«Reketiyr» sózi qazaqqa tәuelsizdik alghan jyldardan bastap jaqsy tanys. Bireuler ýshin ol – basbúzar qylmysker, halyqty sýlikshe sorghan salyqshy bolsa, keybiri – «reketirdi» óz zanymen el men jerdi jaudan qorghaghan naghyz azamattar dep týsinedi. Býgin biz Qazaqstan egemen el bolghan sәtten bastap esimi elge belgili, qylmys әlemindegi bedeldi de, biregey azamattar jayly jazamyz».  

Aty atalghan jigitterding jaqyndary olar turaly fotolar beru týgil, ómiri jayly ashyp aitudan qorqady. Sondyqtan da býgingi maqalany dayyndaugha kómektesken azamattardyng da esimi de qúpiya bolyp qala bermek.

1. SABR

Kenes ýkimeti tarap, әrbir respublika jikke bólinip bastaghan sәtte boy kóterip, qazaq jigitterining ishinen suyrylyp shyqqan Sabyr Mýsilimúly Ontýstik Qazaqstan oblysynyng tumasy. Sózine berik, kelbeti sústy, ekijýzdilik pen jalqaulyqty jaqtyrmaytyn azamatty júrt bas aqylshy sanyp, kez-kelgen týitkildi sheshu ýshin Sabyrgha jýgindi.

90-shy jyldary týrli qylmystyq toptar ony «ontýstik ónirge jauapty», qylmys әlemining óz sózimen aitqanda «vor v zakone» etip taghayyndady. Yaghni, úshqan qús, jýgirgen ang Sabyrgha esep berui tiyis boldy. Esimin ataudan bas tartatyn tanymal qazaq rejisserining sózinshe, Sabyr jetimmen jesirdi jebedi, qarttardy sýiedi. Sol uaqyttaghy júmyssyzdyqty joyyp, qylmysty azaytu ýshin júmys jasaghan.

«Shymkentting shetinde kәrister piyaz egetin. Halyq ash sol piyazdy úrlap, odan qaldy jazda su bólispey, keyin jighan ónimdi sata almay әbden shyghyngha batty. Mine sol kәsipkerlerding basyn qosyp Sabyr jiyn ótkizdi. Nәtiyjesinde qazaq jigitteri sharualardy úry-qarydan qorghashtap, birge enbek etedi. Jyl sonynda shaghyn alqaptan 3 kamaz piyaz jinaldy. Bir kamazdy kәsipker ózi aldy. Ekinshi kamaz qarauyl bolghan jigitterge berildi. Ýshinshi kamaz auyldaghy jetim-jesirlerge taratyldy», – deydi ol.

Sabyr Mýslimúlynyng kóptegen әreketi zangha qayshy boldy. Polisiyamen til tabysa almaghan azamatqa 9 týrli bap boyynsha aiyp taghylghanymen, biri dәleldenbeydi. Sonynda kóligin tintu kezinde qoldan jasalghan pyshaq tabylyp, «suyq qaru saqtady» degen aiyppen 3 jylgha týrmege qamaldy. Temir torda otyryp, aurugha dushar bolghan azamat, keyin bosap shyqqan song úzaq nauqastan Almaty qalasynda kóz júmdy.

Qazir qazaq ónerining júldyzyna ainalghan, jas akter Tәuekel Mýsilim osy Sabyr Mýsilimúlynyng túnghyshy.

2. BAHA FESTIVAL

Sabyr Mýsilim týrmede otyrghanda, onyng ornyn jaqyn dosy Baha festivali basady. Aughanstanda әskery boryshyn ótkergen, ofiyserlik ataghy bar, búrynghy әskery qyzmetker. Baha festivalding shyn esimi — Baqytkeldi Rayymbektegi.

1963 jyly 11 qazanda Almaty oblysy, Rayymbek audany aqyn Múqaghaly Maqataev tuylghan Qarasaz auylynda ómirge kelgen. Oghan «Baha festivali» degen laqap atty dostary bergen. Ap-aryq, orta boyly jigitke qanday qiyn tapsyrma berse de, dymyn shygharmay tez jәne taza oryndap ketetin bolghan. Sharuany artyna iz qaldyrmay, shashauyn shygharmay oryndaytyndyqtan ony «Festivali» dep ataghan.

1991-92 jyldary aty tek Qazaqstangha ghana emes, TMD elderine keng taralghan. Sonday-aq óte qatygezdigi el arasynda anyz bolyp taraghan. Ózimen sanaspaghandardy ayamaghan, aldyna shyqqandy joq qylghan desedi. Almatyny ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaytyn jigitke Groznyidyng baskeserleri kelip bas-kóz bolu ýshin megopolisten audandy berudi súraghan. Alayda, qarulanyp kelgen jigitterding onaylyqpen qaytpaytynyn týsingen Baqytkeldi búl isti de yn-shynsyz, tapqyrlyqpen sheshken deydi.

Yaghni, «Jaraydy, Almatydan 1 audan beremiz, sender bizge de Groznyidan tura sonday audan beresinder» degen. Sózden útylghan sheshender Almatyny jayyna qaldyrypty. Osy sekildi isteri Reseylik mafiya dókeylerine únamay, jii qaqtyghysta bolghan. Arystanday aqyrghan azamat 1993 jyly 7 qazanda óz ýiinde qastandyqtan kóz júmdy.

Qasyndaghy 4 jendetimen otyrghan olardy bәz bireuler jaryp jiberdi. 30-gha tolghan jasynda, tura tughan kýni, jer qoynyna tapsyrylghan. Atyshuly oqigha basylym betterinde jarysa jazylghanymen, tapsyryspen oryndalghandardyng artynda kim túrghany jәne ne ýshin ekeni aqyry anyqtalmady. Keybir derekterge sýiensek, Baha festivaliding qylmystyq tobynda 100-ge juyq azamat mýshe bolghan. Olardyng basym kópshiligi aughan soghysyna qatysqandar men búrynghy polisiya qyzmetkerleri.

3. RYJIY ALMAZ

Baha festivali jer jastanghannan keyin Qazaqstandaghy qylmys biyligin Ryjyy Almaz qolyna aldy. «Ryjiy Almaz» – Nesipbay Nәsenov 1961 jyly Semey ónirinde dýniyege kelgen. Balalyq jәne jastyq shaghy Qyrghyzstanda ótkizip, alghash ret aiyr qalpaq aghayynnyng elinde «qaruly shabuylgha qatysty» degen aiyppen bes jylgha sottalady.

Nesipbay kóp jerde ózining shyn atyn atamay, «Almaz» dep tanystyrghan eken. Keybir kóz kórgender «Sary Almaz» degen laqap atty qylmys әlemindegiler qoyghan desedi. Sebebi, ol alghan betinen qaytpaytyn, almas sekildi ótkir bolghan-mys. Al, «sary» sózi aqshyl renine bola aitylghan. Beyresmy aqpar boyynsha, Ryjiy Almaz týrmede otyryp qaraqshylyq zanyn jete mengergen, aqsha jasaudy jәne orys, armyan, sheshen, syghan tilderinde erkin sóilep, aghylshyn tilin ýirengen.

Sonymen qatar, aikido ónerimen shúghyldanyp, qaramaghyndaghy 80-ge juyq jigitti de shyghys jekpe-jegine baulyp dayyndaghan. 90 jyldardyng orta týsinde atynan at ýrketin qazaq mafiyasynyng belsendi toptary – «Ataba», «Tórt aghayyndy», «Aday», «Babahan» siyaqty úiymdardyng mýsheleri týgeli derlik «Ryjiy Almazdyn» qol astynda bolghan.

Olar Qazaqstannyng әrbir oblysynda júmys jasap, barlyghy óz zandarymen biylik etken. Tipti keybir kóz kórgender ony Qytaydyng bir aimaghyna әmirin jýrgizgen desedi. Sary Almazdyng biyliginde elimizdegi iri múnay óndiristerinen bastap, qaladadaghy oiyn-sauyq ortalyqtaryna deyin qaraghan. Barlyghyna baqylaugha aludaghy onyng basty maqsaty qazaqtyng baylyghyn ústaghannyng qolyna, tistegenning auzyna ketirmeu bolghan.

Alayda, atalghan mekemelerding tabysynan ol ay sayyn ózining ýlesin alyp otyrghan. Onyng kólemi biznesting auqymyna baylanysty 10-30 payyz aralyghynda. Óz zanymen jýretin Nesipbaygha 1992 jyly Almatyda 3 birdey bap boyynsha qylmystyq is qozghaldy. Oghan, suyq qaru saqtaghan, salyqtan jaltaru jәne bay-baghlandy qorqytyp-ýrkitkenge qatysty degen aiyp taghylyp, 5 jylgha bas bostandyghynan airylady.

Pavlodar men Manghystau týrmesinde jatyp jazasyn ótegen ol bostandyqqa shyqqan song kýzet firmalaryn qúryp, zandy kәsippen ainalysady. Alayda kóp úzamay elden ketken onyng shekara syrtynan tek mýrdesi keldi.

Sary Almaz 1998 jyldyng 31 mamyrda Ispaniyanyng Barselona shaharyndaghy jeke «Santa Cristina de-negro» villasynda oqqa úshty. Betperde kiygen alty adam tang ata úrlanyp kirip, tórt kýzetshini baylap tastap, úiqyda jatqan azamattardy qyryp salghan. Sary Almazdyng tughan inisi, “Transtelekom” kompaniyasynyng eks-jetekshisi Asqar Nәsenovke qarjy polisiyasy 2013 jyly halyqaralyq izdeu jariyalady. Ol ózi jetekshilik etken tústa mekeme men shaghyn kәsiporyndar arasynda jalghan kelisimshart jasap, memlekettik 4 milliardtan astam tengesin joq qylghan.

Nekeli jary, әnshi Sitoramen 5 jyl otau qúrghan, ortaq 1 úly bar. Sary Almaz ómirden ótken song biylik qaryndasy Ayka-Begemottyng qolyna ótken. Ol da qylmys әlemindegi bedeldi әielding biri. Úiymdasqan qylmystyq tobynda 80-nen 100-ge juyq adam bolghan.

4. QARA ALMAZ

Sary Almaz Qazaqstandy biylep tóstegen uaqytta «Qara Almaz» esimimen taghy bir serke payda boldy. Keyinde de jas jigitting belgisi sayasatker Zamanbek Núrqadilovtyng nemere inisi ekeni anyqtaldy. Ol jas ta bolsa, eshkimnen qoryqpay, Almatyny qolyna aldy.

«Qara Almaz» degen laqap aty bolghanymen shyn esimi naqty belgisiz. Oppozisiyagha bet búrghan Almatynyng eks-әkimi bir kezderi ózine bәz-bireulerding qoqan-loqy jasaghanyn aityp shaghymdandy. Artynsha reketir bolghan Qara Almaz úzaqqa barmay, belgisiz jaghdayda Qorday tas jolynda qara djiypi audarylyp, jol apatynan kóz júmdy. Oqigha әli kýnge deyin júmbaq kýiinde. Rasynda da Qara Almas qarsylastarynyng qolynan qaza tapty ma, әlde jazym ba?

5. ATABA

Qazaq mafiyasynyng serkelerining biri, әri biregeyi - Talghat Atabaev -“Ataba” degen laqap atpen belgili boldy.  1967 jyly mausym aiynda, Taldyqorghan oblysy, Qapal audany, Suyqsay auylynda ómirge kelgen. Qatarlastarynyng sózine sýiener bolsaq, Talghattyng abyroyy men bedelin respublika týgil Orta Aziya, Resey, Batys elderining qylymys әlemindegi myqtylar joghary baghalaghan. Atabanyng el esinde qalghan isterining biri - qazaq tiline degen alandaushylyghy deydi biletinder.

Qaramaghyndaghy jәne kórshi elderding avtoriytetteri onyng aldynda barynsha qazaq tilinde sóileuge tyrysqan. Sary Almastyng qol astynan shyqqan Ataba 2005 jyldyng jeltoqsanyn aiyna deyin óz biyligin Almatydaghy Baraholka bazary men birneshe kazinoda jýrgizgen kórinedi.

Tipti, onyng aty shuly Qorghas isine qatysy bary da anyqtaldy. Últtyq qauipsizdik komiytetining mәlimetinshe, shekaradaghy kedendik rәsimdeuden esh kedergisiz ótu ýshin, әrbir jýk kóliginen 4 myng dollargha deyin alynghan. Búl beketten kýn sayyn orta eseppen 12 mashina ótedi. Topqa polisiya qyzmetkerleri men qatar «atabalyqtar» jәne «Tórt aghayyndy» dep atalatyn qylmystyq toptar kómek kórsetken. Qylmystyq operasiya barysynda 16 kýdikti ústaldy. Onyng ishinde Talghat Atabaev ta bar.

Qylmys әleminde artyna iz qaldyrmaytyn Atabany 2002 jyly polisiya qyzmetkerleri zansyz suyq qaru saqtaghany ýshin aiyptap, týrmege japqan. Alayda ómirining songhy kýnine deyin ol erkin kýres federasiyasynyng viyse-preziydenti boldy.

 Almatyda kýdiktilerdi qúryqtau kezinde kólikten sytylyp shyqan Talghat – Markov kóshesindegi oiynhanagha jasyrynyp, 38 jasynda sol jerde qaza tapty. Talghat Atabaev kýrespen ainalysqan sportshy bolghan. Qaramaghyna óz jerlesterin jәne osal emes, sportqa qabileti bar jauyryny qaqpaqtay, júdyryghy toqpaqtay jigitterdi jinaghan.

6. QANEKE

Nesipbaytegi Qanybek Núrghazyúly (1952-1996 j.j) – qazaqstandyqtargha «Qaneke» atymen tanymal. 1989 jyly bas kótergen qylmys әlemining alghashqy serkelerining biri.

90-nshy jyldary Almaty oblysy Úzynyaghash auylyndaghy qazaq-sheshen qaqtyghysy kezinde erekshe belsendilik tanytyp, jerlesterining basyn qosqan azamat retinde jii aitylady. 1996 jylgha deyin jayma bazarlardyng basshylaryna «Krysha» bolyp, salyq jinaghan.

Óz degenimen jýretin Qanyke kóp qatarlasyna únay qoymaghan. 1996 jyly 17 jeltoqsanda dostarymen otyrghan Qanybekti birneshe jerinen tapanshamen atyp, jer jastandyrghan.

7. SABYRJAN

Sabyrjan Mahmetov «Jekpe-jek» federasiyasynyng preziydenti. Qazaq kikboksingining mәrtebesin asqaqtatqan sportshy Sarbyrjan da 90-nshy jyldary bedeldi reketirding biri bolghan. Óz sózinde ol qylmys әleminde biylik etu ýshin emes, qazaq jerin kelimsekterden qorghau ýshin әrekettengenin aitady.

Sóite túra, polisiya tarapynan «bopsalaushy» degen aiyp taghylyp, 7 jylgha týrmege toghytylyp, sonyng 6 jylyn abaqtyda ótkizdi.

(Material Nur.kz saytynyng múraghatynan alyndy)

Abai.kz