Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 4990 0 pikir 11 Shilde, 2016 saghat 13:39

NÁPSINIZ QAY KEZDE MÚSYLMAN BOLADY?

Dindarlar әlemning jaratyluyn "Alla jasyryn qazyna edi. Ózin tanytqysy keldi..." dep bastalatyn tәmsil arqyly týsindiredi. Alayda adamnyng jaratyluyndaghy maqsat - Allany tanytu ekendigi kóp aityla bermeydi. Ras, adam men jynnyng Allagha qúlshylyq etui ýshin jaratylghandyghy turaly ayat bar. Sonda biz jaratylu mәni dep úghyndyrylatyn qúlshylyqty qalay týsinemiz?

Eger Allagha jasaugha layyq eng basty qúlshylyqty sәjde dep qabyldasaq, onda biz ómir saltymyzdy soghan layyq etip qúrugha tyrysqan bolar edik. Payghambarlar da bizge sonday ómir saltyn qalyptastyrghan bolar edi. Demek biz qúlshylyq mәnin tolyqtay úghyna qoyghan joqpyz. Sebebi ghibadatqa bólip jýrgen uaqytymyz tym az. Yaghni, biz týsingen Qúran ayatyna ýilespeydi. Sondyqtan biz qúlshylyqty qyzmet dep qabyldaymyz. Jay qyzmet emes, Allalyq qyzmet. Mәn bersek, myna әlem Allanyng Ámiri arqyly jýzege asatyn qaltyqsyz qyzmetke baghyndyrylyp túr. Adamgha tәn barlyq is - әreketting negizi - Alla. Ony atalarymyz bir auyz sózben "Qúdaysyz quray da synbaydy" degen. Biz qúlshylyq dep osy Allalyq qyzmetting adamgha almasuyn aitamyz. Adamnyng jaratylystyq tabighaty Raxman Raximge layyqtalghan.

Dәlel qajettiligi ýshin aitarymyz, Allanyng adamdy ózine úqsastyra jaratqandyghy turaly ayat. Qosh, sonymen adam Allalyq ol sipatqa qashan qol jetkizedi? Dúrys. Kәmil iyxsan bolghan kezde. Al oghan biz qalay qol jetkizemiz? Taghy da dúrys. Nәpsimiz músylman bolghan kezde. Songhy saual. Nәpsi músylmandyghy qalay aiqyndalady. IYә, Allanyng bizdi ne ýshin jaratqanyn bilgen kezde.

Ghibadatymyzdy qúlshylyq dep qabyldasaq, ony údayy jasap jýrmegendigimiz ózimizge mәlim. Al basqa tirshilik qamy ýshin jasap jatqan is-әreketterimiz jogharyda biz keltirgen ayatqa sәikes kele bermeydi. Ol ayatty basqasha óz ynghayymyzgha oray tәpsirleuge, kim de bolsyn tәuekel ete qoymaydy. Sondyqtan bizge jýktelgen mindet Allalyq qyzmetti atqaru ekendigin qabyldauymyzgha tura keledi.

Úghynyqtylyq ýshin aitayyq. Ana balasy ýshin otqa da, sugha da týsedi. Ananyng balasyna degen osy adamy bolmys býkil adamzatqa meyrimmen qaraugha almasqanda ol Allalyq qyzmetke úlasady. Ol sipattardyng negizi bizding boyymyzda bar. Ol tek bizding jeke mýddemizge qyzmet atqarady. Biz tek sony býkil adamzatqa jaqsylyq jasaugha layyqty etip qayta qúra alsaq boldy. Qúldyq qyzmet degenimiz sol.

Islam dini búl týsinikti kәlima shaxadatqa kirgizip jibergen. Qaytalap kóreyik: "Alladan basqa Tәnir joq, Múxammed onyng qúly, әri elshisi."

Biz osy kәlimanyng tek qúly degen sózining mәnin ashugha tyrystyq. Onday qúl boludyng ýlgisin birinshi xalifa Ábubәkir kórsetken. Ol barlyq adamgha ananyng balasyna degen meyrimining Allalyq sipatqa almasqan kezde qanday bolatyndyghyn úghyndyru ýshin " O, Alla meni tozaqqa ózge adam kire almas ýshin barlyq tozaqty jalghyz ózim toltyratynday etip ýlkeytshi" dep dúgha jasaghan. Búl - adamnyng Allagha orynbasarlyq sipatynyng kórinisi. Sol dengeyge kóterilgen kezde býkil jaratylys adam qamqorlyghynyng ayasynda túrady. Bizding adamdy tanu qajettiligi turaly aita beretindigimiz sondyqtan.

Jalpy әr adam ne aitsa da ózin aitady. Dúrysy - kórgenin aitady. Ázirge men olardan bireuge jaqsylyq jasay qoyayyn degen niyetti bayqay qoymadym. Bәrinde kezengen bir-bir myltyq. Al ol zandylyq. Songhy shek jaqyndaghan sayyn jeng ishinde jasyrynghan júdyryqtar syrtqa shygha bastaydy. Mening opponentterim búdan bir nәrse týsine qoyady dep oilamaymyn da. "Olargha aittyng ne, aitpadyng ne, olar týsinbeydi. Sebebi, jýrek kózderi bekitilgen" degenge sayatyn ayat bar. Biz tek sonyng ashyluyn tilep Allagha qol jayyp dúgha jasap qoyamyz. Alla Taghala barshanyzgha ruxaniyat taghlymyn týsinip qaludy nәsip etsin!

Qúdiyar Bilәl

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5613