Júma, 22 Qarasha 2024
Mәiekti 59741 0 pikir 23 Nauryz, 2016 saghat 14:28

BAHA-FESTIVAL KIM EDI?

Qylmys әleminde «Baha-Festivali» degen laqap atpen tanymal Baqytkeldi Bayasov kim? Qay jerding tumasy? Baha-Festivali jayly júrt neni biledi, neni bilmeydi? Biz býgin osynday súraqtargha jauap izdep kórmekpiz...

1990 jyldardyng basynda Qazaqstanda almatylyq Baha-Festivali­ding (Baqytkeldi) dәureni jýrdi. Búl jigit kópshi­likting esinde asa qatygezdigimen qaldy. Ózimen sanaspaghandardyng taqiyasyn teris ainaldyryp jiberetin batyrlyghy jayly da anyz kóp. Ol almatylyq bauyrlaryn  ashsa – alaqanynda, júmsa – júdyryghynda ústady. Alayda búl tirligi reseylik «shirenushilerge» únamady. Eshkimning aldynda tizerle­megen Baha-Festivali nebir myqtysymaqtardy ornyna qoydy. Ol 1993 jyly janyndaghy tórt kómekshisimen birge kóz júmdy. Qazaqstandaghy reketterge ja­salghan eng birinshi qastandyq ta osy Bahagha baghyttaldy.

Shyndyghyn aitu kerek, bizding elde qylmys әlemining serkeleri jayly derekter óte az. Búl taqyryp әli de óz dәrgeyinde zerttelip jazyla qoyghan joq. Sondyqtan da qolda bar derekterdi ghana mise tútugha mәjbýrmiz.

Baha-Festivali 1963 jyly Almaty oblysyndaghy qazirgi Rayymbek audanyna qarasty Qarasaz auylynda dýniyege kelgen. Kindigi qazaqtyng aqiyq aqyny Múqaghalidyng jyrlaryna arqau bolghan әigili Qarasazdyng topyraghynda kesilgen. Rayymbek batyrdyng tikeley úrpaghy. Ol kezde Qarasaz «Engelis sovhozy» dep atalatyn. Sol Engelisten bala Baqytkeldi ata-anasymen 3-4 jasynda kóship, qazirgi Enbekshiqazaq audanyna kelip túraqtaydy.  

Baqytkeldining әkesi Qamatay aqiyq aqyn Múqaghalidyng dosy bolghan. Eki otbasy aralas-qúralas bolypty. Tipti, Múqaghaly sәby Baqytkeldini kóterip túryp suretke de týsken eken. Baqytkeldi dýniyeden ozghan son, osy ýige kelgen qonaqtar estelik ýshin Baha-Festivaliding suretterin alyp ketetindi shygharady. Baqyttyng Múqaghaly aghasymen týsken sureti sol kezde qoldy bolsa kerek.

1966 jyly Qarasazdan Shelekke kóship kelgen son, Baqytkeldining balalyq shaghy qazirgi Enbekshiqazaq audanynyng Sógeti auylynda ótken. Baqytkeldi óte alghyr bala bolyp ósedi. 1-synypty Sógetide oqyp, odan keyin oquyn Shelek auylynda jalghastyrdy. Matematika men fizika pәnderine degen qyzyghushylyghynyng arqasynda Almatydaghy O.Jәutikov atyndaghy fizika-matematika mektebine qabyldandy. 8-synyptan bastap, bir jarym jylday sol mektepte oqidy. Baqytkeldining bilimi óz aldyna, sporttyq qabileti de joghary dengeyde boldy. Ol sporttyq sayystarda kózge týsip, artynsha óz qalauymen sporttyq mektepke auysyp ketedi.

Baqytkeldi 17 jasynda mektepti tәmamdap, qazirgi T.Rysqúlov atyndaghy Jana ekonomikalyq uniyversiytetine (Narhoz) oqugha týsti. 1-kursynda әsker qataryna shaqyrylyp, boryshyn óteu ýshin Aughanstangha attandy. 1981 jyly alghashqy lekpen Aughanstandaghy soghysqa qatysady.

Baqytkeldining batyr bolyp qalyptasuyna soghystyng yqpaly zor boldy. Qylmys әlemining serkesine ainaluyna da sol Aughanstanda kórgen taghdyry әser etse kerek. Ózgeler beybit ómir sýrip jatqan kezde ol Aughanstanda qan keship jýrdi. Múnyng bәri Baqyttyng sanasyna әser etken.

Áskerdegi - Baha. Birinshi surettegi ong jaqtaghy birinshi otyrghan jigit Baqytkeldi.

Ekinshi surettegi kózildirikti jigit Baqytkeldi Bayasov.

Aughanstannan kele salyp, Baqytkeldi qaytadan oquyna qabyldandy. Biraq týrli jaghdaylargha baylanysty oquyn bitire almay, baspahanada júmys istep kóredi. Sóitip jýrgende Odaq ydyrap, jatjúrttyqtar elimizde tayranday bastady. Sol tústa qazaqtyng jýrekti jigitteri sayasat sahnasyna kóterildi.  

Baqytkeldining aghasy Amangeldi Bayasov inisi jayly súhbat bergende: «Men sizge bir mysal aitayyn. Qazaqtyng belgili boksshysy Bekzat Satarhanov jiyrma jasynda ómirden ozdy. Sóite túra, ol ómirge kelgendegi missiyasyn tolyq atqaryp, Sidney Olimpiadasynda qazaqtyng tuyn kókke jelbiretti. Meninshe, Baqytkeldining de ómirge kelgende atqaruy tiyis ózindik missiyasy boldy. Ol sol missiyany adal atqaryp, óz zamanynyng batyryna ainaldy. Kóp azamattargha kómek qolyn sozdy. Kýshtilerding bәri Baqyttan yghatyn-dy. Onyng jany әdildikti qalaytyn, tәrtipti jaqsy kóretin, aitqanyn oryndaytyn, oryndatqyzatyn. Múnyng bәri óner. Bir ghana mysal, Baqytkeldi Óskemendegi sheshender men qazaqtar arasyndaghy týitkildi mәselelerdi sheshti. Osy oqighadan keyin onyng abyroyy qatty ósti» depti.

Ras. Sol tústa Baqytkeldining abyroyy qatty asqaqtady. Groznyidan qylmys әlemining jigitteri kelip Baqytqa: «Almaty bay qala eken. Osy qaladan bizge júmys isteytin bir audan ber», – dep ótinish aitady. Olar óte ýlken dayyndyqpen kelipti-mis. «Joq» dep aitsa, atys bolyp, kóp adamnyng ómirine qauip tónedi. «IYә» deyin dese, «Qazaqstandaghy barlyq mәseleni ózimiz sheshemiz» degen qaghidasyna qarsy bolady. Baqytkeldi әlgi jigitterge: «Jaraydy, Almatydan bir audan alyndar. Biraq bizge Groznyidan dәl sonday audan beresinder», – depti. Osy sózden keyin astamsyghan jatjúrttyqtar ne derlerin bilmey sasyp qalady.

Baqytkeldining osy bir sózi qanatty sózge ainalyp ketti. Baqytkeldining joldastary onyng adal adamnyng bәrimen dos bolatynyn aitady. «Talay jigitke jәrdemdesip, qolynan kelgen kómekti ayaghan joq» deydi olar. Baha-Festivali qazaqtyng belgili qayratker úly Asanbay Asqarovtyng basyna is týskende de qol úshyn sozghan. Týrmeden shyqqan song Asanbay aghagha «Volga» mingizdi. Asanbay Asqarov Baqyttyng osy jaqsylyghyna riza bolyp, әke-sheshesine alghys aityp, arnayy kelip, qonaq bolghan kórinedi.

Kenes Odaghy ydyraghan tústa elimizde beybereketsizdik bastaldy. Halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtauy tiyis memlekettik qúrylymdar óz qúlqynynyng qúly bolyp ketti. Eshkim eshkimge senbeytin, qazir jasalghan kelisim-shart qazir búzylatyn... Birin-biri aldaghan, birin-biri tonaghan zamanda kimning aqshasy kóp bolsa, prokuror da, sot ta sonyng sózin sóileydi. Osynday әdiletsizdikke Baqytkeldiler shydaghan joq. Últyna, nәsiline qaramay әdiletsizdikke qarsy túrdy. Onyng atynyng әli ataluy, abyroyynyng halyq sanasynan óshpeui nelikten dep oilaysyz? Búl – әdildigining arqasy.

Baqyttardyng qyzmetine sheneunikterding de jýgingen kezderi boldy. Bir kýni Baqytqa bir jaqsy tanysy kelip, tuysynyng әldekimnen aldanyp qalghanyn aitypty. Baqyt dereu eki jaqty da shaqyrtyp sóilesedi. Baqyttyng tanysy arqyly kelgen adam asqaqtap, al ekinshi taraptaghy jigit qobaljyp otyrady. Baqyt ekeuin bettestirip, әdildik tanysy jaqta emes ekenin biledi de, isti qobaljyp otyrghan jigitting paydasyna sheship beredi. Sonda ol tanghalyp: «Búl ómirde dәl osynday әdil adam bar dep oilamappyn», – depti.

Baqytkeldi 1993 jyly 7 qazanda Almatydaghy Jandosov kóshesining boyynda ornalasqan №12 emhanada kóz júmdy. Qastandyq Kensay jaqtaghy Asqar degen dosynyng ýiinde jasalghan. Amal ne, auyr jaralanghan Baqytkeldi 11 qazan kýni, yaghny 30 jasqa tolghan tughan kýninde jer qoynyna tapsyryldy.

Baqytkeldi Qamatayúly Rayymbektegi atyndaghy meshit 

Baha-Festivali qaytys bolarynan bir jyl búryn dostaryna meshit salu turaly oiyn aitqan. Sol oiyn iske asyru ýshin Almaarasangha barar joldan jer de alady. Biraq, búl meshit salynyp bitpey jatyp, Baqytkeldi qaza tapty. Keyinnen bauyrlary birigip, atalghan meshit boy týzedi. Qazir Baqytkeldi Qamatayúly Rayymbektegi atyndaghy meshit ózi oilaghanday ruhany ortalyqqa ainalyp, júmys istep túr.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1435
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3202
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5148