Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Mәiekti 6145 0 pikir 28 Mausym, 2016 saghat 16:46

REJISSERDING AQYRGhY KÝNDERI

(Basty bettegi surette “Student” filiminde aqynnyng rólin somdaghan Edige Bolysbaev)

«Shanyraq» filimin alghash kórgenim әli esimde. Qatty әser etkeni sonshalyq, qaytalap birneshe ret kórgenmin. Onda әriyne, filim rejisserining kim ekenine nazar audarghanym joq. Bas keyipker Erlan men Mayranyng arasyndaghy sәtsiz mahabbat qatty opyq jegizip edi. Basyna týsken jalany naghyz azamatsha kóterip,  óz mahabbaty ýshin kýresken Erlannyng obrazy qayran qaldyrghan. Negizi, Mayranyng da esh kinәsi joq-ty. Bar pәle onyng naghashysy men sheshesinen  edi.  Ony sottatqan da solar bolatyn.  Mayra bolsa óz mahabbaty ýshin kýrese almady.  Dúrysy – sheshesining aitqanynan asa almady. Al Erlan temir tordyng ar jaghynan bir-aq shyqty. Aqyr sonynda Erlan jazasyn ótep, tughan jerine oralyp,  jana ómir bastady. Keshigip bolsa da adaldyq pen әdildik bәribir saltanat qúrdy.  Erlangha degen mahabbatyn jýreginde saqtaghan Mayra ózin-ózi mert qyldy.  Adamdardyng bir-birine degen sýiispenshiligining aighaghy mahabbat pen senim ekenin kino sәtti alyp shyqqan.   

      «Shanyraq» filimin kórgennen keyin ataqty rejisser Súltan Qojyqov: «Edige, sen bizding armanymyzdy oryndadyn» degen eken. Búl әdil әri naqty bagha edi. Aqiqat joq jerde eshtenening de mәnining joq ekenin jas rejisser kinodaghy  alghashqy  qadamymen-aq  dәleldegen bolatyn. Biraq óz ómiri qasiret pen qayghygha toly bolatynyn ol kezde qaydan bilsin. Ángimemizge arqau bolghaly otyrghan keyipkerimiz – rejisser Edige Bolysbaev.  

“Shanyraq” filiminen bir kórinis

 Álqissa! Áuelgi әngimeni bastamas búryn sәl sheginis jasaugha tura kelip túr…

2011 jyldyng qarashasy. Týs mezgili bolatyn. Aqyn Ámirhan Balqybek qonyraulatty. 

– Taksiymen bara jatyrmyn, kýtip al, – dedi.  Ar jaghy týsinikti edi. Alghy shepke attanar jauyngerdey sergek, shalt qimyldaytyn Ámirhan aghamnyng ekpini qatty. «Bóbek» últtyq ghylymiy-praktikalyq, bilim beru jәne sauyqtyru ortalyghy ay sayyn mektep oqushylary arasynda týrli-týrli bayqaular úiymdastyratyn. Ámirhan Balqybek sol bayqaulardyng túraqty әdilqazylarynyng  biri edi. Basshylyq ta Ábekenning bilim-biligin eskerip, qomaqty qalamaqy taghayyndap, oblystardan kelgen oqushylargha tәuelsizdik jyldardaghy әdebiyet turaly sheberlik  synyptaryn ótkizip túrugha kelisimshart jasasqan. Kezekti qalamaqysyn alugha kelgen beti edi. Kassagha ertip bardym. Sharua retke keldi. Ábekeng jas balasha qoldy-ayaqqa túrmaydy. Úshyp  ketetindey  asyghys. «Ayaldasanyzshy, kabiynetke jýriniz, shay isheyik», – degen ótinishime eleng etpedi. Shylymyn qayta-qayta sorghyshtap!

– Tez jinal, men seni úly qazaqpen tanystyramyn, – dedi.

– Júmys qoy, – dep edim.

– Tasta júmysty, eshtene etpeydi, esesine úly qazaqpen tanysasyn, – dedi.

– Ol kim? – dedim taghatym tausylyp.

– «Shanyraq» filimin kórip pe edin?

– IYә, kórgenmin!

– Sol kinonyng rejisseri – Edige Bolysbaev degen úly qazaq.  Bolat Jetekbay ekeui «Qazaqfilimde» kýtip otyr. Men aqshagha keldim. Tez jinal, – dedi búiyra sóilep. Taksiymen jetip bardyq. Búlyng kóshege ornalasqan júpyny kafe eken. Kók týtinning arasynda otyrghan Edige Bolysbaev pen Bolat Jetekbaevqa biz baryp qosyldyq. San qaytalap kórgen «Shanyraq» filimining rejisserin dәl osynday jaghdayda kóremin, tanysamyn dep oilappyn ba?  Ábden sharshaghany kórinip túr. Múngha toly janary mýsәpir kýige týskenin kim-kimge bolsa da tez úqtyratynday. Tesilip qaraghanda kózi ónmeninnen ótedi. Kiyimi de júpyny, qatty qyzyp alypty. Baryldaghan dauysymen «Balqadishany» ozandatady. Shynymdy aitsam, ony kórgenime ókindim. Kónilim sap basyldy. Ketip qalugha oqtalsam da, kete almadym. Bir kezde aldyndaghy shaytan suyn kenirdegine jýgirtti de: «Bala kezdegi armanym әnshi bolu edi. Konservatoriyada oqudy armandaytynmyn. Armanym bolghan konservatoriyagha da keldim. Mәskeuden kelgen professor Sokolov talapkerlerdi qabyldap jatyr eken. Mening  jasymdy súrady da, bir jyldan keyin kel, әli jassyn.  Dauysyng ózgerui mýmkin dedi, sodan qara júmysqa jegildim. Ánshi bolu armanym da  dalada qaldy», – dedi ótken ómirine barlau jasaghanday múnaya sóilep. «Mening әkem konservatoriyada oqyghan. Mamandyghy boyynsha әrtis bolu kerek edi. Biraq, ózi shopyr boludy qalady». «Al men rejisser boldym. Mendey rejisser kóp emes. Meni tirshiligimde paydalanyp kino týsirip qalu kerek. Meni qazir «bomj» dep «Qazaqfilim» qashady. Manyna da jolatpaydy.  Men jay jýrgenim joq. Qazirding ózinde birneshe ssenariylerim bar. «Qazaqfilimnen» basqa studiyalar shaqyrsa baramyn», – dedi. Túraqty meken-jayy joq «qanghybas» atanyp jýrgen adamnyng «ssenariylerim bar» degen sózine senbedim. Biraq әli de bolsa otbasymen qosylyp, tatu-tәtti ghúmyr keshkisi keletini anyq bayqalady. «Ákeng jyndy bolsa baylap baq» degen halyq emes pe edik? Býgingi úsqynsyz kýiine jiyirkene qarap, at-tonymyzdy ala qashuymyz adamdyqqa, imandylyqqa jata ma? Sol әkening qanynan jaralghan perzentterining asqar taularynan teris ainalghany kimning de bolsa kónilinde ýrey tudyrary kýmәnsiz.  Kapitalistik qoghamda adamgha adam qasqyrsha qaraydy degen tegi rasqa ainalghany ma?..                                                                                            

Edige Bolysbaevtyng aqyrghy kýnderi

                                                                                    ***

 Shenberge syimay otyrghan bizge dayashylar kóp eskertu jasady. Rejisserding «әninen» bәri mezi bolghan siyaqty. Ony biz de sabyrgha shaqyra almadyq.  Ámirhan dosyn qaljynmen qajap otyrghan  Bolat Jetekbaev bir kezde  maghan búrylyp: «Qazir bәrimiz Súltan Qojyqovtyng asyna baramyz», – dedi. Azar da bezer bop barmaymyn degenime kónbedi.  Onyng ýstine Ámirhan agha da biraz jerge baryp qaldy, kýn suyq. Jer kóktayghaq múz. Ne bolsa da qastarynda jýrip, ýilerine jetkizip salayyn dep sheshtim. Qatelespesem, «Súltan» meyramhanasy. Shaqyrylghan qonaqtay elden búryn baryp alyppyz. Búl keshting shyn mәnindegi qonaghy – Bolat Jetekbaev. Sebebi, «Qazaqfilimde» qyzmet isteydi. Qarauylgha  asqa kelgenimizdi aityp ishke kirdik. Ýsheui ýsh jaqqa tartady. Aqyry, shylym tartatyn bolyp tysqa shyqtyq. Qalt-qúlt etip jýrgen Edige Bolysbaev esikten attay bere shalqasynan qúlady. Onsyz da berekesi ketip, әreng jýrgen rejisserding mazasy qashty. Búl ortagha otyrugha yqylasy joq ekenin әu basta-aq  bayqaghanmyn. Men qosylmay túrghanda ýsheui birge keluge uaghdalasqan eken, aitularyna qaraghanda. Bir kezde Edige aghay bizdi adastyryp ketti. Qoldyng basynday kishkene qara telefonyn qaltasynan alyp: «Nómirimdi jazyp al, habarlas, súhbat beremin», – degen. Qanshama ret habarlastym. Óshiruli boldy… Men  ishke kirmedim. Syrtta  Ámirhan aghany kýttim.

Arada biraz kýn ótken song Ámirhan agha sol kesh turaly ózi aitty. Biraq ýiine qalay barghany esinde joq eken. Halyq әrtisi Doshan Joljaqsynov: «Ámirhan, men әrtispin be dep jýrsem, sen menen ótken әrtis ekensing ghoy», – dep, kýldi dedi. Men de kýldim…

 

                                                                            ***

 Edige Bolysbaev – qatardaghy kóp pendening biri emes-túghyn. Mol talantyn kemeline kelgen tústa sarqyp paydalana almady. 100-ge  juyq qysqametrajdy  filimderin  bylay qoyghanda, qazaq kinosyna jana lep әkelgen «Shanyraq», «Últughan» syndy kórkem filimderi arqyly kәsiby biliktiligin kórsetip, júrt esinde qalghan  edi. Jazushy Sayyn Múratbekovting «Kýsen-Kýseke» әngimesining jelisi boyynsha týsirgen  qysqametrajdy kórkem filimi tosyndyghymen kórermender kónilinen shyghyp, tyng beleske kóterip edi rejisserdi.   Al býgingi kórgen kýni mynau. Qanghybastar  qatarynda. Kim kinәli? Biraq onyng osynday jolgha týsuine kinogha degen ýlken mahabbat bolsa kerek. Jurnalist Nazym Qydyrbayqyzyna bergen súhbatynda: «Otbasymmen ajyrasugha aqsha sebep boldy. Ol kezde nesie degen bar bolatyn. Ýiimdi nesie alu ýshin kepilge qoyyp jana júmys bastaymyn dep oilaghanmyn. Biraq sәti týspey osylay qúldyrap kettim. Pәterimdi alyp qoydy. Allagha shýkirshilik etem, ol kezde balalarym ózimen-ózi bolyp eseyip ketken. Sodan bes jyl pәter jaldap túrdyq. Ol kezde mening jalaqym kónilge qonymdy, jaqsy edi. Keyin jalaqyny taghy ósirem dep jýrip, júmystan aiyrylyp qaldym. Sodan,  әielim búl qiyndyqty kótere almay, ekeumiz aiyrylysyp kettik», – deydi rejisser. Tipti, kópqabatty ýilerding jertólesin panalaghan. Aghayyn-tuys, dos-jarannan alystap ketken son, shaytan sudyng kýrmeuine jipsiz baylanyp qalghan. Sol kezde onyng talantyn eskerip, qoldaghan adam bolsa ayanyshty kýige týspes pe edi, kim bilsin? Basqa týsken qiyndyq, alpysty alqymdaghan shaghynda borday ýgip, baqytsyzdyqqa alyp keldi. Bәrinen de, ayauly jary, bauyrynan órgen ýsh birdey balasy teris ainalghany janyna qatty batty. Sergeldenmen  jýrip  Áleumettik beyimdeu ortalyghyna 4 ret týsken. Qaqaghan qysta ýsip ólip qala jazdaghan rejisserdi ortalyq qyzmetkerleri  óz qamqorlyqtaryna alghan. Jeke kuәligin de jasatyp bergen. Arada eki jyl ótse de, Bolysbaevty eshkim izdep kelmegen. Aqyry, qanghyp jýrip dýniyeden ozdy. Onyng ómirden ótkenin balalary, tipti, tuysqandary da bilmegen. Almatynyng irgesindegi Boralday  qorymyna belgisiz adam bolyp  jerlengen. 31 telearna «Aytylmaghan әngime» baghdarlamasynda mәsele kótergennen keyin baryp, rejisser Erkin Raqyshev bas bolyp janazasyn shygharyp, jer qoynyna tapsyrghan.

Ókinishke qaray, adamgershilik qúndylyqtar aqshanyng kólenkesinde qalyp, ar, ataq-mansaptyng bosaghasynda shiruge ainaldy. Ózimshildik, nemqúraylylyq jelkemizge әbden minip alghan siyaqty. Eger ruhymyz ór, jigerimiz myqty bolghanda Edigedey erimiz qanghybas atanyp, aidalada kóz júmar ma edi? 

                                                                      

                                                                             ***

Úly jazushy F. Dostoevskiyding «Qylmys pen jaza» romanynyng negizinde týsirilgen rejisser-ssenarist Darijan Ómirbaevtyng «Student» filiminde Edige Bolysbaev aqynnyng rólin somdaydy. Ol atalmysh filimge akterlik qyry basym bolghandyghy ýshin emes, ómirdegi beynesi jaqyn bolghandyqtan tandap alynghanday oigha qalasyn. Búl kinonyng ssenariyi býgingi qoghamymyzdyng bet-beynesine qaray negizdelgen. Biraq aqyn rólin somdaghan kishkene epizod sәtti shyqqan dep aita almaymyz. Tua bitti rejisser ghoy, akter emes.  Sol kinoda ol aqyn rólinde tómendegi ólendi oqidy.

Kóbeyip bara jatyr sәtsiz adym,

Men nege erejeni kóp búzamyn.

Talyqsyp, talaulaghan jýregimdi,

Tang ata әreng ýige jatqyzamyn.

 

Men nege senbeytinge kóp senemin,

Ómirde ne boldy eken kóksegenim.

Senimsizge men nege syrymdy ashyp,

Úqtyram dep әure bop óksheledim.

 

Desem de adamdardy bólmedim men,

Adaldyq joldas edi jórgegimnen.

Men  ólsem de, adaldyq, sen ólmeshi,

Eshtene ózgermes men ólgennen.  

IYә,  Adaldyq eshqashan ólmeydi… Búl jyr óner ýshin otqa kýigen Edige Bolysbaevtyng janayqayy ispetti. Jaqsylardyn, talanttardyng enbegi keshigip bolsa da óz baghasyn alady. Áriyne, salghyrttyqtan qútyla alsaq qana.

Erghaliy  Baqash, aqyn

dalanews.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543