Bayan demekshi, qazir internetti ashsang da, telearnany qossang da Esentaevanyng "jagha ústatarlyq", "tanday qaqtyrarlyq" janalyqtaryn, mәlimdemelerin, súhbattaryn oqugha, kóruge, tyndaugha mәjbýrsiz. Býgin Bayan "qanday kartop jarar" eken dep, qúlaghynyzdy qalqityp alyp janalyq kýtesiz. Bayan kýttirmeydi.

Bayandy qoyshy, shou-bizneste ne jasasa da jarasatyn zaman tudy emes pe qazir? Sol Bayanday shou jasaudyng sheberine ainalghan Mәdeniyet ministrimiz Arystanbek Múhamediyúlynyng qylyghyn qaytpekpiz? Sheneunigimiz kýn sanap, janalyq jasaudyng tilin әdemi mengerip keledi. Az uaqytta Esentaeva Múhamediyúlynyng qasynda jip ese almay qalatyn shyghar dep oilaymyn. 

Múhamediyúly tegin ózgertti - keremet janalyq (bayaghydaaa bolghan jaghday)...

Múny nege eske týsirip otyrmyn?. Jalpy, shou jasap, oinay biletin qasiyet adamnyng teginde, qanynda bolatyn bolsa kerek. Áliyevter sayasat sahnasynan ysyrylghanda teginen bas tartu erligi osy kisining ghana qolynan keldi. Nәtiyjesinde ministr oryntaghyna qonjiigha mýmkindik aldy. Ghajap emes pe?   

Qosh, ótkendi qauzap qaytemiz... Onan da songhy kezderdegi ghajayyp janalyqtardyng birli-jarymyn tize salayyqshy.

Múhamediyúly Úlybritaniya degen sózdi aita almady - hiyt.

Múhamediyúly Iliinge telefon tútqasyn úsynady - hiyt.

Múhamediyúly Isa payghambar jayly filim týsirmek - hiyt.

Múhamediyúly qytay kompizitory jayly kino týsirip jattyr - hiyt.

Múhamediyúly kepka kiyedi... Ministrding desskody da - hiyt. 

Múhamediyúly Iliinge qate hat jazady... Taghy da hiyt... hiyt... hiyt...

Ne qylghan bitpeytin h-iyt...

Bayan men Múhamediyúlynyng hitterin tarazygha salsan, mening oiymsha ministrding salmaghy basym bolyp ketetin siyaqty. Óitkeni, ony býgingi bizding sheneunikterding jiyntyq obrazy dep bilemin. Múhamediyúlyna qara da, elding tizgini kimderding qolynda ekenin týsine ber!

E, múnyng qoyshy bәrin! "Borsyq úrghan sayyn semiredi" deydi qazaq. Qúrmetti ministrdi borsyqqa teneuden aulaqpyz. Dese de, Múhamediyúly "semirip" barady. Ony tanymal etken, oghan degen býkil júrtshylyqtyng "mahabbatyn" oyatqan jogharyda aitylghan - hitter. Iliya Iliindi qútyqtap jazghan hatyndaghy qatelikti kórip, osynyng bәrin ministr әdeyi jasay ma degen oigha keldim.

Sebebi, Óner akademiyasyn basqarghan adam "qara piar" degenning ne ekenin jaqsy bilse kerek. 

Hatty oqynyzshy...

«Qazaq elining tól sportyna ainalghan auyr atletikadan tórt dýrkin «Álem auyr atleti» atanuynyz"M"en shyn jýrekten qúttyqtaymyn! Boyynyzdaghy kýsh-jigeriniz, adamgershilik qasiyet, sportqa degen qúshtarlyq, qajyrly enbekting arqasynda barsha әlem júrtyn moyyndattynyz. Siz siyaqty jýrekti, bilekti, Otansýigish azamattarymyz barda Qazaqstannyng әnúrany barsha adamzattyng aldynda әli san ret shyrqalyp, tuy kókke kóteriletinine senimdimin», - delingen.

Múnday qate, basqany bylay qoyyp, Mәdeniyet ministrinen ketui mýmkin emes qoy. Demek, bir jospary bolghany. El siyaqty Iliyany qúttyqtaghan bolsa, ony eshkim elemeydi. Onsyz da sory arylmaghan qazaq tilin qúrbandyqqa shalyp, bir ghana qatelik engizip, ol qatelikti janyn jegen jurnalisterge kórsetip jiberse, shou bolmay ma? Auyr atletshini ministrding "ministr basymen" qútyqtaghanyn múqym júrt bilmey me?  

Osy qadamgha barghan (búlay bolmauy da mýmkin) Múhamediyúlyn endi әjualap kóriniz. Meninshe, siz ony emes, ol bizdi mazaqtap jýr...

Shәriphan Qaysar

Abai.kz