Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 12730 0 pikir 18 Nauryz, 2016 saghat 09:55

BÝGINGI QYZDAR TURALY AYTYLMAY JÝRGEN ÁNGIME

...Bala kezimnen «Balapan qaz» әnin erekshe únatushy edim. Bizding ontýstikte búl әn siyrek aitylatyn. Men ony halyq әni dep oilaytynmyn. Sóitsem ol agha buyn zamandasymyz, torghaylyq sazger Arghynbay Júmajanúlynyng әni eken. Ánning mәtininen de, avtorynan da bertinde habardar boldyq. Al sol әnde «Aldymnan jengem kesip ótpegen jer» degen joldar da baryn men osydan eki-ýsh kýn búryn ghana bildim...

Sol bir auyz sóz osydan jiyrma jyl búryn bolghan, eshqashan jadymnan óshpegen, oily jasqa ýlgi etip, aita jýrgen bir ýzik oqighany esime saldy.  

Almatyda oqyp jýrgen kezderi bir aigha juyq tórt atadan qosylatyn aghayyndarymyzdyng ýiinde túraqtaugha tura keldi. Shanyraq iyeleri jiyrma segiz-jiyrma toghyzdar shamasyndaghy jastar edi. Aghamyz − salmaqty, jengemiz jaysang jan bolatyn. Birde tanerteng jengem − júmysqa, men oqugha bir mezgilde shyqtyq. Ekeumiz eki jaqqa aiyrylysar túsqa kelgende jengemiz jol óziniki bolsa da, bir qadam keyin sheginip: − Qyzsyng ghoy, jolyndy kespeyin, sen óte ber, − dedi.  

Sol tan, sol sәt, jengemning sol kezdegi núrly jýzi qaz-qalpy jadymda jattalyp qaldy. Men siyrek kórgen meyirimning bir ýzik kórinisi edi búl. Qazaqtyng qyzgha degen alghausyz aq peyili men qaltqysyz qúrmetining kóneden jetken kórkem kórinisi edi. Joly jinishke qyz balanyng baq jolyna bir mysqal da kedergi kelmesin, kóniline qylauday da qayau týspesin dep ýkili ýmitpen ýlbirete ósirgen qamkónil qazaq júrtynyng aikýmis armanynyng jan sýisinter jarqyly edi... 

Solardyng songhysyn kórgen bizding buynnyng da az-kem baghy bar eken. Az qúrmetti kózben kórip, kóp qasiyetti qaghazdan oqyp bildik.  

«Jaralghan kókte jasyn ek,

Joqtaugha jyrym tolar ma?

Qaghazda qalyp qasiyet

Qalpynnan kósher bolar ma?!» dep jyrlap ta jylap jýrgen shaghymyz sol kezeng edi.

Sodan beri de jiyrma jyl ótti. Bir buyn almasty.

Endigi qazaq qyzyna qatysty sóz basqa. Sebebi oghan degen qatynas basqa...

Kýni keshe teledidardan óz balasyn qoqysqa laqtyrghan jandar jayly jerden jeti qoyan tapqanday jarnamalap, apta boyy, ay boyy kórsettik. Olardy jerden alyp, jerge salyp, aitpaghan sózimiz qalmady.

Biraq eng basty nazar audaryluy tiyis mәseleni taghy úmytqan siyaqtymyz. Sol bezbýirekter qaydan shyqty? Aspannan týsti me? Al aramyzdan shyqqany anyq bolsa, olardy kim tәrbiyeledi?

Olardy tәrbiyelegen – siz ben biz, biz qalyptastyrghan, biz jasaghan qoghamnyng otbasysy!

Sol qyzdardyng ayaghy auyr kezenine keminde jýz adam kuә bolghan shyghar. Solardyng keminde ony – jaqyndary men janashyrlary boldy. Solar qayda qarady? Barar jer, basar tauy joq, ata-analyq sezimi de qalyptaspaghan kýii bastan bylghanyp ýlgergen balang jastardyng osynday qatygezdikke baratynyn boljap bilu qiyn ba edi?

«Alyp anadan tuady» dep dәripteytin «jatyry asyl» analarymyz óz úrpaghyn ólimge qiyatyn jaghdaygha jetti. Sonda erteng mynau eldi kim biyleydi? Kimnen tughandar biyleydi?

Keshegi abzal ana, keshegi tirshilikting anasy býginde ajal sebushi anagha ainaldy.

Al sizder she?!

Analar tajalgha ainalghangha deyin qayda qaradynyzdar, aqylman aghayyn?!

Anany tajalgha ainaldyrmas ýshin ne istediniz, qanday tәrbie berdiniz,  qanday qamqorlyq jasadynyz, qay azabyn bólistiniz, qay qiyndyghyn jenildettiniz? Áyel-anagha jasalghan qay qiyanatqa tosqauyl boldynyz?

Balasyn qoqysqa laqtyrghan anamen birge sizding de qolynyz qan emes pe?!

Qiyanat bitken aspannan týskendey biz nege óp-ótirik an-tang bola qalamyz?

Kenestik kezendegi jetpis jyldyng jyryn aitpay-aq qoyayyn, egemen el bolghan shiyrek ghasyr boyy shashyn kesip, kindigin ashyp, sanyn jarqyratqan qay qyzymyzgha «tәit» dedik?!

Telearnany azghyndyqtyn, arsyzdyqtyn, betpaqtyqtyng jandy jarnamasyna ainaldyrdyq.

Qyzdarymyz jenil jýristiligin maqtan etip, ózin-ózi jarnamalap, gazetterge habarlandyru berip, «týngi kóbelekter» kóshesinde kólbendep jýrgende bireuin jaghynan tartyp jibergen qazaqtyng bir jigiti bar ma eken?

Onyng ornyna óz qorasyna shapqan qasqyrday tarpa bas salugha, han talapaygha salyp, jarmasyp, júlqylap qalugha, elden artylghanyn shetelge saudalap jiberuge jan saldyq.

Iman izdep, din qarmaghan qarakózderimizdi aldap-arbap, qúryghyna týsirgen antalaghan adasqan aghym ókilderi berisi óz arasynda, arysy sheteldegi sodyrlar ortasynda kónil kóteru qúraly men tegin tauargha ainaldyrdy.

Olardan aman qalghany qamqorsynghan jattyng jeteginde ketip, Krishnanyng dúghasyn jattap, Yegovanyng kitaptaryn taratyp, últ pen ruhty úmytyp, qala berdi kóringenge kónildes bolyp jýr.

Solardyng qaysysyn qazaqtyng bir namysty eri arashalap alyp, el qataryna qosypty?

         Ózinnen tappaghandy ózgeden izdemeske amaly qansha joly jinishke qyz balanyn?

Qyzdyng bәri atyna say aqyldy, arly, abyroyly bola bermeydi. Ony sonday etetin tәrbiyeshi – qogham. «Áy» deytin әje, «qoy» deytin qoja osyndayda kerek. Qyzgha qyryq ýiden tyiym salghan qazaqy qoghamnyng qatal da әdil tәlimin ansamasqa amalymyz joq...

«Baqpasa bala ketedi, qaramasa әiel ketedi» (sypayylap aitqanymyz) deydi qazaq. «Balany jastan, әieldi bastan» degen de sol qazaq. Osynyng bәri tәrbiyening tóniregindegi әngime. Biraq búl otbasyndaghy tәrbiyege ghana qatysty sóz emes.

Dәstýrli qazaq  qoghamy qalay qalyptasty? Býkil el bolyp ortaq qúndylyqtardy, әdet pen әdep zandaryn ústanghany, qasterlegeni, qadaghalaghany, saqtaghanynyng arqasynda ghana el boldy. Jalpy eldikting ólshemi – ortaq qúndylyqtar men dәstýrlerge adaldyq desek, artyq aitqanymyz emes. Býgingi qazaq qoghamy da osy qaghidatqa boyúsynbasa, el boludan qalmaq.

«Bireu jaman bolsa, oghan zamandastarynyng bәri kinәli» degendi Abay tegin aitqan joq. Otbasy qansha berik bolghanymen, jalpy qoghamda tútastyq bolmasa, әleumettik dertter joyylmaydy. Áleumettik dertterding bar boluy solargha jaghday tughyzyp otyrghan qoghamnyng bar ekenin kórsetedi.

Mysaly, bir ghana aty jaman jezókshelikti alayyq. Jaraydy, moralidyq túrghydan azghyndaghan bireuler adam tәnin saudagha salu arqyly payda tabugha qúnyqty delik. Al sony tútynyp otyrghan kimder? Olar – qatardaghy qogham mýsheleri, sizder men bizderding әriptesterimiz, dostarymyz, kórshilerimiz, kerek deseniz, әkelerimiz ben aghalarymyz! Qoghamda dәl osy dertting asqynuyna qolayly jaghday jasap otyrghan solar!

Al osydan keyin ishki birlik turaly ne aitugha bolady? Jezókshelermen úyalmay oinap-kýlgen er adamdar óz analaryn, apalaryn, qaryndastaryn, qyzdaryn bireulerding dәl ózi siyaqty qoljaulyq qylghanyn qalar ma edi? Mine, ar-ojdanynyng aldynda tartynbaghan adamnan – kókiregindegi Qúdayyn joghaltqan pendeden – qan tamyrynan jaqyn Allany úmytqan jandardan barlyq nәrseni kýtuge bolady. «Úyalmasan, qalaghanyndy iste» degendi payghambarymyz osynday keseldilerden týnilgennen aitqan bolar.

Jaqynda ghana din qyzmetindegi bir bauyrymyz «Zinanyng jazasyn búl dýniyede tartsa» degen mazmúndaghy sheteldik beynematerialdy Yutubqa salypty. Kórgen adamnyng jany týrshigedi. «Zina jasady» dep aiyptalghan qyz balany býkil el bolyp, tas laqtyryp óltiredi. Ólip jatqan qyzdyng jýzine qaraugha jan shydamaydy... Al sol qyzdy zinagha iytermelegen erkek qayda? Ol nege tasboranmen óltirilmedi? Ol nege ýrip iship, shayqap tógip, taghy bireulermen zina jasap, jer basyp jýr? Ony oilaghan jan bar ma?

«Bireuding qansyghy bireuge tansyq» degen osy. Áldekimderding qúnsyz qúndylyghyn qazaqqa tanbaq bolghandar «Jeti Jarghygha» bir kóz salsa etti!

«Jeti Jarghynyn» 12-baby boyynsha «Áyel zorlau kisi óltirumen birdey qylmys bolyp esepteledi». Al kisi óltirushining jazasy – ólim! Qyzdyng abyroyyna daq týsirgen erkekti qazaq ólimge búiyrghan! Sol bap boyynsha eger er adam ózi zorlaghan qyzgha qalyng mal tólep ýilense ghana jazadan bosatylady. Abyroydan aiyrylghan qyzdy da qazaq jazasyz qaldyrmaghan. Ata-anasynyn, bir ruly elding betine shirkeu etpey, elden alastaghan, onda da jalghyz qanghytpay, tórinen kóri juyq mәujiregen shalgha qosyp, qalghan ómirin qyzmetpen әri qorlyqpen ótkizu jazasyna búiyrghan.. Mine, osylay qazaq aty jaman әdetting el arasyna taralmauy ýshin zinagha kinәli erkek pen әieldi birdey jazalaghan. Qimasyn qúrban ete jýrip, qúndylyqtardy qorghaghan...

Qasiyetti Qúran Kәrimning úlaghatyna nazar salsanyz da, zina jasaghan әiel jazalanyp, erkek betimen jiberilsin demegen. «Zina jasaghan әiel men erding әrbirine jýz dýre soghyndar. Eger Allagha, aqyret kýnine sensender, ekeuine júmsaqtyqtaryng ústamasyn. Ári ekeuining jazasyn mýminderden bir toby kórip túrsyn. Zina jasaghan erkek zina jasaghan nemese mýshrik әielmen ýilenuge layyq. Zina jasaghan әiel de zina jasaghan nemese mýshrik ermen ghana ýilenedi. Búlar músylmandargha haram qylyndy» («Núr» sýresi, 2-3 ayattar) dep әmir etiledi Qúranda. Qúran ayattary men Múhammed payghambar hadisterin negizge ala otyryp, últtyq dәstýrlerin de elep-eskerip, músylman ýmbeti sanatyna engen әrbir últ azghyndyqqa aiypty jandardy jazasyz qaldyrmady.

Oylap qarasanyz, әiel qúqyqtaryn qorghaudyn, әiel-anany qasiyetteuding tóresi Qúranda edi. Ol siz ben bizding býgingi әsire úranshyl, tilde bar da, dilde joq «qúrmetimiz» ben keshegi kenestik jalghan «tendikten» mýlde basqa, shynayy әri tereng edi...

Kýni keshe maghan úlyn úyagha, qyzyn qiyagha qondyrghan abzal analarymyzdyng biri jylarman bop otyryp, jan syryn aitty: «Qyz baqqannan qysyraq baqqan onay» degen ras eken. Kishkentayynan ar-abyroyyn saqtaudy, әzәzil erkekterding arbauyna týspeudi qyzymnyng qúlaghyna qúiyp baqtym. Obaly ne kerek, qúima qúlaq qyzym aitqanymdy eki etken joq, artyq qylyq kórsetpedi. Sonda da sol qyzymdy qashan qútty ornyna abyroyymen qondyryp bolghansha janym jay tappady. Birinshi kursty bitirisimen ózim asyqtyryp, sózi jarasyp jýrgen jigitine keshiktirmey úzattym. Óz qatarymyzdaghy engezerdey erkekterding órimdey jas qyzdardy kóligine salyp alyp, esh qymsynbay ermek etip jýrgenin kórgende, óz qyzymdy elestetip, janym shýberekke týiiletin. Joghary oqu oryndarynda sabaq berip jýrgen ýili-barandy talay erkekting student qyzdarmen oinap-kýlgenin kózim kórdi. Talay qyzdar da ar-úyatty jiyp qoyyp, әr oqytushynyng «kónilin tauyp», bilimmen emes, býlinumen diplom alyp jýr. Qala berdi talayy «qyzdarmen túryp jatyrmyn» dep, alystaghy әke-sheshesin aldap, pәteraqysyn tólep, tamaghyn әpergenine mәz bolyp, erteng qyzyghyn kórip, jayyna ketetin әldekimderge tәnin satyp jýr. Sol qyzdar da erteng týk bolmaghanday bireulerge túrmysqa shyghady. Ábden lastanyp bitken jatyrdan qanday úrpaq dýniyege kelmek?».

Kýni keshe jetpis bes jyldyghyn dýiim halyq atap ótken, «últ janashyry» atanyp, qayratkerligimen eldi auzyna qaratqan  marqasqamyzgha ózi tilegen song «bir týnemege» jiyrma bes jastaghy qyzdy alyp barsa, «búdan kәriregin tappadyndar ma?» dep mysqyldapty «abyz» atamyz...

Ótken aida ontýstiktegi bir qalanyng bilim salasyn basqaryp otyrghan qúrdasym shaghyn ghana qalada mektep jasyndaghy 70 qyzdyng ayaghy auyr bolyp shyqqanyn ashyna jetkizdi. Odan da soraqysy − sol ónirdegi shekaralas aimaqtaghy bir ghana audanda mektepte oqityn 300 qyzdyng ayaghy auyr eken. Búl kezdeysoq tekseris barysynda belgili bolyp qalghan jayt. Al belgisizi qanshama! Keshegi týmen bap – on myng әulie ótken imandylyqtyng ordasy bolghan qút-mekenning býgingi beynesi búl...

Al ýlken qalalardyng ahualy neshik? «Qyzyng ósse, qyzy ýlgilimen auyldas bol, Úlyng ósse, úly ýlgilimen auyldas bol» deydi qazaq. Biz kimmen auyldas bolamyz? Bizding balalarymyz kimdermen oqyp jatyr?! Olardyng synybynda da talay bolmay jatyp býlingen qyzdar men býldirgen úldar jýr ghoy?! Biz balalarymyzdy qalay tәrbiyelemekpiz?! Dúrysy, biz bilmeytin ortasy olardy qalay tәrbiyelep jatyr?

Áleumettik azghyndyqty asqyndyra týsken demalys oryndary da býginde oinastyqtyng ordasyna ainaldy. Balalaryndy alyp bara qalsan, qasyndaghylardyng qylyghynan betindi basasyn. Emdelu ýshin emes, kóringenmen kónil kóterip, kýnәgha belsheden batu ýshin ghana keletindey kópshiligi.

Osydan birneshe jyl búryn belgili bir jazushy aghamyzdyng kurorttaghy hikayalar jayly jazylghan әngimesin oqyp, boyymnan týnilip edim. Jazushy demalys oryndaryndaghy kemdi kýngi kónildestik sauyq-sayrandary turaly shabyttana jazypty. Shabyttanghany sonday, múnyng ar-ojdangha, adamgershilik pen imandylyqqa jat is ekenin, naqtyraq aitqanda jenil jýris bolyp tabylatynyn, bireuding taghdyryn, jan dýniyesin tәlkek etip, tastap ketu ekenin mýlde esten shygharyp, qany búzyq keyipkerlerining biraz kýn qydyryp, jýrip-túrghan kónildes kelinshekterin tastap, janadan kelgen basqa qyzdarmen oinap-kýlip ketkenin býge-shigesine deyin aiyzy qana bayandapty. Ol az degendey keyipker jigitterding birine ghashyq bolyp qalyp, jylap-enirep sonynan jýgirgen aldynghy kelinshekterding birin «kurorttaghy az kýn kónil kóterudi shynayy ómirmen shatastyryp alghan beybaq» dep әbden kinәlapty. Shygharmanyng ón boyynda keyipkerlerding jenil jýristerine qymsynu, aiyptau atymen joq, qayta avtor jan-tәnimen solargha jankýier bolyp alghan, solarmen birge rahattanyp, birge sayran salghan. Osyny jazghan aghamyz azamat bolghan úlynan, ýiindegi jarynan, qalamyn baqqan halqynan qalay úyalmaydy eken dep qayran qalasyn.

«Qayran bizding shesheler ardy oilaghan» deushi edi ghoy Múqaghali. Al men ardyng kýzetshisi, aqiqattyng aldaspany bolghan qayran bizding babalardy kóp ansaymyn. Keshegi azamat erlerding tektilik túnghan tәlimi býgingi ziyalylardyng boyynda bolsa, solargha qarap eriksiz aiylyn jimas pa edi bylayghy júrt...

«Osy bizding halyqty qarghys atqan joq pa dep qorqamyn» deydi taghy bir apayymyz ruhany jútandyqqa nalyp otyryp. Osy sózdi estigende kóp jyl búryn jazylghan óz ólenim eske týse ketti:

«El qazaqta er qalghanday payymdy,

Kelensizden kýtip kelding qay ýlgi?!

Júlyp alyp jerlemep pe ed jebir qol

Mandayynnan tuyp túrghan aiyndy?!

 

Tozghan júrtpen toryqsang da tobang bir,

Júqpasyn dep janyghasyng soghan kir.

Atar tanyn armen birge joghaltyp,

Qúdiretten qarghys tiygen qogham búl...»

 

«Baydyng týbi ashtan óledi» deydi halqymyz. Keshegi ruhaniyat tarihyn jasaghan, ruh dengeyinde ómir sýrgen, ruhany múranyng bagha jetpes inju-marjandarynan sarqylmas qazyna jighan halqymyz býginde ruhy azghan, tozghan, azghyndaghan halyqqa ainaldy. Nesine jasyramyz − tap solaymyz. «Auruyn jasyrghan óledi» degen, biz de jasyra-jasyra óluge ainaldyq.

Qatty aitsam, keshirersizder aghayyn, meninshe qazaq qyzdyng qarghysyna úshyrady. Qazaqty qyzdyng kiyesi úrdy. Qazaqty qyzdyng kóz jasy atty...

Qyryq ýiden tyiym salyp, qaqpaylap, qadaghalap, qarauyldap jýrip, ýkilep úzatyp, amanatyn aq adal kýiinde azamatyna tapsyryp, «últyndy tәrbiyeleymin desen, qyzyndy tәrbiyele» dep qyzdyng ary arqyly últtyng qanyn saqtaghan qazaq býginde ghasyrlar boyy kir juytpay saqtaghan kiyeli-qasiyettisin ayausyz ondy-soldy taptauda.

Qazaq úly!

Qyzdy da qúday jaratqan, qyzdyng da iyesi bar! Al iyesi bardyng qashanda kiyesi bar...

Kiyelini qorlaghan eshbir halyq sanatty el bolyp qala alghan joq. Onyng kól-kósir mysalyn ainalanyzdaghy alys-jaqyn shetelderden tabasyz. Sol nәubet bizge de keldi.

Oylan, qazaq!

Mynau − sening keshegi ýkili, býgingi beybaq qyzynnyng bir ýzik syry:

Qúldyrap keri kýn-aghyn,

Ýzilip ýmit-túmarym,

Qalqa bop ótken erlerdin

Qalqanyn qúshyp jyladym...

 

Zamannan zaual jasqanghan

Ghasyrdan ghasyr asty arman.

Jas tamghan shaqta janardan,

Qan tamghan syndy tastardan...

 

...Yrymy qaldy úlynnyn,

Júghyny qaldy jyrymnyn.

Qalqalar jylap jýrgende,

Qalqany qayda býginnin?!

Aynúr Ábdirәsilqyzy 

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3234
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364