Shilikti jazyghy – Saq patshalarynyng qorghandarymen әigili ónir. Irili-úsaqty qorghandar sany múnda óte kóp. Tabighaty kórkem, malgha jayly, jan-jaghy Manyraq, Tarbaghatay, Sauyr  taularymen qorshalghan aimaq.

Tarbaghatay  tauynyng baurayyndaghy Shilikti jazyghyndaghy «Bәigetóbe» dep atalatyn ýlken  qorghan obadan  ýshinshi «Altyn adam » tabylghan. Búl jәdigerdin  Qazaq tarihyna qosar ýlesi aityp jetkizgisiz. Úzyn sany  4303 dana kiyimge  taghatyn altyn japsyrma  әshekeyler de osy «Bәigetóbe» qorghanynan  shyqty.

«Bәigetóbeden » tabylghan altyndar óte joghary  synypty altyndar: 940-970. Shilikti dalasynyn  shyghysyndaghy «Shaghanobadan» altyn qorytqan pesh, ústahananyng orny tabyldy.

Osy arada naqty aitpaghymyz: 10 jyldan beri zertteude jatqan Saq patshasynyng mýrdesi Almatydaghy Ghylym akademiyasynan tabylghan jeri – Shiliktige qayta jerlendi. Ghalymdardyng búnday úigharymgha keluine kóne qorym manyndyghy júrttyng «qarghysqa úshyradyq» degen sózi sebep bolghan kórinedi.  Shilikti halqy nege «qarghysqa úshyradyq» dedi? Sebebi: arheologtar alaryn alyp, qorghandardy shashyp tastap jýre beretin boldy. Arheologtardyng búl isi qalpty әdetke ainalghaly  qashan?!

Juyrda osy ónirge jol týsip baryp qayttym. Tasbastau auyly, Shilikti, Jalshy  auyldarynyng manayynda biyik-biyik jotalardy kózge ilmeu mýmkin emes. Aldymen kózge ilinetini – obalar.

Shiliktide aspan asty muzeyin salu turaly alghash sóz etken sol kezdegi elimizding mәdeniyet ministri bolghan  Múhtar Qúl-Múhammed edi. Qasiyetti jerge tabany tiygen bir jiynda mәdeniyet ministri aldaghy uaqytta búl jerge qarajat bólinip, ýlken kesene salynatynyn, Shiliktining turizm ortalyghyna ainalatynyn aitqan. Ministrding maghynaly sózi jergilikti túrghyndardyng da oiyndaghysyn dóp basyp, ýmit otyn jaqqanday boldy. Biraq sodan beri  kóp jyl ótse de, aitylghan sózden eshqanday nәtiyje joq.  Túrghyndar búny әli kýnge deyin aitady.

1914 jyldan bastalghan Chernikovtyn, Tóleubaevtyng qazghan obalary týgeli derlik jabylmay jatyr. Eger aspan asty muzeyin jasay almasa, qazghan obalardy «shashyp» tastap ketpey, qayta topyraghyn jinastyryp, ýiip ketu kerek qoy? Arheologtardyng aituy boyynsha, obalardyng betin jabu júmysymen basqa mekeme «aynalysady» eken. Biraq ol qanday «mekeme»?  Kerek jaraghyn qazyp, barlyghyn alyp alghannan keyin «tayyp» túratyn arheologtardyng búl qylyghyn qalay týsinuge bolady?  Qay obagha barsang da oryny «bomby» týskendey bolyp ýnireyip jatyr. Obalargha obal-aq...

Meyirjan Temirbekov

Shyghys Qazaqstan oblysy

Abai.kz