishki ahualynyng qúramdasy, túlghanyng ózindik sanasy jәne ózin ózi tanuy ýshin qajetti asa manyzdy fenomen degen jón.  

Biraq, múnda da  shekten shyqpaghan jaqsy. Aytalyq,  bir sәtki jalghyzdyqtyng jaghymdy jaghy bar, - jannyng keregin alu, tazaru, óz EGOndy qalypqa keltiru, zattar әleminen, adamdardan alystau, - ruhany janghyru ýshin qajet. Búl ózinmen ózing kezdesu sәti, quanyshty hal, standartty minez-qúlyq sharttarynan bosanudyng bir tәsili. Jaghymdy jalghyzdyq adamgha qajetti túlghalyq qasiyetterding qalyptasuyna yqpal etedi, olar – syrtqy әserlerge tózimdilik, aqyl-oy ereksheligi, meyirim, ózin sýy arqyly adamdardy sýy, baghalau jәne t.b. Degenmen, jalghyzdyq dýniyeni tanudyng qúraly bola otyryp,  maqsatqa ainalmauy tiyis, әitpese adam qalypty ómir sýru daghdysynan airylady, kýizeliske úshyraydy. Tipti, ataqty talant iyelerining ózi shygharmashylyqpen betpe-bet qaludan qansha lәzzat alghanmen de, jan jalghyzdyghynan azap shegip ótkenderi jasyryn emes.

Osylaysha, jogharyda aitylghanday, oqshaulanu men jalghyzdyq eki bólek nәrse. Sanaly týrde jalghyzdyqty tandaghandar – túlghalar. Olargha oqshaulanu – toghysharlyq ortadan qútylu ýshin kerek.  

Búl – túiyqtalu emes, naghyz biyik ýilesim, ruh tazalyghy.

Búl - ózin  ózi tanudyng sharty, jetildiruding joly.

Búl - naghyz shygharmashylyq adamynyng bolmysy, - ózining sýiikti isimen ainalysqan adam jalghyz bolmaydy, onyng ómiri mәn-maghynagha toly.

Al, әleumettik, eriksiz jalghyzdyq ezip-janshidy, jegi qúrttay jeydi, onda esh maghyna joq. Shynayy «men» men iydealdy «mennin» sәikessizdigine tap bolghan nauqas týri - nevrotik bilikti kәsiby maman tarapynan kómekke múqtaj ekendigin týsinui qajet. Yaghni, jalghyzdyq adamnyng ruhany ómirine tәn nәrse, sonymen birge ol әleumettik qúbylys. Keyde osynday әleumettik jalghyzdyqqa tap bolghan adam qarym-qatynas tapshylyghynyng ornyn toltyru ýshin ýy januarlaryn – iyt, mysyq, totyqús jәne t.s.s. asyrap, qiyal kýshimen de serik tabady.

IYә, adam jalghyz tuady, jalghyz óledi, oi-pikiri, sezimi, sheshim qabyldauy, - ózine ghana tәn, sol ýshin de ol jalghyz. Árqaysymyzdyng syrt kózden tasa, eshkim bilmeytin jeke әlemimiz bar. Ol bizding janymyzdyng tym tereng týkpirinde jasyrynyp jatyr. Key-keyde ózinmen-ózing onasha qalyp, sol týkpirge ýnilgendi únatamyz. Biraq, bәribir de adam tolyq jalghyzdyq jaghdayynda ómir sýre almaydy, ol – qoghamdyq jaratylys iyesi. Dostyq, mahabbat, qarym-qatynas ispetti qoghamdyq ómirding basty qúndylyqtary adam ómirining mәn-maghynasyn qúraydy. Adam ózining әleumettik tabighy tilekterine oray újymda, qauymda ómir sýruge úmtylady, onyng is-әreketi men sanasy da soghan sәikestenedi, búl qogham ýshin de paydaly. Al, jalghyzdyq fenomenining mәnine tereng boylau, týsinu onyng jaghymdy jaghyn qabyldap, teris saldaryn jonggha, jalghyzbasty kýn keshuding әdetke, ómir saltyna ainalyp ketpeuine yqpal etedi. 

Dina Imambaeva 

Abai.kz