Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine oray «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan (№ 21, 2010 jyl) professor M.Qoygeldiyev pen izdenushi Sh.Tileubaevtyng «Alqa.Tabaldyryq» atty materialyn oqyp shyghyp, tariyhqa yntyzar qauymmen oy bóliskendi dúrys kórdik.

Qazir tarihtyng búrmalang tústaryna qatysty biraz derekter tabyldy, endi osyny dúrys saralau, bayyptau kezenine ótuimiz kerek. Osy rette bizge 90-jyldardan bastap baspasózde Alash qozghalysy men qúbylysyn tanytugha belsene aralasyp kele jatqan ghalym Mәmbet Qoygeldiyevting ghylymy tújyrymdamalary, azamattyq pozisiyasy únaydy. Ol osy taqyrypqa artynan ergen jas tarihshylardy, shәkirtterin júmyldyra aldy.

Biraq, әlbette, auqymdy júmysta aqyldasatyn jәne pikir almasatyn tústar az bolmaydy. Sonyng biri - osy «Alqagha» qatysty әngime.

Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnine oray «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanghan (№ 21, 2010 jyl) professor M.Qoygeldiyev pen izdenushi Sh.Tileubaevtyng «Alqa.Tabaldyryq» atty materialyn oqyp shyghyp, tariyhqa yntyzar qauymmen oy bóliskendi dúrys kórdik.

Qazir tarihtyng búrmalang tústaryna qatysty biraz derekter tabyldy, endi osyny dúrys saralau, bayyptau kezenine ótuimiz kerek. Osy rette bizge 90-jyldardan bastap baspasózde Alash qozghalysy men qúbylysyn tanytugha belsene aralasyp kele jatqan ghalym Mәmbet Qoygeldiyevting ghylymy tújyrymdamalary, azamattyq pozisiyasy únaydy. Ol osy taqyrypqa artynan ergen jas tarihshylardy, shәkirtterin júmyldyra aldy.

Biraq, әlbette, auqymdy júmysta aqyldasatyn jәne pikir almasatyn tústar az bolmaydy. Sonyng biri - osy «Alqagha» qatysty әngime.

Birden aitayyq, tarihshylar naqtylyqty yaky faktini jaqsy kóretinin eskersek, materialdyng kirispesindegi avtorlardyng «Oqyrman nazaryna tútas kýiinde alghash ret úsynylyp otyrghan... «Tabaldyryq» dep jazghanymen kelisu qiyn. Sebebi, biz «Tabaldyryq» dep shatastyrylyp jýrgen «Alqa» baghdarlamasyn 1992 jyly 13 mausymda respublikalyq «Órken» gazetine tolyq jariyalaghanbyz. Sonday-aq dәl osy núsqa 1997 jyly shyqqan «Ruhaniyat» atty kitabymyzgha qosymsha retinde úsynylghan-dy. Aytqandayyn, 2007 jyly «Syn» jurnalynyng túnghysh nómiri shygharda әriptesimiz B.Sarbalaúly bizden «Alqa» baghdarlamasy men oghan týsinik maqalamyzdy arnayy súratyp, basqyzghany da bar. Ilgerirekte «Júldyz» jurnaly da solay etken-di. Taghy bir este ústaytyn fakt: «Alqany» óz betinshe oqyghan ghalym T.Júrtbay, janylyspasam, 1992 jyldyng sonynda «Aqiqat» jurnalyna jariyalaghan bolatyn. Biraq Túrsekeng baghdarlamanyng keybir jerin oqy almay kóp nýkte qoyyp ketkeni de esimizde.

Jaraydy, mәsele - kimning birinshi oqyp-oqymaghanynda emes, «Alqa»  haqynda naqty tarihy baghanyng beriluinde. Biz búl jóninde «Alqa» turaly aqiqat» («Almaty aqshamy», 20.07.1992), «Ruhaniyatymyzdyng «Alqasy» («Ruhaniyat» kitabynda, 1997) atty maqalalarymyzda aitugha tyrystyq.

Tarihshy men әdebiyetshi ýshin eng manyzdy nәrse - mәtin. Mәtin - tariyh, mәtin - oi, mәtin - pәlsapa. Mysaly, Alash túsyna qatysty basqa tarihshylardan K.Nýrpeyisov pen M.Qoygeldiyevting artyqshylyghy nede? Áriyne, enbekterinde qazaq materialyn (gazet-jurnal, әdeby materialdar t.b.) paydalana alghanynda.

Sol siyaqty, bizding «Alqany» tanudaghy ýlken kemshiligimiz - mәtinge nazar audarmaghanymyzda jәne qazaq sózin týsinbey, asyghys oy topshylauymyzda. Aytalyq, sol 20-jyldardy búrynyraq zerttegen ghalymdar «Alqanyn» bir sózin oqymay-aq «qúr dýrmekke ilesip», ony jatyp kep sybady.

90-jyldary búl mәsele basqasha sipatta kórindi. Bәrimiz airyqsha qúrmetteytin ghalym, estet Sh.Eleukenov «Alqany» NKVD-KGB arhiyvinen aldyrghan oryssha núsqasyna qarap talday saldy. Áytpese, dәl sol orys núsqasynyng janynda (bir buma ishinde) arab harpindegi týpnúsqa-original «Alqa» túr edi...

«Alqanyn» oqyrman nazaryna úsynylghan professor M.Qoygeldiyev pen izdenushi Sh.Tileubaev núsqasynda týpnúsqa mәtindi shalys oqyghan jerler bar. Búghan qarap, kýndiz-týni qaghaz jazatyn sózge ústa Mәmbet aghamyz osyghan asyghystau ýnilgen-au dep qaldyq. Nege?

Búl «negenin» astarynda materialdy úsynghan avtorlardyn: «Alqa» men «Tabaldyryq» úghymdary óz ornymen atalmay, olardy shatastyru bayqalady» degenin ózderine qaytara aitudyng jóni qyltiyp qalady.

Birinshiden, «QÁ»-ne «Alqa. Tabaldyryq» materialyn úsynushylar týpnúsqadaghy mәtinning bastapqy «Tabaldyryq» degen atauyn (yaghny «Vvedeniye» degenin) tastap ketken. Biz qazir múnday bólikti «Kirispe», keyde qazaqshalap «Andatu» deymiz. 1992 jyly biz kórgen búl jazu týsip qaluy mýmkin emes. Sonymen birge tarihshy-әriptesterimiz osy kirispe («Tabaldyryq») bólim sonyndaghy myna sózderge nazar audarmaghan: «Oqushy! Jaqsy keldin. «Tabaldyryqty» attap, tórge shyq. «Alqagha» kir». Múny býgingi qaymana tilge audarsaq: «Kirispe bólimde mәselening ne ekenin aittyq, endi «Alqa» atty úiymymyzgha kir nemese «Alqanyn» mazmúny ne ekenin angharugha ynghaylan» bolyp shyghady.

Endi qarapayym qisyngha (logikagha) salynyz: úiymnyng atyn nemese onyng baghdarlamasyn «Kirispe» («Tabaldyryq») dep qonggha bola ma? Áytpese úiymnyng aty bir bólek, baghdarlamasynyng aty bir bólek bola ma? Aytqandayyn, Alash túsynda baghdarlamany «josyq» degen.

Búl («Tabaldyryq») - NKVD-nyng ertegisi. «Alashtyng múnysy - әdeby úiym («Alqa») emes, «Tabaldyryq» degen sayasy úiym, platforma» degen ertegi. Al, biz nege oghan senuimiz kerek? NKVD-nyng falisifikasiyasyn nege tarihy fakt deuimiz kerek? Qúrmetti Mәmbet myrza jәne biz sekildi paqyrlar kórgen NKVD qújattarynda «Tabaldyryq» dep kóbine-kóp súraq qoyshylar (jendetter) aitady ghoy. Tipti «Alqa. Tabaldyryq» materialyn úsynushylar keltirgen dәiksózde de «Tabaldyryq» baghdarlamasy» delinip túrghan joq, «Alqa» baghdarlamasy» delinip túr.

Osy núsqany dayarlaushylar: «Alqanyn» bar tarauynyng aty bar. Nege kirispesining aty joq?» dep óz-ózine súraq qoydy ma eken? Múnday mәtintanushylyq súraq qoysa, qújattyng shekesine badyraytyp qoyghan «Tabaldyryq» sózi tarau (kirispe sóz) aty ekenin angharar edi-au...

Bizdinshe, materialdy úsynushylar osy arqyly úiym men onyng basty qújaty turaly halyq qabyldauyna kereghar jaytqa taghy da jol berip alghan.

Ekinshiden, taghy da mәtin haqynda. Gazetke úsynylghan qújattyq materialda birshama teris oqylghan sóz, sóilemder bar. Múny kim jiberdi? Mәtindi qaraghan izdenushi me, zerdelegen tarihshy ma, әlde gazet qyzmetkeri me - myna sauattylyqtyng mәni ketken zamanda ony dәl aitu qiyn. Jalpy biz, mәtinmen júmys isteytin adamdar, osy mәselede biraz abdyraymyz. «Eski mәtindi oqushygha qalay úsynu kerek?» dep. Mәselen, ol kezde tynys belgi býgingidey jýiede bolmaghan. «Tipti joqqa tәn» desek, ol uaqyttyng jazu saltyn, dengeyin tómendetpeymiz. Al, endi sol mәtindi tynys belgisiz bersek, kimge obal jasaymyz? Áriyne, oqyrmangha. Onda klassikalyq Abay mәtinining ózi býgingidey oqylmas edi («Mahabbatsyz, dýniyedos» pa, «mahabatsyz dýnie - bos» pa?..» dep talasatynymyzday). Biz múny nege aityp otyrmyz?

«QÁ» betinde (әri qaray «gazet núsqasy» deyik) «Alqa» baghdarlamasyn «Tabaldyryq» dep úsynghan materialdaghy qisynsyzdyqty kórgen song aityp otyrmyz. Mysal ketireyik.

Gazet núsqasy: «Súlulyq sezimi barlyq januarlardyn, onyng ishinde adamnyng jaratylysyna salynghan, tabighatyna beriligen» deydi. Darviyn osy pikirlerdi Marks filosofiyasy negizinde qate demeydi».

Qate tynys belgige qarap, tarihty bilmeytinder Darvindi Marksten keyin ómir sýrgen deui ghajap emes. Sondyqtan dúrysy: «Súlulyq sezimi barlyq januarlardyn, onyng ishinde adamnyng jaratylysyna salynghan, tabighatyna beriligen» deydi Darviyn. Osy pikirlerdi Marqys filosofiyasy negizinde qate demeydi» boluy kerek qoy.

Gazet núsqasy: «Aqyndyq baghytta emes. «Aqyndyq aqyndyqta qalay júmsalsa da talantty talant deymiz ghoy»,- deydi Lunacharskiy».

Múnda baghdarlamany dayarlaushylardyng sózi men dәikesóz aralasyp (múnday qoyyrtpaqtar birneshe jerde kezdesedi), payym qighashtyghyna jol berilgen. Dúrysy: «Aqyndyq baghytta emes, aqyndyq - aqyndyqta. «Qalay júmsalsa da talantty talant deymiz ghoy» deydi Lunasharskiy».

Gazet núsqasy: «Europa aqyny Shekspiyr, Shekspir deydi osy Shekspiyding aqyndyghy HÝI ghasyrlarda qalsa, Angliyanyng assa Europanyng túrmysyn búljytpay surettegendiginen ghana ma? Europanyng han aqyny Gete aitady: «Álgi kýshikti túrghan kýiinde suretke salsan, jerding jýzindegi tolyp jatqan kýshikting sanyn kóbeytip bir kýshikke qosqan bolyp tabylasyn...».

Múnda tynys belgi jәne grammatikalyq, leksikalyq qateler de órip jýr. Dúrysy: «Auropa әdebiyeti «Shekispir, Shekispir» deydi. Osy Shekispirding aqyndyghy 16-17-inshi ghasyrlardaghy qalsa Angliyanyn, assa Auropanyng túrmysyn búljytpay surettegende ghana ma? Auropanyng asqan aqyny Gete aitady: «Kәdimgi bir kýshikti túrghan kýiinshe suretke salsaq, jerding jýzindegi tolyp jatqan kýshikting sanyn kóbeytip, bir kýshikke qosqan bolyp tabylasyn...».

Gazet núsqasy: «Marksshyldyq әdebiyet turaly negizgi pikir mynau: әdebiyetke sipat beretin túrmys. Túrmysqa týr beretin tehnika mәdeniyeti, yaghny negizinde әdebiyetke baghyt beretin túrmys, ómirge qadam bastap eldin, yaky taptyng әdebiyetining aldy óz ókimine qadam basqan eldin, yaky taptyng әdebiyetining aldy - kór».

Búdan ne týsindiniz? Dúrys oqylmaghandyqtan jәne tynys belgi aiqyndalmaghandyqtan, oi, logika týsiniksiz arnada ketken. Dúrysy: «Marqysshyldyng әdebiyet turaly negizgi pikir mynau: әdebiyetke sipat beretin - túrmys, túrmysqa týr beretin - tehniyke mәdeniyeti, yaghny negizinde әdebiyetke baghyt beretin - túrmys. Ómirge qadam basqan eldin, yaky taptyng әdebiyetining aldy - ór, ýkimge qadam basqan eldin, yaky taptyng әdebiyetining aldy - kór».

Tildik-ruhany baghdar túrghysynan 20-jyldardaghy Alash ziyalylarynyng qaghidatty (prinsipti) joly bar. Mәselen, olar býgingi qoldanylymdaghy zavodty - zauyt, tehnikany - tehniyke, iskusstvony - eskýstibe, Evropany - Auropa nemese Jabyropa dep jazghan. Shyndyghyna kelsek, býgin ózimizshe «qazaq» bolyp, «Europa», «Euraziya» dep jýrgenimiz - týbirimen qate sózder. Olar «Auropa», «Auraziya» boluy kerek edi... Óitkeni, barlyq tilde «úya» degen bolady. Sansyz sóz sol úyadan shyghyp jatady. Qazaqta «au»-dan bastalatyn sóz-úghymdar shashetekten. Al, «eu»-den bastalatyn - jalghyz «eu» odaghayy ghana...

Múny aityp otyrghan sebebimiz, myna material tolghan - «Europa». Tildi bilmeytin býgingi jastar: «E, Alash ziyalylary da solay aitypty ghoy!» dep, shatasuy ghajap emes («zavody» taghy bar).

Sóz bolyp otyrghan núsqadan biz týpnúsqadaghy biraz sóilemderdi tappadyq. Aytalyq, «Tabaldyryq» (kirispe) bóliminde «Áyteuir bәduam dep úghugha mýmkin...» degen sóilemnen keyingi originaldaghy «Ýlgi bolarlyq orys әdebiyetining týrli tarauynyng túraqsyz bir tarauyna, ne barsa kelmesine, ne úzamay qúryp ketetin siyrdyng shúbyryndysyna týsip ketui mýmkin» degen keremet sóilem enbey qalaghan.

«Endi tónkeris әm әdebiyetimiz» tarauynyng túpnúsqasyndaghy: «Tónkeristing tamyry Auropa tarihynda tereng jatqan bolsa da, Auropa tarihy tudyrghan tónkeris zatynda jat bolsa da, tónkeristing maqsúty - bir Auropany astan-kesteng qylu emes, jalpy adamzatty baqytqa jetkizu bolghandyqtan, jerding jýzining ezilgen eli, taryqqan taby mynau tónkeristi meniki emes deui mýmkin emes» degen sóilem gazet núsqasynda bylaysha jarym-jartylay jútylyp, ózgerispen berligen: «Tónkeristing tarihy Europa tarihynda tereng jatqan bolsa da, Europa tarihy tudyrghan tónkeris zatynda jat bolsa da, tónkeristing maqsuty - bir Europa ghana astan-kesteng qylu (?) emes deui mýmkin emes».

Baghdarlamanyng ayaq jaghyndaghy úrangha deyingi abzasta da birneshe sóz týsip qalyp, oy qisyny týsiniksiz bolyp túr. Proletariat aqynyn aityp kelip, qazaq jaghdayyna auysqan jerding jigi bilinbeydi. Gazet núsqasy: «Tarihy bólek, túrmysy bólek, ruhy bólek, tónkeriske joldan qosylghan elding aty». Dúrysy: «Qazaq aqyny - әlgiden tarihy bólek, túrmysy bólek, ruhy bólek, tónkeriske joldan qosylghan elding aqyny». Mәn bere qarasanyz, ekeui - eki bólek sóilem.

Mәtintanu - óte qyzyq sala ghoy. 20-jyldardyng sózi - taza qazaqy sózder men úghymdar. Ókinishke qaray, týpnúsqadaghy «barsa kelmesi» - barmasa kelmesi, «attan dәuiri» - atan dәuiri, «orystyng qara jýz otarshyldyghy» - orystyng qara buyn otarshyldyghy, «el biylep, elge aqyl aitu» - el siyrep elge aqyl aitu, «eki qolmen eki ýmitpen alysqandyghy» - eki qolymen eki ómirmen alysqandyghy, «qata» - qate, «Shyghystyng otar bolghan elderi, sonyng bir úshyghy bolghan kedey qazaq» - Shyghystyng otar bolghan elderi, sonyng bir úshpaghy bolghan kedey qazaq, «osy minez, osy qúlyq» - osy minez, osy qulyq, «alystan úryn baryp tiyetin payda» - alystan orap baryp tiyetin payda, «әdebiyetining eki betinde eki býr» - әdebiyetining eki betinde eki núr bolyp ketken.

Býgingi oqyrman sóz bolyp otyrghan núsqadaghy «Ádebiyet «Ghizatlú - oqu - úmtylu (?)» Bissimilah dep bashlayyn sózding basyn syqyldy baldyr-batpaqqa ainaldy» degendi - «Ádebiyet «ghizyatlu», «qúrmetlu», «bissmildә» dep bastayyn sózding basyn» syqyldy baldyr-batpaqqa ainaldy» dep, «realizm men feodalizm (?)» degendi - «realizm men iydealizm» dep týpnúsqagha jaqyndatyp oqyp, týsine ala ma eken?..

«Alqa» baghdarlamasynda 12 әdebiyetke (kitapqa) silteme bar. Biz kezinde qayta jariyalaghanda, olardy mәtin ishine jaqshamen kórsetken bolatynbyz. Búl kerek, sebebi tarihy qújat qoy. «QÁ»-de «túnghysh jariyalap otyrmyz» degen kisiler múny da úmyt qaldyrghan...

Filolog aghayyn ghana emes, jalpy sauatty júrt «da» shylauy (oqushy da) men jatys septigining «da» jalghauy (oqushyda) shatastyrylsa, sóilemde maghyna ózgerip ketetinin jaqsy biledi. Gazet núsqasynda osynday selkeulik az emes.

Álbette, biz «ekinshiden» deytin pozisiyamyzda tym qazabalap ketkenimiz ýshin qalamger hәm izdenushi aghayynan ghafu ótinemiz.

Osy tústa «jauapsyzdyqtyng bәri - myna kisilerden» dep, kinәni naqty adamdargha audara saludan aulaqpyz. Niyetimiz - búrmalanghan mәtinnen oqushyny saqtandyru.

Ýshinshiden, «Alqanyn» avtorlyghy jónindegi ústanymnyng eldik-memlekettik mýddeden shet qarastyrylyp jýrgeni turaly. Men avtorlyqty aqyn Maghjangha bergende ne útarymyzdy týsinbeymin. Ózimiz sonau sheneunik kezeninde de taban aqy, manday terin adal qalamymen tapqan zerdeli azamat Sheriyazdan Eleukenovti qansha syilasaq ta, «Alqany» Maghjannyng jeke shygharmashylyghy retinde qarastyrghanyn qabyldamaymyz. Sebebi, búdan últ tarihy da, ruhaniyat tarihy da útpaydy. Tarihy qújattardy dәuirding oi-sanasy, ziyalylardyng oy qaynauy tughyzady. Onyng ýstine keshegi kenes zamanynda da, býgingi tәuelsizdik zamanynda da tarihy qújattardyng әu bastaghy júmys núsqasynyng bir nemese birneshe avtory bar. Biraq biz ony bilmeymiz. Tipti bilu de kerek emes. Qazir bir sabaz shyghyp: «Jarandar, D.A.Qonaevtyng anau bayandamasyn men jazyp berdim» dese, ol shyndyqtyng últ ýshin qanday manyzy bar? IYdeyany kim nemese kimder berdi - mәsele osynda!

Endeshe, «Alqa» - qay jaghynan qarasanyz da újymdyq enbek. Alash ziyalylarynyng enbegi! Osylay desek, últ ta útady, ziyalylar da útady, zerdelilerden bólinbegen Maghjan da útady.

Onyng ýstine dәl sol «Alqa» baghdarlamasy jatqan NKVD arhiyvinde, 20-jyldardyng basqa da materialdarynda (maqala, hat t.b.) Alash ziyalylarynyng «әdebiyet pen mәdeniyetti bolishevizm synarjaqtyghynan qalay qútqaramyz?» degen oi-ansar túnyp túr. Mine, «Alqa» - osynyng jemisi.

Tórtinshiden, «Alqany» býgingi úrpaqqa nemese býgingi zamandastargha tanytu jóninde. Úyatymyzgha qaray, biz búl boyynsha eshtene istegenimiz joq. Eki-ýsh ghalymnyn, birer jurnalisting jazghany dәnene emes. Tipti «QÁ»-de «túnghysh basyluy» degen anyqtama berilui de osydan 18 jyl búrynghy jariyalanymnyng kózden de, kónilden de tasa bolghanyn kórsetedi. «Alqagha» tarihshy da, әdebiyetshi de mәn bermeydi eken, endi ne istedik? Tonymyzdy otqa jaghayyq pa?!...

Joq, bizge «Alqa» kerek! «Alqanyn» bolghanyn jәne onyng iydeyasy últpen birge jasaytynyn sezinu qajet!

Bir әriptesterimiz: «Alqa» degen úiym bar, «Tabaldyryq» degen platforma bar» dep janyltpash aitsa, biz: «Aynalayyndar-au! Múnday әripshildikke barghanda ne útamyz? Atannan qalghan qay qújat eki týrli atalushy edi?» deuge tiyispiz.

2008 jyly Alash Ordanyng 90 jyldyghyn atap ótu turaly keshtetip shyqqan ýkimet qaulysyna «Alqany» nasihattau turaly QR Jazushylar odaghynda shara ótkizilsin» degen bapty engizgen bolatynbyz. Oy qaghazgha týskenimen, ol ótpedi. Hakim Abay aitpaqshy, «Búl iske kim vinovat?..».

Alash dese, etegimiz jasqa tolady, әldebireulerdi synaghanda aldymyzgha jan salmaymyz, qalamger aghayyndar-au, mereytoyymyzdy toylatyp kópti әbigerge salghansha, «Alqany» asqaqtatyp bir jiyn ótkizsek qalay bolady? Jón dep tapsanyzdar, sonda bir bayandamany biz de jasayyq. Oghan bayaghydan mýddelimiz.

Sonymen, Alashtyng «Alqasy» halyqqa keninen tanyluy kerek. Pikir alysu, shyndyqty aitu - Jaratqangha da, pendege de paydaly nәrse. Búdan eshkimning óti jarylyp ketpeydi. Alash ziyalylarynyng aqtalghanyna 22 jyl (1988 jyldan beri) bolypty, al «Alqany» әli de eskermey jýrgendeymiz...

«Alqa» turaly sóz - últ tarihy men últ qalamyna sert!..

Dihan QAMZABEKÚLY,

professor