Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 6065 0 pikir 8 Shilde, 2016 saghat 13:00

ShIYREK GhASYRDA JOGhALGhAN 4 MLN QAZAQ, QAZAQSTAN AZAMATY...

Qúlaqqa týrpidey tiysede, aitugha tura keledi: elimizde jasandy týsik jasatushylardyng qarasy artyp keledi. Súmdyq bolghanda, dәrigerler de jasóspirimder arasynda jasandy týsik kóp jasalatynyn jasyrmaydy. Bilgenimiz, jasandy týsik jasatatyndardyng kópshiligi resmy tirkelmeydi eken, yaghny jasyryn týr­de jasatatyndyqtan kóbinese olar jeke emhanalardy tandaytyn kórinedi.

Jaqynda qúzyrly organdar jatyryndaghy sәbiyinen bezingen bezbýirekterding naqty statistikasyn jariyalady.  QR Statistika komiytetining derekterine sýiensek, 1991-2015 jyldar aralyghynda elimizde 3 852 944 jasandy týsik jasalypty. Búl - nobayy 4 milliongha juyq sәbi. 4 milliongha juyq qazaq, 4 milliongha juyq Qazaqstan azamaty. Búghan kim kinәli? Óz qúlynynan ózi jeringen jas qyzdargha qúryq sala almay otyrghan  Zang ba, әlde otbasynda kórgen tәrbiyening tayazdyghy ma? Bәlkim әleumettik túrmystyng tómendigi men jenil jýristing beleng aluy, jauapsyzdyq, moralidyq túrghydan azghyndau, t.b. - osynyng bәri týptep kelgende týsikting kóptep jasaluyna týrtki bolyp túrghan shyghar.

Mynau 1991-2015 jyldar aralyghynda resmy tirkelgen jasandy týsik jasatu faktisi:

1991 – 260 000 bala

1992 – 350 000 bala

1993 – 295 000 bala 

1994 – 260 000 bala

1995 – 225 000 bala

1996 – 194 200 bala

1997 – 156 800 bala

1998 – 149 200 bala 

1999 – 138 197 bala

2000 – 134 100 bala

2001 – 136 800 bala

2002 – 124 500 bala

2003 – 128 000 bala

2004 – 129 495 bala 

2005 – 125 654 bala

2006 – 130 599 bala

2007 – 133 097 bala

2008 – 123 992 bala

2009 – 113 320 bala

2010 – 106 074 bala

2011 – 95 288 bala

2012 – 95 654 bala

2013 – 84 265 bala

2014 – 83 709 bala

2015 – 80 000 bala

25 jyldyng ishinde barlyghy 3 852 944  jasandy týsik jasalghan.

Búl derekterdi bizge  Qazaqstan Respublikasynyng «Genderlik tendikting damuyna» baylanysty saraptamanyng qújattary kórsetip otyr. Ashy bolsa da shyndyq sol – qoldan týsik jasau qoghamdy qorqytatyn qalyptan shyghyp, jay ómirding zanyna ainalyp barady.

Týsikting de týri kóp eken. Onyng biri medisinalyq jolmen, operasiya arqyly jasalatyn týsik. Bylayghy kýnde aityla bermeytin, tek dәrigerler arasyndaghy ashy shyndyqtyng biri – jýkti әielding jatyryn mýldem alyp tastau nemese tigip, bekitip tastau. Soraqysy sol - ony qyzdarymyzdyng ózderi de bilmeydi, yaghny jatyry joq ekendiginen habarsyz jýre beredi. Jastyghynda kógaldy quyp gólәittap jýrip «kóterip», ony kópten jasyru ýshin osynday qadamgha baratyndardyng kóbisi keyin otbasyly bolghanda bala kótere almay jatady. Mamandardyng aituynsha, 23-30 jastaghy kelinshekter arasynda bala kótere almay jýrgender kóp. Sebebin anyqtaghanda jas kezinde týsik jasatqan. Jatyryn alyp tastaghandyqtan týsik jasatushy ana atanu baqytynan birjolata aiyrylady eken.

Demek, býginde bizding ortamyzda dәl osynday 4 milliongha juyq jatyrsyz jandar jýr. Búl últ ýshin ýlken qasiret, indet. Múnday jýrekti syzdatar mysaldardy kóptep keltiruge bolady. Ókinishke oray, týsik jasatqan 4 million qyzdyng arqaysysynyng artynda adam taghdyry, últ taghdyry túr. Dabyl! 

Týiin: Biz kóterip otyrghan taqyrypty keybir aghayyn qabyldamauy mýmkin. "Nekesizden, shatadan jaralghan úrpaq últ sanatyna qosyla qoymas" dep. Áytse de, týsik jasatqannyng bәri kóldeneng jýristi "kóbelekter" bolmasa, qayter ediniz? Túrmystyng tómendigi, densaulyqtyng nasharlyghy sebep bolyp ta keybir jas әielder jasandy týsikke baruy mýmkin ghoy. Sony eskerseniz, ishten tynasyz. Shirkin, sol 4 million sәby aman-esen ómirge kelgende, býinde sanymyz 20 millionnan asyp otyrady ekenbiz...

Núrzat Toghjan 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371