Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 4420 0 pikir 28 Mausym, 2010 saghat 06:33

Imam Ghazali. Dostastyq negizderi

Adam kóldeneng kezikken әrkimmen dos bola bermeydi. Sebebi, dostyng mynaday ýsh erekshe qasiyeti bolu shart.

1 - Aqyldy boluy. Aqylsyzben dos boludyng eshbir paydasy joq. Óitkeni, aqymaqpen anda bolsan, basyng qayghy-qasyretke dushar bolyp, sonynda qara basyng qalqiyp jalghyz qalasyn. Aqylsyz adam saghan paydaly bir nәrse jasaymyn dese de, aqylsyzdyqpen saghan ziyandy nәrse isteydi. Al, oghan óz is-әreketining ziyandyghy bilinbeydi. «Aqylsyzdardan úzaq túru, Allagha jaqyn túru» degen sóz teginnen tegin aitylmaghan.  Yaghni, әrbir isting aq-qarasyn ajyrata almaghan adamnan úzaq túrghan abzal.

2  -  Kórkem-minezdi boluy. Jaman minez-qúlyqty adamnan tek ziyan kóresin. Al, minezi qórkem, biyazy hәm jibektey adamnan tek jyluar alasyn.

Adam kóldeneng kezikken әrkimmen dos bola bermeydi. Sebebi, dostyng mynaday ýsh erekshe qasiyeti bolu shart.

1 - Aqyldy boluy. Aqylsyzben dos boludyng eshbir paydasy joq. Óitkeni, aqymaqpen anda bolsan, basyng qayghy-qasyretke dushar bolyp, sonynda qara basyng qalqiyp jalghyz qalasyn. Aqylsyz adam saghan paydaly bir nәrse jasaymyn dese de, aqylsyzdyqpen saghan ziyandy nәrse isteydi. Al, oghan óz is-әreketining ziyandyghy bilinbeydi. «Aqylsyzdardan úzaq túru, Allagha jaqyn túru» degen sóz teginnen tegin aitylmaghan.  Yaghni, әrbir isting aq-qarasyn ajyrata almaghan adamnan úzaq túrghan abzal.

2  -  Kórkem-minezdi boluy. Jaman minez-qúlyqty adamnan tek ziyan kóresin. Al, minezi qórkem, biyazy hәm jibektey adamnan tek jyluar alasyn.

3  -  Salihtardan boluy. Kýnә isteudi jalghastyrushylar Alladan qoryqpaydy. Alladan qoryqpaghandargha senim de kórsetilmeydi. Alla Taghala: «Bizdi týsinuge mәn bermegender jәne nәpsisine moyynsúnghandargha moyynsúnbanyz» dep búiyrady. Biydghad (dinde joq qaighadalar) jasaushylardan mýlde úzaq túru kerek. Óitkeni, onyng biydghat isinen әserlenip, biydghatty sen de jasauyng mýmkin. Teginde, býgingi kýngi jana jol-joralghylar asa qauipti. Bazbireuler: «Allanyng qúldaryna әkim bola almaymyz. Eshkimning kýnә men kýpirlik jasauyna kedergi bolmauymyz shart. Bizding Allanyng qúldarymen esh dúshpandyghymyz joq. Olardyng isine aralasugha da qúqymyz joq» deydi. Búl biydghattan da auyr kýnә, baryp túrghan antúrghandyq hәm dinsizdik. Ómirlik ústanymy solqyldaq múnday adamdardan qashyq túrghan jón. Sebebi, olardyng qisynsyz әngimesi nәpsige jaghyp, adamdy jenil oilargha jeteleydi. Ibilis osy sәtte býkil kýsh-quatymen azghyrushygha jәrdemshi bolyp, onyng әlgindey pikirlerin әdemi kórsetip, adamdy dinnen shygharugha baryn salady.

Jafar-Sadyq (r.a) : «Mynaday bes adamdy dos kóruge bolmaydy deydi:

1) Ótirikshi: onyng әrbir isine әrdayym saq bol, sebebi seni kýtpegen jerde aldauy mýmkin.

2) Aqymaq: saghan jaqsylyq jasaghysy kelse de, mәselening bayybyna barmastan jamandyq jasap qoyy mýmkin.

3) Saran: eng qat shaqta nemese syn saghatta, dýnie ýshin seni tastap ketui mýmkin.

4) Qorqaq:  basyna almaghayyp kýn tusa, ýrkektep senen qashyp ketui mýmkin.

5) Pasyq: bolmashy nәrsege bola, seni jargha iyterui әbden mýmkin.

Ghúlamalardyng ósiyetterine ýnilgen bolsaq, dostyqty ýsh týrge bólip, bylaysha jikteuge bolady.

Birinshi dos tәtti tamaq sekildi. As-auqattyng kýndelikti qajettiligi bolghan sekildi múnday dosqa әrdayym zәrusing jәne ol әmanda janynnan tabylady.

Ekinshi dos dertke daua bolar shipa-em sekildi. Búnday dos keyde kerek, keyde kerek emes. Yaghni, syrqattanghanda oghan zәrusin, sau shaghynda ony izdemeysin.

Ýshinshi dos mendep alghan syrqat sekildi. Júqpaly indetten boyyndy aulaq ústaghanyng tәrizdi qasyna jolap ketseng syrqatyn sebetin dostan da qashasyn. Yaghni, múnday dosty eshqashan kerek etpeysin.

Jalpy adamnyng qanday ekenin dosyna qarap tanisyn. Dosy jaqcy bolsa, ol adam da jaqsy adam. Dosy jaman bolsa, ondaghy jaman qasiyetter, sende de boluy yqtimal. Yaghni, dosyng Alla-taghala nemese haq jolynan búltarmaghan salih qúldar bolghan bolsa, onda olardyng boyyndaghy izgi-qasiyetterdyng shapaghy saghan da shaghylysary sózsiz. Kerisinshe dosyng saytan bolghan bolsa, onyng boyyndaghy qiyampúrystyq, qaradýrsindik hәm pasyqtyq sening boyynnan kórinui ghajap emes.

<!--pagebreak-->

Bireumen dos bolghan bolsang nekege túrghan kezdegidey keybir mindetti sharttar tuyndaydy. Búl mindetti sharttardyng astaryndaghy hikmetti sezinbeyinshe, shynayy dostyqtyng da týpki mәnin týsinu mýmkin emes. Alla Elshisi s.gh.a: «Eki dos bir-birin tolyqtyrghan eki qol sekildi» dep, dosy joq jandardyng búl fәniyden beydaua ghúmyr keshetinin túspaldap, adamzattyng bәrin anda bolugha ýndegen-tin. IYә, ilahy osy ýndeuden keyin dosy joq adamdy qúr quys keude demeske lәjyng qalmaydy. Asqaq abyroyy kók tirep, ataghynan at ýrketin ol adam kim bolsa da, túghyry biyik túlgha emes, janazyghy joq qúr súlba sanalady.

Shynayy dostardyng bir-birine degen kóptegen haqtary bar. Sonyng biri dýniye-mýlik mәselesinde desek qatelespeymiz. Mýliktik qatynasta ózinning haqyndy dosynnyng haqy, dosynnyng haqyn ózinning haqyng dep biluing shart. Búl turaly Qúranda: «Ózderi múqtaj bolsada (oljagha), ózderine qaraghanda olargha (múhajirlerge) kóp beredi» dep búiyrylady. Ásili (orta dәrejede), dosyndy ózing sekildi sezingening abzal. Eng bolmaghanda (tómengi dәrejede) dosyndy qamqorlyghyndaghy qyzmetshing sekildi kórip, ózinnen artylsa onyng qajettiligin óteu lәzim. Dosyndy aitqyzyp baryp, sen oghan kómektesen, onda ol qan-sóli joq, jalang dostyq degen sóz. Óitkeni, múnday jaghdayda sen dosynnyng halin oilamghan bolyp tabylasyn. Dosyng turaly oilamauyn, sening jýreginde dostyq sezimning izi-taby qalmaghanyn kórsetedi. Al, múnday samarqau dostyq eki dýniyemiz ýshin de opa әpermeydi.

Ýtbetul Ghýlamnyng bir dosy bar edi. Ol: «Maghan tórt myng dirhem kerek edi» dep, dosynan әjetin shygharudy ótinedi. «Jaraydy eki myng kýmis bereyin» degen jauapty estip, «Alla rizashylyghy ýshin jaqsy kórgenindi aitasyn, biraq, dýniye-boqty tartu etudi bilmeysin. Búl isine qalay qymsynbaysyn?!» dep, onymen dos boludan bas tartady.

Halifting manayyndaghy bazbir sopylar bir adam haqynda teris kózqaras qalyptastyrmaq niyetpen, ósek aita bastaydy. Halif búghan ashulanyp, bәrin óltiruge әmir beredi. Sopylardyng ishinde otyrghan Ábu Hasan Nury algha shyghyp, birinshi ózin óltiruin qiylyp súraydy. Haliyf: «Nege birinshi seni óltiruimiz kerek?» degende, «Olar mening dostarym, olar ýshin janymdy pida etkim keledi» dep, jaqyn dostary ýshin saugha súrap, onyng ornyna ózining basyn bәigege tigedi. Haliyf: «Dostary ýshin janyn sadagha etetin janqiyarlar óltirilmeui tiyis» dep, әlgilerding bәrin jazadan bosatady.

Fathy Musuly bir dosynyng ýiine bardy. Dosy ýiinde joq edi. Dosynyng kýni: «Myna dorbany alyp, ýiden ne kerek bolsa, sony qalaghannynsha al ghoy» dep, óz iyesining dosyna asqan myrzalyq tanytady. Dosy keshke ýiine kelgende, múny estip, quanghanynan әlgi kýnning basyna azattyq berip, óz erkine qoya beredi.

Ábu Hurayragha bir adam kelip: «Senimen dos bolghym keledi» dep, aqjarma peyilin úsynady. Ábu Hurayra: «Shyn dostyqtyng qadirin bilesing be?» dep súrady. Álgi kisi: «Joq» dep jauap qatty. Sonda Ábu Hurayra: «Menimen dos bolamyn desen, altynyng men kýmisindi mening sanauyma riza bolugha tiyistisin» dedi. Álgi adam: «Áli men búl maqamgha shyqqan joqpyn» dep, azdap tosylyp qalady. Ábu Hurayra: «Olay bolsa, menimen dosta bola almaysyn!» dep, qatqyldau bolsa da, әdiletti týrde búl úsynystan bas tartady.

<!--pagebreak-->

Ibn Omar (r.a) ash qúrsaq jýrgen bir sahabagha kәuap jiberedi. Ol: «Menen góri pәlenshe degen sahabanyng jaghdayy tym qiyn» dep kәuapty soghan jiberedi. Búny alghan әlgi sahaba: «Menen qaraghanda jaghdayy mýshkil bir sahaba bar» dep kәuapty soghan jiberedi. Sóitip kәuap birneshe qoldan ótip kelip, eng sonynda Ibn Omardyng (r.a) ózine qaytyp keledi.

Masruk pen Hayseme degen eki músylman bir-birimen dos bolady. Kýnderding kýninde túrmystyng tauqymetine baylanysty ekeui de qaryzgha belshesinen batady. Biraq, eki dos tabys tapsa, bir-birine aitpastan, ózinen búryn, dosynyng qaryzyn óteytin edi.

Hazireti Aly (r.a): «Men kembaghalgha jýz dirhem bergennen góri, dosyma jiyrma dirhem bergendi әldeqayda dúrys kórem» dep, sadaqa beruden kóri, dostyqqa adal boludy joghary qoyatyn. Birde, Payghambarymyz s.gh.a bir sahabamen birge baugha barady. Baudan eki misfak alady. Misfaktyng bireui týzu, bireui qisyq edi. Týzuin әlgi sahabagha berip, qisyghyn ózi alady. Álgi sahaba: «Ey Allanyng Elshisi týzu misfakka sen layyqtysyn, múny sen al» degende, Múhammed s.gh.a: «Bir adam bireumen dos bolghan bolsa, (esep kýni) mindetti týrde, dosynyng aqysyn berip-bermegeni súralady» dep, shyn dostyqtyng jýgi auyr bolatynyn sahabasyna nasihat etken edi. Taghy birde Payghambarymyz s.gh.a-nan: «Bir-birimen dos bolghan eki adamnyng qaysysy Allanyng aldynda joghary túrady?» dep súralghanda, «Qaysysy ózinen góri dosyn joghary qoysa, sonyng mәrtebesi úlyq» dep jauap qatqan bolatyn. Yaghni, Haq Elshisi búl tәmsil-hadisterinde dos bolghan jandardyng bir-birine dýniye-boqty pida ete bilu kerektigin dәriptegen-tin.

Jarty kýlshening ózin jaryp jeytin janqiyar dostar әmanda argha syn bolatyn әrbir iste adaldyq tanytady. Qashanda bir-birine aitqyzbastan qol úshyn berip, dostyq paryz-mindetin shat-shadyman rәuishte mandayy jarqyraghan kýimen atqarady. Kózding núrymen úghysyp, kónilderin aulap, meyirlene qaraghany sonshalyqty ishki jan-dýniyeleri tútastanyp, bir-birimen bite-qaynasady.

Islam әlemining jaryq júldyzdaryna balanghan iyir bútaq ghúlamalardyng kópshiligi dostyqqa búl jalghannyng jaryghymen emes, aqyrettik túrghydan, yaghni, gharasat maydanynyng dýrbisimen qaray bilgen. Olar Qúdaydyng qútty kýni aqyrettik bauyrlarynyng ýiine bas súghyp, aman-saulyghyn súrasyp, ýidegi hәm týzdegi tirshiligin týzeuge atsalysatyn. Túrmys tauqymetin birge tartugha tәuekel etip, beyne birin-birinsiz tamaghynan as ótpeytindey kórinetin. Olar dostarynyng mýddesin ózining mýddesi sanap, dosynyng basyna týsken auyrtpalyqtyng dәmin tatpayynsha janyn qoyargha jer tappaytyn. Sonynan sol auyrtpalyqty birge enserip túryp ta: «Jan bauyrym aiypqa búiyrmaghaysyn, jaman dosynnyng jasaghan bar kómegi osy boldy», - dep, asqan kishipeyildikpen izet kórsetetin.

Aqjal tolqyn tabighinderding alghadayy Hasan Basri: «Biz ýshin din qaryndastarymyz jighan dýniye-mýlkimiz ben óz kindigimizden taraghan bala-shaghamyzdan da artyq. Óitkeni, olar esep kýnin (mahshar alanyn) esimizge týsiredi. Sondyqtan, búl fәniyde bala-shaghanyzben qatar din-bauyrlarymyzben de birge ghúmyr keshiniz. Altyn jipting arqauynday bolghan ruhany syrlasudy ýzip almaugha mәn berinizder. Sebebi, ruhany súhbattastyq, iman azyghynyng kýretamyry ispetti», -  dep, ilahy dostyqtyng qadirin tereng týsinuge shaqyrady.

Aydarynan jel esken danqty ghúlama Ata (r.a): «Din qaryndasynyzdy kem degende ýsh kýnde bir joqtanyz. Syrqattanyp qalghan bolsa, hal-ahualyn súrap, ziyarat jasap, kónil-kýiin bir serpiltip tastanyz. Dәri-dәrmegin de aparyp berip, qol úshynyzdy sozynyz. Týiini sheshilmey, tyghyryqqa tiregen qauyrt júmysy bolsa, sol isting bir uyghyn kóterisip, qolynyzdan keler kómekti ayamanyz. Bәrinen búryn, ilahy súhbattastyq qúryp, ruhany syrlasudyng qanshalyqty lәzzatty bolatynyn sezindiruge tyrysynyz», - dep, naghyz janashyr dostyqtyng qas ýlgisining qanday bolatynyn núsqaghan edi.

Asyldardyng synyghy (ahly vayt) Jafar ibn Múhammed (r.a): «Maghan mún-múqtajyn aityp júrt kelmesin dep, dosym týgili dúshpanyma da kómegimdi ayamaymyn. Men olargha emes, olar maghan múqtaj bolmasyn (yaghni, olargha kómek bere almay jer shúqyp qalmayyn maghynasynda) dep tannyng atysy, kýnning batysy qara terge malshynyp, kóp júmys isteymin. Jora-joldastarymnyng jaghdayy meni qatty tolghandyrghany sonshalyqty, keyde tang atqansha kirpik ilmeymin», - dep, shynayy dos bola biluding órnegin óz ómirinen oiyp kórsetken-tin.

Din ghúlamalarynyng biri jan dosy jan tәsilim etkende, onyng artynda qalghan bala-shaghasynyng qyryq jylgha deyin túrmystyq qajettiligin ótep, óz balalarynday baghyp-qaghyp, mәpelep ósirip, olardyng haqyn ózining haqy dep bilgen edi. Qaryzdanyp-qaughalansa da, dosynyng artynda qalghan ýielmeli-sýielmeli shittey bala-shaghasyn asyrap baghyp, el qataryna qosqan-tyn. Ári ol búl isin eshkimge mindet qylmay, ózining Allanyng aldyndaghy qasiyetti boryshy dep sanaghan bolatyn.

IYә, bireumen dos bolghan bolsaq, onyng salmaghy zil batpan ekenine sózsiz kózimiz jetedi. Sebebi, shynayy dostyq әrbir iske ynty-shyntylyqpen qaraugha ýiretetin, salihaly bolugha ýndeytin nәzik dýniye. Ýiretip-ýndep qana qoymaydy, qalasanyz da, qalamasanyzda ilahy dostyqtyng qasiyetti mindetterin moynynyzgha jýktep, tek dostyqtyng lebimen eriksiz tynys alugha iytermeleydi. Osy tústa basa nazar audaratyn jayt - dostyqtyng bos ústasanyz susyp shyghyp ketetin, qatty qyssanyz qolynyzdy tilip ketetin múzdaq qylysh ekenin úmytpaghan jón. Dostyq - nemketti qaraugha bolmaytyn, qaradýrsin iyleuge kónbeytin qúbylys. Sondyqtan dostyq sezim - údayy ayalaudy kerek etetin, ýnemi qasterleudi qajet etetin shyn dostardyng ózine ghana mәlim ilahy syr hәm zor baylyq. Yaghni, shynayy dostyq ekining birining peshenesine jazyla bermeytin asa baghaly qúndylyq sanalady.

Arda emgen arghymaqtyng túyaghynyng dybysy qozy-kósh jerden dýmpu bolyp estiletinindey, anda bolghan azamattardyng dostyq ruhynyng dýrsili de aqyret әlemine janghyryq bolyp jetip jatady. Tәnir-Taghala ólshep-piship qamshynyng sabynday bes kýndik ghúmyrdy nәsip etken. Sol ghúmyrdan tysqary túrghan tylsym әlemge zor maqtanyshpen ala baratyn eren baylyghymyz - ilahy dostyq ekeni talassyz shyndyq. Teginde shynayy dostyqtyng ýdesinen shyghyp, kónil tútastyghyn qúra bilgen janqiyar jandar aqyretke attanbay túryp-aq ilahy dostyqtyng qadirin jete týsinedi. Yaghni, júmyr basty pendeler baqy әlemde fany әlemning zeynetin kóretini sekildi, janqiyarlar búl jalghanda jýrip-aq kemel dostyqtyng júmaqta esetin jyly lebin tereng jútyna alady.

Ilahy dostyqtyng ajyramas bóligining biri tilmen bolatyn haq ekeni beseneden belgili. Haq dinning kanondarynda ruhany bauyrlar ózara qarym-qatynas barysynda júmsaq sóilep, qolynan kelgeninshe bir-birining aiyby men kemshilikterin býrkeui qajet. Din qaryndastaryn ghaybattaghan bireu bolsa, qúlaghyn tars jauyp tyndamaghany nemese mýlde ýn qatpaghany abzal. Únjyrghany týsirer ynghaysyz jaghdaygha tap boludy ózine qalamaghanyng sekildi, din bauyrynnyng da ensesin týsirer kónilsiz kýige dushar boluyn qalamauy kerek. Ómirde boluy mýmkin múnday múngha batyrar ahualgha mәjbýrli jaghdaydan basqa kezde barmaghan dúrys.

Shynayy dostar eshqashan sózben kerisip, bir-birine qarama-qarsy kelmey hәm talas-tartys jasamauy shart. Ózaralarynda eshteneni jasyrmaytynday jyly qatynas ornasa da, qara bastyng qamyn aitamyn dep ruhany tútastyqqa syzat týsirmegeni abzal. Sebebi, kirshiksiz dostyqtyng aq paraghyna bir qara daq týsti me, ony qayta aghartu qiyamet-qayym is. Ásili, bireudi sóz qylyp kýnkildeu, әlsizdikting belgisi. Ásirese, din bauyrlar ózaralarynda Qúday qosqan qosaghy men bala-shaghasy haqynda ghaybat jasauyna bolmaydy. Zadynda, búnday esirik sózge mýlde erik bermegen jón. Búghan bir erik bersen, әdetke ainaluy әbden mýmkin. Áytsede, jaqyndarymyz jayly jaqsy sóz aitylsa, oghan tosqauyl boludyng qajeti joq. Eger, tosqauyl bolsan, túma oigha tayaz, ishegine shyntaq ainmalmaytyn peyili tar pende bolyp kórinesin.

Haq Elshisi (s.a.u) hadiys-sharifterining birinde: «Mýmin әrdayym keshirim izdese, mýnәpyq әrqashan aiyp izdeydi», - deydi. Demek, Qúday-Taghalanyng sýigen salih qúldarynyng sapynda boluymyz ýshin keshirimdi bolyp, al elikpe ekijýzdilikten úzaq túru ýshin eshkimning aiybyn әshkere etpeuimiz shart. Tegi, biz bir jaqsy isimizben on kemshiligimizdi týzetuimiz kerek. Sonda bizding ruhaniyatymyz ýnemi ilgerleu ýstinde bolady. Kerisinshe, albyrttanyp bireuding aiybyn aiday әlemge pash etsek, qúlash boylamas qúrdymgha óz-ózimizdi tastap jibergen bolamyz.

 

(Yqshamdap tәrjimalaghan Múhan Isahan)

 

Maqalany tolyghymen jýkteu

 

0 pikir