Tәn men jan óte tyghyz baylanysty. Yaghni, tәn- janymyzdyng ainasy. Kózge kórinbeytin bóligimiz kózge kórinetin súlbamen tolyqqan. Tis auyrsa, qúlaq, ish syr berse, dereu janymyzgha batady. Jan dúrys oilauyn dogharady. Ol qolaysyzdyqty sezinedi. Rettilikti búzady, ashu qysady. Jan kýizeliste bolsa, tәn qalypty tirliginen adasady. Tәnge zaqym tiygizgen aurular ekinshi sanatta. Óitkeni, jangha kesirin tiygizetin tilekter oghan psihologiyalyq auytqular әkeledi, olar birinshi sanattaghy aurular qatarynda. Psihikalyq saulyghymyz fiziologiyalyq saulyghymyzdan әldeqayda manyzdy. Jan sau bolsa, tәn mindetti týrde sau bolady.

Jan taza bolsa, niyeti izgi, tilegi pәk bolsa, adam kez kelgen aurulardan adalanady. Birinshi, ekinshi sanattaghylardy qosyp jenedi.

Oy túlghany damytady

Óreli oy janymyzdy biyik belesterge jeteleydi. Jýregimizdi keng etedi. Qara niyet jandy qobaljytady. Jan qatty kýizeledi, jaman oidyng qúrsauynda qinalady. Óz oiyn az da bolsa qadaghalay alatyn adamnyng sóz saptasy salmaqty, saliqaly bolady. Dauysy әuezdi, ózin-ózi baysaldy ústaydy, týr әlpeti symbatty, kórkem, al kózinde aidyng núry oinaydy, shuaqty, sәuleli keledi.

Oyymyzdy tazalau arqyly ózimizge senimdi bolyp, ózimizdi jaqsy baghalap, myqty túlghagha layyqty minezdeme berip, ózimizdi ózgertip, jaqsy minez qalyptastyra alamyz. Oy oilaudy ózgertu әdetterdi, ústanym men qabiletti qalyptastyryp nemese joya alady.

Oy taghdyrdy ózgertedi
Adam oy egedi, sosyn sonyng eginin orady. Áreket egip, esesine әdet alady. Ádet egip, minez alady. Minez egip, taghdyr jasaydy.

Adam óz taghdyryn óz oiy men әreketteri arqyly jasap shygharady.

Ol taghdyryn ózgerte alady. Ár adam óz taghdyrynyng jasaushysy. Búghan kýmәn joq. Dúrys oilay bilgen, soghan oray әreket ete bilgen adam óz taghdyrynyng ismeri bola alady. Key sauatsyz adamdar karma men taghdyr mandaygha jazylghany boyynsha jýredi dep aitady. Búl baryp túghan fatalizm. Al, ol óz kezeginde iynersiyagha әkeledi, bir orynda tapjylmay túryp qalugha, kedey bolugha aparady. Karma zandylyqtaryn týsinbeuding eng kýrmeuli núsqasy. Búl qate payymdau. Múny dúrys adam pikir dep qarastyrmasy anyq. Siz óz taghdyrynyzdy ishinizden jasaysyz. Óz oiynyzben. Óz әreketinizben.
Oy fiziologiyalyq ózgeristerge jeteleydi
Oilau jýiesindegi kez kelgen ózgeris mentaldy denede diril tughyzady. Ary qaray fiziologiyalyq tәnge әser ete otyryp, midyng belsendiligin tudyrady. Jýike jýiesindegi osy belsendilik kóptegen elektrohimiyalyq ózgeristerge jol ashady. Adam qúmarlyq, jekkórushilik, qyzghanysh, kýigelektik, ashushandyq siyaqty intensivti sezimderge boy aldyrady. Olar aghzanyng jasushalaryn joyyp, jýrek, bauyr, býirek, kókbauyr, asqazan dertterining tuyndauyna sebepshi bolady.
Ár oi, emosiya nemese sóz adam aghzasyndaghy әrbir jasushada quatty tolqyn tudyrady. Myqty әser qaldyrady. Jamandyq oilaghannan góri dúrys oidyng tolqynyna kóshiniz. Sonda ýilesimdi ómir men bay-quatty beybit tirshilikke qol jetkizesiz. Sýiispenshilik oilar jekkórushilik oilardy birden joyady. Ójettik turaly oilar qorqynysh oilaryna qarsy myqty qaru esepteledi.
Oy tәnge ghalamat kýshpen әser etedi
Qayghy men quanysh, senimdilik pen túiyqtyq tәnimizge birden әser etedi. Aghzadaghy әr jasusha qayghyryp nemese óse alady. Ómir impulisin nemese ólim impulisin qabyldaydy. Janymyzgha engen әrbir oiymyz qaghida boyynsha ne turaly kóbirek oilasaq, sonyng obrazyn jasap shygharady. Janymyz belgili bir oigha qaratylsa, sol oidyng ýstinen dóp týsse, materiyanyng belgili bir dirili qalyptasady. Osy diril neghúrlym jii qaytalansa, onda onyng әdetke ainaluy da ghajap emes. Tәn jannyng qalauyn oryndaydy. Onyng ózgeristerin syrtqa shygharady. Bir nәrsege kónil toqtatsanyz, kóz janarynyz sony bekitedi.
Oy qorshaghan ortany qalyptastyrady
Qoghamda adamnyng túlgha boluy ortasyna baylanysty deydi. Shyn mәninde mýlde olay emes. Naqty dәlelder kerisinshe ekenin kórsetedi. Álemdegi eng úly adamdardyng barlyghy kedeyshilikte tuyp, jaghymsyz ortada ósken. Óte las, nas jerde túrsa da eseye kele olar әlemge tanymal bolghan.

Sizding әlsizdiginizde kýsh jatqanyn este saqtanyz.

Kedeylik degenning ózinde bir qasiyet bar. Ol adamdy boyúsynugha, kýsh pen tózimdilikke baulidy. Al, baylyq jalqaulyqqa, tәkәpparlyqqa, әlsizdikke jәne de basqa da jaman әdetterge boy aldyrtady. Jaman ortada ómir sýrem dep odan kinә termeniz. Ol kýpirlik. Ózinizding ishki jan dýniyenizdi jasanyz. Óz ortanyzdy óziniz qalyptastyrynyz. Kedeylikke qaramastan ózin jetildirip, biyik belesti baghyndyrghysy kelgen adam óte myqty adam. Ony eshbir kýsh qúlata almaydy. Onyng jýikesi myqty. Adam orta men jaghdaygha tәueldi emes. Adam olardy qadaghalap jәne ózgerte alady. Onyng barlyghy ózining qabiletine, minezine, oiyna, jaqsy isterine baylanysty bolmaq.
Aleksey Larichev,
Audarghan Shynar ÁBILDÁ «Alauinform»

Abai.kz