Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4631 0 pikir 23 Mausym, 2016 saghat 15:18

Almatyda "Din men tarih taghylymy" taqyrybynda dóngelek ýstel ótti

ALMATYDA «DIN MEN TARIH TAGhLYMY» TAQYRYBY AYaSYNDA DÓNGELEK ÝSTEL ÓTTI

 

Almatyda «Din men tarih taghlymy» taqyrybynda QR bilim jәne ghylym ministrligi ghylym komiyteti «Ghylym ordasynda» dóngelek ýstel ótti, - dep habarlaydy QMDB baspasóz qyzmet.

Basqosugha Qazaqstan músylmandary diny basqaramasynyng tóragha orynbasary, naib mýfty Serikbay qajy Oraz, Mysyr elshiligining mәdeniyet jәne bilim isi jónindegi ortalyghynyng diyrektory Hemdan Ibrahiym, Din filosofiyasyn zertteushi ghalym, IIR –nyng Mәdeniyet jәne din isteri jónindegi kenesshisi Doktor Akbar Hamidzade, Ál Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti Shyghystanu fakultetining dekany, professor Bayan Núrsúltanqyzy, QR BGhM GhK Filosofiya, sayasattanu jәne dintanu instituty Dintanu bólimining mengerushisi Baqytjan Menlibekúly jәne tarishy ghalymdar men ziyaly qauym ókilderi qatysty.

Dóngelek ýsteldi jýrgizushi «Ghylym ordasy» Bas diyrektorynyng orynbasary, tarih ghylymdarynyng kandidaty Núrlan Baqytjanúly Islam dinining Qazaqstangha kelui men taraluyna jәne onyng basty kezenderin talday otyryp, jalpy qazaq qoghamyndaghy Islam dinining alatyn ornyna ghylymy túrghydan payymdau jasady.

QMDB tóragha orynbasary, naib mýfty Serikbay qajy Oraz Diny basqarmanyng «Din men tarih taghlymy» jyly ayasynda atqaryp jatqan júmystaryn bayandau barysynda Islam dini VII ghasyrda payda bolyp, VIII ghasyrda qazaq dalasyna kelgenin, H ghasyrdyng sonynda Orta Aziya memleketterining resmy dini mәrtebesine ie bolghanyn, Islam dinin qabyldaghannan keyin qazaq halqynyng ruhani, mәdeny ómirinde ósip-órkendeu prosessi qayta janghyrghanyn «Dәstýrli Islam jauharlary» kitabynyng negizinde bayandady.

«Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy jaqynda tarihy túlghalarymyzdyng diny sarynda jazylghan múralaryn jinaqtap, «Dәstýrli Islam jauharlary» atty kitap shyghardy. Ondaghy aqyn-jyraulardyn, din qayratkerlerining ólen-jyrlary últymyzdyng ghasyrlar boyy ústanyp kele jatqan dýniyetanymynyn, adamgershilik prinsipterinin, salt-dәstýrleri men әdet-ghúryptarynyng tól dinimizding múrattarymen say keletindigin, ekeuining bir arnada toghysatyndyghyn kórsetedi. Búl qazaq halqy Islam dinin tolyqqandy ústanghan últ ekenin dәleldey týsedi. Búl kitapty jaryqqa shygharudaghy maqsatymyz – teris pighyldy iydeologiyalyq basqynshylyqqa qarsy últtyq imany immuniytetti kýsheytu», – dedi  naib mýfty Serikbay qajy Oraz.

Ghalymdardyng oiyn jalghastyrghan filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent T.Qydyr jat aghymmen kýresude diny múralarymyzdy halyqqa jetkizuding manyzdylyghyna toqtaldy.

«Qazirgi uaqyttaghy eng basty mәsele jat aghymmen qalay kýresemiz degen súraq? Týrik danyshpany: «Adam týp tireginen alystaydy, biraq, ol negizine qayta oralady», – deydi. Demek, ol týp negiz degenimiz – tariyh.   Sondyqtan, biz jýrip ótken jolymyzgha, tarihymyzgha diny túrghydan ýniluimiz kerek. Elimizge Islam dini 90-shy jyldary ghana kelgen joq. Al, dәstýrli diny tanymgha oraluymyz ýshin tarihy jәdigerlerimizdi janghyrtyp, diny shygharmalardy qayta jaryqqa shygharuymyz qajet. Qoldaghy barymyzben maqtana bermey osy qúndylyqtarymyzdy ghylymy ainalymgha týsirip, halyqqa jetkizu manyzdy», – dedi T.Qydyr.

Islamtanushy ghalym Alau Ádilbaev 90-shy jyldardaghy dinge degen kózqaras pen Islamnyng zerttelu dengeyin aita kele, diny múralardy ghylymy ainalymgha týsirip, halyqqa jetkizu joldaryn qarastyrudy úsyndy.

«Islam dinining qazaq qoghamynda alatyn rólin din mamandary ghana tilge tiyek etetin, endi ziyaly qauym ókilderi, tarihshy ghalymdarymyz túshymdy pikirlerin aityp jatyr. Sondyqtan, búl basqosu elimizding bolashaghy ýshin óte manyzdy. Qazirgi uaqytta din mamandary men tarihshy ghalymdarymyz birlesip atqaratyn júmys ótte kóp. Osy tústa bir úsynys aitqym keledi. Diny múralarymyzdy halyqqa jetkizu ýshin arnayy qor qúrylsa elding bolshaghyn oilaghan azamattar qoldau kórsetedi dep senemin», – dedi Alau Ádilbaev.   

Shara barysynda qonaqtargha ghylymy kitaphana qoryndaghy qúndy jәdigerler tanystyrylyp, keng kólemdi kórme úiymdastyryldy.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570