Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 9139 0 pikir 27 Mausym, 2016 saghat 10:23

MÚHAMEDJAN TAZABEK: BIZDI SÁLÁF DEYTINDER – OTPEN OINAP JÝR!

– Múhamedjan Orazbayúly, songhy kezde elimizding qúzyretti organdary qanday kýdiktini ústasa da, adam ómirine qauip tóndiretin atys-shabystar oryn alsa da oghan qatysty adamdardy jat aghymnyng ókilderi dep jariyalaudy әdetke ainaldyryp jiberdi. Eshkim oilamaghan, namazgha jyghylyp kórmegen tanymal adamdar aiyptalghanda da olardan jat aghymdy nasihattaytyn diny kitaptar tabyla ketedi.Biylikke múnday mәlimdemeler ne ýshin kerek?

– Búl aq-qarasyn ajyratudy talap etetin mәsele. Eger bir qylmyskerge qatystyrylyp, din jazyqsyz qaralanatyn bolsa, qoghamgha odan jaqsylyq joq. Búl dinge qiyanat jasau, Allanyng isine kýpirlik keltiru bolyp tabylady. Al endi shynymen dinge baylanysty bolsa, aqty aq, kókti kók dep aituymyz kerek. Elbasy da aitty ghoy, siz menzep otyrghan Aqtóbedegi lankestik oqighalargha qatysushylar dәstýrli dinnen tysqary sәlәfy aghymynyng ókilderi eken dep. Búl neni bildiredi? Biz qay kezde bolsa da búlardyng kóbisimen kezdesip jýrmiz. Memleket adamdaryna, qúzyrly organdargha osy ýrdisterge baylanysty kózqarastarymyzdy, ózimizding taldau-saraptaularymyzdy jazyp ta, aityp ta berip jýrmiz. Eger din arqyly adasqan adam bolsa, qazaq dәstýrinde ulanghan adamnyng boyyndaghy uytty agharghan berip shygharghanday, ony aghartushylyqpen tazartu asa manyzdy. Radikaldy toptardyng adastyruymen teris jolgha týsken bolsa, tez arada olardyng betin beri qarata alatyn myqty kóshbasshy, sózin úiyta alatyn, dengeyi olardy tarta alatyn túlghalardy tez arada tәrbiyelep shygharuymyz kerek. Nemese sonday túlghalardy sol salagha beyimdep, jolyn ashyp beruimiz qajet. Qazaqstan Músylmandar diny basqarmasy ýsh myngha juyq meshitti bir ortalyqqa baghyndyrghan ýlken jýie. Múnday jýie kóptegen elderde, tipti damyghan memleketterde kezdese bermeydi. Alayda sol meshitterdegi imamdarymyzdyng qate týsiniktegi jastardy qayta tәrbiyelegennen góri kóbinde kýndelikti sharualardan qoldary bosamaydy. Sondyqtan meshitterding problemalaryn, qarjy-qarajattaryn sheship, olargha halyq arasyndaghy diny aghartushylyqtarmen ainalysugha mýmkindik beruimiz kerek. Kez kelgen adamda radikal bolardan aldyn súraq tuyndaydy. Soghan dúrys jauap tapqan adam radikal bolmaydy, ekstremist, terrorist bolyp ketpeydi. Biraq, birinshi súraghyna qate jauap tapqan adam týbi onbaydy. Sol birinshi súraq tuyndaytyn ortada imam jýredi. Sondyqtan biz qazir últ bolyp, memleket bolyp solardyng bedelin kóteruimiz, olargha kedergi bolatyn mәselelerdi sheship, halyq arasynda naghyz túlgha bolyp qalyptasularyna barlyq mýmkinshilikterdi jasauymyz kerek. QMDB-da júmys istemese de el arasynda әr týrli salalarda tarihtan tereng habary bar, tamyryn dóp basqanday jastardyng psihologiyasynan habardar túlghalar bar. Solardyng jastar arasynda der kezinde tiyisti oilar aitularyna mýkindikter tughyzugha tiyispiz. Dindegi jaghdaylardyng ushyqqanyn kýtip otyra beruimizge bolmaydy. Jerge qatysty komissiya qúrghanday barlyq mәseleni talqylau arqyly sheshuge jetkizbey, osy bastan qolgha alyp, jýieli júmystar jýrgizuimiz kerek. Óitkeni bes-on lankesting kózin jongmen terrorizm joghalyp ketpeydi. Ol kez kelgen uaqytta qaytalanuy mýmkin. Onyng aldyn alu arqyly ghana últ bolyp útamyz. Aldyn almasaq, saldarymen kýresip sharshaymyz. Sosyn negizgi baghytymyzdan ainimyz, mejemizge uaqytysynda jete almaymyz.

– Óziniz rastap otyrghanday Aqtóbedegi lanskesterding әreketi sәlәfy aghymynyng jeteginde ketkender dep týsindirildi. Osy túrghyda ashylghaly beri syngha úshyrap kele jatqan «Asyl arnanyn» basy-qasynda jýrgen sizderdi de әleumettik jelilerde sәlәfy dep jatqandar bar…

– Mening týsinigimde, Elbasynyng sәlәfiylikke qatysty syny  memlekettik qúrylymgha qarsy nemese ózining ata dәstýrin, babalar saltyn saqtaghysy kelmeytin, barynsha ózining oiyn ózgelerge tyqpalaugha tyrysatyn, kótere almaytyn shoqpardy beline baylap jýrgen jastar jayynda aityldy dep oilaymyn. Óitkeni qazirgi kezde takfirizm, jihadshylyq nemese hauarijdik degen siyaqty tym shekten shyghushylyqtardyng úshar basynda túrghan aghymdar bar. Elbasynyng auzymen sol úghymdar sәlәfizm dep aityldy. Al shyntuaytynda, sәlәfy degen ilgerliler, búrynghylar, aldynghylar degen maghyna beredi. Sahabalar, olardan keyingi eki buyn tabiundar jәne taba tabiundar. Osy ýsh buyn ilgerliler bolyp eseptelinedi. Yaghny Islamnyng altyn ghasyrynda solar sәlәfy dep eseptelingen. Al, qazir sәlәfy joq. Qazir shyn músylman Alladan týsken Qúranmen, Payghambarymyzdyng sýnnetimen, әlgi aitqan sahabalardyng kórsetip ketken baghyt-baghdarymen jýredi. Olar kórsetken baghyt-baghdar qanday edi? Olar ghúlamalardyng jolyn ústanudy aitqan edi. Al ghúlamalarymyz kimder? Olar keshe mәzhabtyng jolyn qalyptastyryp, Islamnyng kesek qaghidalaryn júmsartyp, qarapayym adamdar týsinetindey dәrejege jetkizgen Ábu-Hanifalar. Ghalymdargha sýienudi, solarmen birge boludy sol kezdegi sahaba-sәlәftar da, Payghambarymyzdyng zamanyndaghylar da aityp ketken. Sondyqtan bizding qazir sәlәfy bolugha esh múqtajdyghymyz joq. Eshqanday qajettilik te joq. Elbasy aitqan sәlәfiyler shyntuaytynda elding tynyshtyghyn búzyp, berekemizdi qashyryp, bәrimizge salmaghyn salyp otyr.

«Asyl arna» ashylghaly birinshi syn aitqandar da ózin sәlәfiymin dep aityp jýrgen aghymnyng ókilderi bolghan. Olar qasiyetti Mәdiynә qalasynda otyryp alyp, «Asyl arnany» kóruge bolmaydy. Kimde-kim «Asyl arnany» jabugha ýles qossa, ýlken sauap alady» degen siyaqty pәtualardy shygharghan bolatyn. Sol siyaqty «sәlәfy boluymyz kerek» degen sózdi aityp jýrgen, ózge últtan shyqqan óz ishimizdegi ghalymsymaqtar «Asyl arnany» kórmender. Ol – biydghat, naghyz dindi nasihattamay jatyr» dep bizdi aiyptaghan. Sondyqtan biz ózimizding onday teris aghymda emes ekenimizdi sózimizben emes, isimizben dәleldep kele jatqan adamdarmyz. Júrtqa kórsetetin isi joq adamdar artyq sóileydi. Al biz ainalysyp jatqan naqty sharuamyz bolghandyqtan artyq sózben ainalyspaymyz. Bizdi bilginiz kelse, sharuamyzdy kóriniz, «Asyl arnany» tanertennen keshke deyin qaranyz. Dýniyedegi eng qiyn nәrse – kópting talqysyna salu. Óitkeni kópting ishinde nadan da bar, ghúlama da bar, sәuleli adamdar da bar. Al ol kópting kónilinen shyghu mýmkin emes. Bizdi aghymmen aiyptaytyndar qazaqtyng bayaghy qu pendelik kóre almaushylyghy ghoy. Basqa týk te emes. Býginde «Asyl arnanyn» ashylghanyna 9 jyl boldy. 2007 jyly efirge shyghyp, 2009 jyly telearna retinde býkil Qazaqstangha taradyq. Bylaysha aitqanda ashylghaly beri biz Ýkimetting nazaryndamyz. Biz siyaqty tereng tekserilip, qatty qadaghalauda otyrghan birde-bir úiym joq dep esepteymin. Óitkeni biz әrbir baghdarlamamyzdyng konsepsiyasyn jyl sayyn ministrliktegi Din isteri komiytetimen, QMDB-men birlese otyryp bekitemiz. Odan keyin múqiyat qarap otyrghan mýftiyattyng arnayy mamany qol qoymayynsha ol efirge shyqpaydy. QMDB úsynbaghan din adamy efirden shyqpaydy. Sondyqtan tolyq baqylauda, tolyq tekserude otyrghan telearna bolghandyqtan bizdi kinәlau jónsiz dep esepteymin. Biz memleketting sayasatyna, QMDB ústanymyna jәne Ábu-Hanifa mәzhaby negizderine arqa sýiep qúrylghan telearnamyz. Sondyqtan bizdi sәlәfy dep aitu – óte ýlken aiyptau, otpen oinau! Ol shialardyng qaghidasy, solargha tәn qaghidany sunnitterding arasyna alyp kelip kirgizu óte ýlken aiyp bolyp sanalady. Rasymen dәleldenip jatsa, bizdi ghana emes basqalardy da búlay aiyptaugha býginde tek qúzyrly mekemening ghana qúqyghy bar.

– Bayqaghanymyz, dinge qatysty qúzyrly oryndarmen tyghyz qarym-qatynasta әreket etesizder. Olay bolsa biletin shygharsyz, elimizde sәlәfy aghymynda qansha adam bar?

– Ony sol qúzyrly oryndardan súramasanyz, sanyn naqtylap, tap basyp aita almaymyn. Biz «Asyl arna» telearnasynyng júmystary ruhany baghytta bolghannan keyin kýndelikti baghdarlamalar týsiru barysynda kóptegen adamdarmen kezdesemiz, jolyghamyz. Auyzasharda, әr týrli jastardyng ortasynda bolamyz. Oqu oryndaryna baryp studenttermen kezdesuler ótkizemiz. Pikirlerin tyndaymyz. Solardyng arasynda terrorist bolyp ketpese de soghan yqtimaldyghy bar jastar kezdesip túrady.

– Kóp pe?

– Kóp dep aitugha bolmaydy, biraq jetkilikti. Solardyng barlyghy uaqytysynda kókeyindegi súraqtaryna layyqty jauap taba almaghandar. Jalpy alghanda, ýiinizdegi kishkentay balanyzdyng súraqtaryna siz jauap bermeseniz, oghan synyptasy ne kóshedegi bireu jauap beredi. Nemese internet jauap beredi. Eng bastysy ol jauapsyz qalmaydy. Sondyqtan balanyng qanday da bir qoghamgha, adamgha, senimge qatysty súraqtarynyng barlyghyna ata-ana jauap bere aluy kerek. Qolynan kelmese, jauap bere alatyn adamdy izdep tabuy tiyis. Óitkeni ruhany senim onyng taghdyryn sheshui mýmkin. Baqytty ne baqytsyz qyluy mýmkin. Onday adamdardy kezdestirip te jýrmiz. Birde maghan oramal taghyp, әke-sheshesimen týsinise almay jýrgen bir qyz habarlasty. Onyng ata-anasyna baryp jolyghyp, shynayy dindi aityp, qyzgha da oramaldyng qúndylyghyn týsindirdim. Eng birinshi nәrse oramal emes, iman ekenin jetkizdim. Sodan keyin olardyng arasynda ruhany baylanys ornap, kez kelgen súraqqa jauapty birlesip izdeytin jaghdaygha jetti. Keyin ol qyz jaqsy jerge túrmysqa shyqty, qazir birneshe balanyng anasy. Áke-sheshesi de sol arqyly namazgha jyghyldy. Kәsipterin jalghastyryp jatyr. Eger sol kezde oghan men emes, radikaldy aghymnyng adamy jolyghyp, «әke-sheshendi tyndama, oramalyndy tartyp, namazyndy oqy ber» dese ol qyz radikaldana berer edi. Onyng týbi qayda apararyn bir Qúday ghana biledi. Onyng ata-anasy da qyzyn jazghyrumen dindi jek kórip ketip, qazaq qoghamynda bir otbasy ýlken qasiretke dushar boluy mýmkin edi. Sol siyaqty әr qaysysymyz kez kelgen mәsele tuyndamas búryn aldyn alyp, sheshuge úmtylsaq, ýlken problemalardy boldyrmaugha bolady.

– Osy bizding qoghamdaghy qyzdarymyzdyng býrkemelenui, jap-jas jigitterimizding kýzelmeytin saqal qoyyp, balaqtaryn qysqartyp, elden erekshelenuine kózqarasynyz qalay? Óziniz de saqal qoydynyz ghoy…

– Ár nәrse retimen boluy kerek. El ishinde bes jasar qyzyn da býrkemelep jýrgender bar. Eger qyz bala әke-sheshesinen kórip, qyzyghushylyq tanytqan bolsa, onda ol nәrseden tiigha bolmaydy. Biraq, bәlighat jasyna tolmaghan qyzdy qymtap, kópshilik ortasynda alyp jýru oghan kótere almaytyn shoqpardy beline baylap berumen teng auyrtpashylyq bolyp tabylady. Sondyqtan balany, әsirese qyz balany psihologiyalyq túrghyda qatty eskeruimiz kerek. Al mektep jasyndaghy, oqu ornyndaghy qyzdardyng kiyim ýlgisine Mәdeniyet ministrligi әli songhy nýktesin qoyghan joq. Áli el ishinde talqylanyp, búnyng keshendi joldary qarastyrylyp jatyr. Tarihymyzgha qarasaq, qazaq qyzy qazirgidegidey jalanash jýrmegen. Jәne ony qara kiygizip, betin de jappaghan. Sondyqta biz osynyng ortasyn tabuymyz kerek qoy.Basqa elding mәdeniyeti men ghúrpyna sәikestendirilgen ýrdisterden de әdemi bas tarta biluge tiyispiz. Jәne ózimizding tarihymyzdaghy ghasyrlar boyy ústanghan analarymyzdyn, qyzdarymyzdyn, kelinderimizding jolyn osy zamangha beyimdep nasihattay biluimiz qajet. Búl túrghyda QMDB birneshe jyldan beri qyzdarymyzdyng kiyim ýlgilerining kórmelerin úiymdastyryp, sheberlerimizben izdenu ýstinde. Búl óte qúptarlyq jaghday.

Al eger jas jigit shynymen әdepti bolyp, ornyn bilse, adamdarmen qarym-qatynasy jaqsy bolsa, tughan-tuystarynyng rizashylyghyn alyp jýrse, ortasynda isi ónegeli bolsa, qoyghan saqaly bayqalmay da qalar edi. Jalpy saqal qoy qazaq dәstýrinde joq dep aita almaymyz. Biraq, ókinishke qaray kóptegen jastar ishki dýniyesin nemese adamdarmen qarym-qatynastaryn, negizgi mәselelerdi rettep ornyna qoymay túryp, ózining syrtyn dúrystaumen shúghyldanyp ketti. Sondyqtan ol saqal sýikim emes, kózge oghash kórinetin jaghdaygha dushar boldy. Saqaldan aldyn adamnyng imany, júrtpen qarym-qatynasy, amanatshyldyghy, sózinde túruy, júrtqa janashyrlyghy sezilip túratyn bolsa, qanday saqal qoysa da sezilmey qalady. Al kerisinshe bolsa, syrt pishini dinine sóz keltiredi. Jalpy saqal siyaqty jauapkershilikti alyp jýru ýshin jýzinen núry tógilgen, isinen ýlgi shashatyn jaqsy músylman bolugha tyrysu kerek.

Ángimelesken Asylbek QÚNANBAYÚLY

“Reyting” gazeti 23 mausym 2016 jyl. 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543