Abay - qazaq ruhaniyatynyng pasporty. Búghan eshqanday kýmәn bolmauy tiyis. Endeshe bizding Abaydy tabuymyz ben tanuymyz - jer basyp jýrgen ózimizden góri әldeqayda biyik nәrseni tabu men tanu bolyp shyghady. Álihan Bókeyhannyng úly aqyndy "samorodok", yaky saf altyn deuining sebebi osy.

Kәdimgi ómirde, mysaly, ghylym esigin ashqan jas maman kandidattyq minimum emtihany boyynsha Abay turaly súraqqa jauap berip otyr delik. Ol: "Aqyn ózining 37 - qara sózinde..." dep sózin sabaqtamaq bolghanda, oqytushy: "Abay sonda "37 - sózim" dep jazghan ba?" - dep saual qoysyn. Izdenushi "iyә" der. Oqytushy onyng osylay deytinin sezse dúrys. Jauaptan song endigi jerde "oqulyq shenberinen shyghu" qajettigin, Abay jinaghynyng aldy-artyn tәptishtep oqu kerektigin eskertse jaqsy.

Abay qara sózin nómirlegen joq. Tipti ony "qara sózim" dep te jazbaghan. Múny aqyn shygharmasyna yntyzar jannyng kóbi derlik biledi. Nómirlegen, "qara sóz" degen - Ghylym ghasyry. Yaky ony aghartugha iliktes dәuir jýieledi. Mysaly, Mýrseyit qoljazbasynda býgingi 37-sóz - "Nasihat", al 38-sóz - óz aldyna "Kitap tasdiyh" degen atpen berilgen dep jazady abaytanushylar.

Ghylym ghasyry Danteni de, Shekspirdi de, Pushkindi de, Tolstoydy da jýielegen. Yaghny jazghandaryn destelep, jýielep elge jetkizgen. Bilim-ilimning óz logikasy bar.

Abay - qazaq ruhaniyatynyng pasporty. Búghan eshqanday kýmәn bolmauy tiyis. Endeshe bizding Abaydy tabuymyz ben tanuymyz - jer basyp jýrgen ózimizden góri әldeqayda biyik nәrseni tabu men tanu bolyp shyghady. Álihan Bókeyhannyng úly aqyndy "samorodok", yaky saf altyn deuining sebebi osy.

Kәdimgi ómirde, mysaly, ghylym esigin ashqan jas maman kandidattyq minimum emtihany boyynsha Abay turaly súraqqa jauap berip otyr delik. Ol: "Aqyn ózining 37 - qara sózinde..." dep sózin sabaqtamaq bolghanda, oqytushy: "Abay sonda "37 - sózim" dep jazghan ba?" - dep saual qoysyn. Izdenushi "iyә" der. Oqytushy onyng osylay deytinin sezse dúrys. Jauaptan song endigi jerde "oqulyq shenberinen shyghu" qajettigin, Abay jinaghynyng aldy-artyn tәptishtep oqu kerektigin eskertse jaqsy.

Abay qara sózin nómirlegen joq. Tipti ony "qara sózim" dep te jazbaghan. Múny aqyn shygharmasyna yntyzar jannyng kóbi derlik biledi. Nómirlegen, "qara sóz" degen - Ghylym ghasyry. Yaky ony aghartugha iliktes dәuir jýieledi. Mysaly, Mýrseyit qoljazbasynda býgingi 37-sóz - "Nasihat", al 38-sóz - óz aldyna "Kitap tasdiyh" degen atpen berilgen dep jazady abaytanushylar.

Ghylym ghasyry Danteni de, Shekspirdi de, Pushkindi de, Tolstoydy da jýielegen. Yaghny jazghandaryn destelep, jýielep elge jetkizgen. Bilim-ilimning óz logikasy bar.

1971 jyly  baspagerler belgili bir prinsipke sýienip, Abay tuyndylarynyng shaghyn toptamasyn halyqqa "Óleng - sózding patshasy" degen atpen úsyndy. Býgin osyny "Abay... ózining "Óleng - sózding patshasy" kitabynda" desek, qanday ersi estiler edi. Búlay aita salu da, jaza salu da bizge tansyq bolyp pa? Mysaly, belgili alash ziyalysy, ghalym Teljan Shonanúly 1926 jyly "Qazaq jeri mәselesining tarihy" atty airyqsha zertteu kitabyn jariyalaghany mәlim. Osy enbekti 1995 jyly "Sanat" baspasy "Jer taghdyry - el taghdyry" degen atpen qayta basyp shyghardy (Elge beytanys búl tuyndynyng atyn ózgertu qajet emes edi, alayda ne әzirleushi, ne baspager nyspyny "aktualidy" etudi jón dep tauypty. Búl da - olardyng erki). Endi ataq-dәrejesi óz basynan artyp jyghylatyn bir tarihshy "T.Shonanov ózining "Jer taghdyry - el taghdyry" atty kitabynda..." dep jazyp jiberipti. Búl, әlbette, bilim-ilimning logikasy emes. Sypayylap aitqanda, sauatsyzdyqtyng qonsysy. Sonday-aq qazir "Ahmet Baytúrsynov "Aq jol" atty kitabynda..." dep sóz sabaqtaytyndargha tang qaludan qalyp bara jatyrmyz (Aghartushynyng 1991 jyly bir jinaghy "Aq jol" degen shartty atpen jariyalanghan). Búl endi gazet-jurnal, kitap oqymay "kózi qarayghan" sarytyp múghalimderding "Ýsh arys, bes bәiterekti atanyzshy?" degen  evrika- súraghymen oraylas jaghdayattar ghoy...

Sonymen,  ghylym ghasyry ruhaniyat pasporty - Abaydan kóp nәrse tapty. Áriyne, ózi ýshin, óristeui ýshin.

Abaydy "qazaqtyng bas aqyny" (býgingi tilge audarsaq klassiyk)  dep jan-jaqty  dәleldegen  A.Baytúrsynúly  aspandata  kótergen  aqynynan   jalghyz  ghana  min  tabady. Aqan:  "Ol min  ólen  bunaqtary tekserilip  ornyna qoyylmaghandyq", - deydi. Keyin "Ádebiyet tanytqyshynda" búl mәselege qayta oralady. Búl min, Ahmetting oiynsha, ólendi oqyghanda, nege qosqanda dauys aghynyn búzady. Sondyqtan aghartushy auysqan bunaqtardy "óz ornyna" qondy úsynady (búl sóilemde biz tyrnaqshany әdeyi qoydyq).

Ahmettanushylar men jalpy poeziyatanushylar jogharyda aitylghan "mindi" kóbine ainalyp ótip jýr. Bizdinshe, búlay jasau Abaydyng da, Ahmetting de  adaldyq bolyp tabylmaydy. Týptep kelgende, mәseleni kenirek qarau qajet sekildi. Abay - eskining sony, jananyng basy. Sondyqtan onyng poeziyasynda búrynnan bar jalpy formalyq erkindik úshyrasuy zandylyq. Jәne ony tabighilyq dep qabyldau kerek. Bunaqtyng qúbyluy turaly kóp mysal keltiruge bolady (býgingi poeziyadaghy formalyq izdenister de búghan mysal). Ahmet - jýielilikke, ghylymgha, naghyz aghartushylyqqa úmtylghan kezenning túlghasy. Baytúrsynúly ýshin bәrinde jýie, prinsip bolu kerek. Tipti oghan "aqyn bunaqtaryn auystyrayyqty" aitqyzyp otyrghan - osy prinsiypi. Abaydy jana әdebiyetting basy desek, endeshe ony da jýieli qabyldayyq, jana basylymyn retke keltireyik deydi ol. Belgili foliklortanushy-ghalym S.Qasqabasov "Er Sayyngha" A.Baytúrsynúlynyng biraz mәtindik týzetuler jasaghanyn (halyqty tәrbiyeleuge, últty úiystyrugha qatysty úghymdargha, sózderge aksent bergen) aityp-jazyp jýr. Múny Ahmetting ózi de jasyrmaghan: "Er Sayynnyn" múqabasyna "jyrshylar auzynan alyp, óndep ótkerushi - Baytúrsynúly Aqymet" dep jazghan. Olay bolsa, osynyng bәrin - ghylymgha, jýielilikke óterdegi mindetti týrde bastan keshirer qúbylys dep qabyldau kerek. "Búl - qate qadam" deu teris. Búl - baspaldaq. Baspaldaqsyz tabaldyryqqa kisi qalay kóterilmek? Zәulim ýige qalay enbek? Baspaldaqsyz alasa ýige ghana kiruge bolady...

Abaydyng "bir aluan shygharmalary - "qara sóz" dep atalady, jalpy sany qyryq alty bólek shygharma" dep jýielegen - Ahmetpen iliktes tolqynnyng ókili Múhtar Áuezov. Qos akademik Z.Ahmetov pen S.Qirabaevtyng jalpy redaksiyalyq basqaruymen jaryqqa shyqqan aqynnyng 1995 jylghy jinaghynyng "qara sózge" qatysty týsiniktemesinde: "Aqyn jazbalary týgeldey derlik  túnghysh ret 1933 jyly M.Áuezov qúrastyrghan bir tomdyq shygharmalar jinaghyna engizildi de, sodan bergi barlyq basylymdarda qaytalanyp keledi. Bir ókinishtisi - qara sózderdi keyingi basylymdargha әzirleu kezinde tekstologiyalyq júmysty jalghastyru, ghylymy apparatty tolyqtyru baghytynda dәiektilik bolmady",- delingen. Ádilin aitu kerek, songhy mereytoylyq jinaq - mol manday terding jemisi. S.Qirabaev, Z.Ahmetov bastaghan, Q.Múhamedhanúly, marqúm B.Bayghaliyev, M.Myrzahmetúly, J.Ysmaghúlov, t.b. qoshtaghan toptyng mәtindegi dýdәmal әrbir sózdi saraptaghanyn kózimiz kórdi. Enbekting nәtiyjesi - keminde 10 baspa tabaq bolatyn kommentariy der edik. Alayda búl keshendi júmys ta abaytanugha qoyylghan nýkte bolmasqa kerek. Aytalyq, Abay óz dәrejeside tanyghan islamnyn, Shyghys qúndylyqtarynyng biz qazir "әlippesin" ghana jarym-jartylay ýirenip jatyrmyz. Osy jaydyng ózi aldaghy mindetterdi belgilegendey. "Alla taghala - ólsheusiz, bizding aqylymyz - ólsheuli. ... Ghalam Alla taghalanyng ishinde", - deydi Abay. Al, bizding filosoftar әli kýnge Abaydy materialistik túrghydan týsindirip әure bolyp jýr...

Abaydy últtyng ruhyn kóteretin túlgha túrghysynan tanyp, shygharmalaryn ghylymy jýielilikke dәiek etken dәuirding iri qayratkeri - Halel Ghabbasúly (1888-1931). Alash tarihynan habardar jan búl azamat turaly jaqsy biledi. Ol - 1917 jyly jeltoqsada Últ Kenesi retinde jasaqtalghan Alash Ordanyng mýshesi, yaghny Últ Kenesi Tóraghasynyng (Á.Bókeyhan) orynbasary. Sol jyly shildedegi Birinshi jalpyqazaq sezinde Halel Býkilreseylik Qúryltaygha delegat bolyp saylanghany da mәlim. Eng bastysy: H.Ghabbasúly dýniyejýzine mәshhýr oqu orny - Mәskeu uniyversiytetining fizika-matematika fakulitetin altyn medalimen bitirgen. Naqtyraq aitsaq, ol ghylymnyng túnyghynan su ishken azamat-tyn. Sonday-aq 1918 jyly 19-21 nauyryzda Alash avtonomiyasy men Kenes ókimeti arasyndaghy kelissózde qazaq atynan - H.Ghabbasúly, al bolishevikter atynan - IY.Stalin "tóte telegrafpen auyzsha sóileskeni" ("Saryarqa", 22.3.1918) biraz jaydy anghartsa kerek. Mine, osynday dәrejedegi qayratkerdi óz kózimen kórgen Gýlnar Mirjaqypqyzy "Shyndyq shyraghy" atty estelik kitabynda ol kisining týr-әlpetin "orys-tatar pishindes kelgen aq-sary óndi, ashan, deneli, úzyn boyly" dep sipattaydy. Sonday-aq tekti apayymyz "Rayymjan Bókeyhanov Halelding qonaq ýide de qarshygha asyraghanyn kórgenin" jazady. Búghan qaraghanda, H.Ghabbasúly sayatshyl bolghangha úqsaydy. Osy shaqtaghy Shәkәrim syndy túlghalardyng da sayatshylyqpen ainalysqany jóninde jazylyp jýr (Ol kezde sayatshylyq shygharmashylyqtyng sharty sekildi desek, janylyspaspyz).

Aqyn Maghjan "Epigrammalarynda" H.Ghabbasúly turaly:

"Halel, Halel"

Dep te eldin

Boyy óser, -

deui de tegin emes siyaqty. Búl jerde әngime tek boydyng úzyndyghy turasynda ghana bolmasa kerek.

Osy Halel Ghabbasúly túsynda alghash Semey oblystyq Alash komiytetinin, keyinnen Alash partiyasy Ortalyq komiytetining ýni bolghan "Saryarqa" gazetining jauapty  shygharushysy (býgingishe bas redaktor) boldy. Bir jaghynan qayratker, ekinshi jaghynan publisist Halel Abay turaly arnayy enbek, nemese kósemsóz jazbasa da, bir maqalasynyng ishinde úly aqyn "qara sózinen" dәiek keltiripti. Maqala "Memleket kýii" dep atalady. Ol "Saryarqa" gazetining 1917 jylghy № 22 (27 qarasha), № 23 (5 jeltoqsan) sandarynda jariyalanghan. Avtor múnda bolishevik qolyna kóshken biylikting sebep-saldaryn taldap, búrynghy imperiya uysyndaghy halyqtar taghdyryna alandaushylyq bildiredi. "Júrt bostandyghyn keskiley bastaghan" "qara nadan kópshilik" úsqynyn әueze etkende Halel Abaydyng Mýrseyit qoljazbalaryndaghy "Nasihat" toptamasyna engen, býginde "37-sózdin" qúramyna kirgen bir pikirin paydalanady. H.Ghabbasúly "núsqasy" tómendegidey:

"Sokrat hakimge u ishirgen, Iuan Gusty otqa órtegen, Ghaysa ghalays-salamdy dargha asqan, Payghambarymyzdy týiening jemtigine kómgen - ol kim? - ol kóp; endeshe kópte aqyl joq: ebin tap ta jónge sal", - degen Abay".

Endi býgingi "37 - sózdin" 8-tarmaghyn oqiyq:

"Sokratqa u ishkizgen, Ioanna Arkti otqa órtegen, Ghaysany  dargha  asqan, payghambarymyzdy  týienin  jemtigine kómgen  kim? Ol - kóp, endeshe kópte aqyl joq. Ebin tap ta, jónge sal".

Ayyrmashylyq kózge úryp túr. Birinshi, Halelde - Iuan Gus(Yan Gus), Mýrseyitte(?..) - Ioanna Ark (Janna D' Ark). Búlar eki adam, eki elding óz aldyna bólek túlghasy. Yan Gus (1371-1415) - cheh halqynyng últtyq batyry. Praga (Karlov) uniyversiytetinde professor, rektor bolghan. Nemis shapqynshylyghy men katolik shirkeuining ospadarlyghyna qarsy túrghan. Al, Janna D' Ark (1412-1431) - ekining birine mәlim fransuzdyng batyr qyzy. Ol әigili "jýz jyldyq soghystyn" (1337-1453) sheshushi sәtinde elin aghylshyn basqynshylaryna qarsy kótergen. Orleandy bosatyp, "Orlean qyzy" atanghan. Atalghan eki túlghanyng da taghdyry úqsas. Ekeuin de katolik shirkeui, Abay aitqanday, "otqa órtegen". Yan Gus 1415 jyly Konstansa qalasynda, al Janna D' Ark 1431 jyly Ruan kentinde shirkeu sheshimimen órtelgen. Sonda Abay Yan Gus dedi me, joq Janna D' Ark dedi me? MMU-di bitirgen, әr sózine jauap bergen, halqynyng azattyghy jolynda qayratker de, publisist de bolghan Halel Ghabbasúly qatelesti me eken? Álde aghartushylyqtyng týzetuge, retteuge degen talaby "jeteginde" ketip, Abay sózin "ondady" ma? Eger osylay etse, kindik qany Semey topyraghynda tamghan Halel aralasyp-qúralasyp jýrgen Shәkәrimnin, basqa da Qúnanbay úrpaghynyng jýzine qalay qaraghan? Baspasózben jii aralasqan Shәkәrim nege "Halel-au, ol onday emes" demegen? Kisi atyn ózgertu jýieleu emes qoy.

Osy jaghday mәtintanushylardy Mýrseyit qoljazbasyna qayta ýnildirui kerek dep esepteymiz. Búl - bir.

Ekinshi, Abay leksikonynda jii úshyrasatyn "hakim" (Sokrat hakim), "ghalays-salam" (Ghaysa ghalays-salam) sózderi Mýrseyit qoljazbasynda shynynda bolmaghany ma? Dindar, oishyl aqyn sóz saptau etiyketin saqtasa kerek-ti.

Ýshinshi, "u ishirgen // u ishkizgen"; "...ol kim? - ol kóp // ... kim? ol - kóp" núsqalarynda asa alshaqtyq bolmasa da, dәl birdey deu - tekstologiyagha qayshy.

H.Ghabbasúly әdebiyetshi de, abaytanushy da emes. Ol - bar bolghany úly aqyn sózin qadirleushi. 1931 jyly Jýsipbek Aymauytúlymen qatar shúghyl atylyp tastalghanynan-aq Halelding aldaspan minezin kózge elestetuge bolady. Ghalym T.Júrtbay búl qayratkerge kesilgen "atu jazasynyn" ózgermeuin onyng bir kezde Ejovty synauymen týsindiredi. Biraq taghdyr tәlkegi degen sol: H.Ghabbasúlyna da belgili dәrejede Yan Gustyng ólim joly "búiyrdy". Dәlirek aitsaq, Halel sonau 17-jyly-aq bolishevizm kepiyetinen ajal kәrin sezgen boluy kerek.

Dana Abaydyng bir ýzik sózin auyzgha alghan H.Ghabbasúly abaytanushy bolmasa da abaytanu tarihyna enetini sózsiz. Alla jazsa, endigi aqyn jinaqtarynyng "qara sózge" qatysty týsiniktemelerine onyng nyspysy da, "núsqasy" da kirui tiyis. Dәleldense, aiqyndalsa, mýmkin...  Janna D' Ark esimi Yan Gus atymen almastyrylar.

Biz Abay shygharmashylyghy turaly ýlken әngime aitar aldynda osynday shaghyn derekti de qaperde ústau artyq bolmas dep esepteymiz.

Dihan Qamzabekúly,

professor