Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 5276 0 pikir 14 Mausym, 2016 saghat 12:11

MYRZAN KENJEBAY. "QARALY KÝNNIN" ARTYNDA KIM TÚR?

«Atam qazaq «Kóresindi kórmey kórge kirmeysin» degen. Reseyden azattyq aldyq, tәuelsiz boldyq, bizding kórgendi sender kórmender dep nemerelerime shýkirshilik aityp otyratyn edim. Jasym seksennen asqanda sol tәuelsiz dep jýrgen elimde 10-15 adam tәrtip búzdy dep Reseyding әskerin kirgizgendi de kórdi shyqqyr kózim. Búl ne súmdyq?» dep kýnirendi ayaldamada otyrghan aqsaqaldy әngimege tartqanymyzda. Oilanyp qaldyq. Shynynda da 25 jyl boyy qazaq jerining baylyghyn suday shashyp, basqasyn aitpaghanda qazaqtyng tilin bosaghadan syghalaghan jetim baladay mýsәpir qyp qoyghany az bolghanday Aqtóbede atysqandar shynymen-aq terrorshylar bolghannyng ózinde elimizge Reseyding әskerin kirgizip, oq atqyzyp qoyghandardyng jazasyn beruge qazaqtyng býgin kýshi jetpeydi.

Biraq kýnderding kýni bolghanda ishine úzaq jyldar yza men kek tolghandar biyliktegilerding bala-shaghasynan kek almasyna kim kepil? Au, qazaq basshylary әskerimiz kýshti, mitingige shyqqandardy basu kezinde polisiyamyz «naghyz profesionaldar» ekenin kórsetti dep kýni keshe ghana teledidardan kýshenip otyr edi ghoy. Endeshe, birneshe adamgha bola Reseyding «spesnaz» atty arnauly әskerin aldyrghany qay sasqany? Qúday keshirsin, búl Qazaqstandy Reseyge búrajola qosudyng bastalghany ma, әlde anau terrorist dep jýrgenderdi osy ýshin bireuler qoldan jasap aldy ma,   9-shy mausym kýnin Ýkimet  «Qaraly kýn» dep jariyalap nege qara jamyla qaldy degen kýnәharlau oigha ketkenimiz taghy ras. Nege deysiz ghoy?

Birinshiden, qazaqta, jalpy islamda terrorizm, terakt degen úghym joq. Sondyqtan ony telearnalardaghy tili kemis jurnalistershe «lankestik» dep tәrjimalamay-aq islamgha  dúshpan elder oilap tapqan sol kýiinde aita beruimiz abzal. «Lankestik», «lang salu» degen mýlde basqa maghyna. «Han emessing – ylansyn, aiyr tildi jylansyn» degendi eske alynyz. Jәne Aqtóbedegi búl teraktilerding tórkini qayda jatqany, kim úiymdastyrghany turaly el ishinde aluan-aluan pikir bar. Tipti, sonyng bәrin, biylikte jýrgen keybireuler, «miting-sitingini qoyyp, nanyndy jep, shәiindi iship tynysh otyrmasan, kóresindi kórsetemiz» dep halyqty qorqytyp qon ýshin jasaghan joq pa?» deytinder de joq emes. Atys kezinde  eki jaqtan da qaza bolghan bayghústar birin-biri ne ýshin atyp jatqanyn, ózderin osy jaghdaygha kimder әkelgenin bilmesten ketti me eken? Biylik «qaraly kýn» dep jariyalaghan kýni halyq osynyng anyq-qanyghyn bilui kerek edi ghoy! Biraq búl júmbaq kýiinde qalyp otyr. Býite bersek, endi kóshede ketip bara jatqan kez-kelgen adamdy ústap alyp terrorshylargha qatysy bar dep qamay saluy da op-onay ghoy.

Ekinshiden, songhy 25 jyl ishinde qaraly kýn deuge túrarlyq uaqigha az bolghan joq. Atap aitsaq, Qyzylaghash auylyndaghy tasqyn kezinde myng qaraly (odan kóp boluy da mýmkin) adam óldi. Olar týgel derlik elim  dep enirep kelgen qazaqtar, biylikting tilimen aitqanda «aralmany» nemese «oralmandar» edi. Sol apattan sonshama qazaq qoyday qyrylyp jatqanda Qazaqstan basshylary  nege «qaraly kýn» jariyalamady? Óitpek týgil sol auylgha baryp kónil aitpastan qaldy ghoy.

Ýshinshiden, Janaózendegi beybit miting kezinde múzday qarulanghan әsker men polisiya avtomattan oq jaudyryp qolynda myltyq týgil tayaghy da joq qazaqtardy  shybynday qyrdy. Keybireuler ólgen adam odan әldeqayda kóp deydi. Al jaralylar qanshama? Endeshe ýkimet Janaózen qyrghynyn nege «qaraly kýn» dep jariyalamady?

Tórtinshiden, «Arqankergendede» qanshama qyrshyn atyp óltirildi? Ol qyrghyndy әli múrnynan qúrty týspegen» jap-jas jigit jalghyz ózi jasapty-mys. Soghan da seneyik.. Biraq biylik basyndaghylar ol kýndi nege «Qaraly kýn» dep jariyalamady?

1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi kezinde de Resey әskerleri qazaqtyng qyz-jigitterin shybynday qyryp, tiri qalghan jigitterdi qorlap, jas qyzdaryn zorlady. Qazaqstan basshylary ony nege әli de «qaraly kýn» dep jariyalamay otyr? Tek Aqtóbede kim ne ýshin bastaghany júmbaq, әiteuir biyliktegiler terakt dep ataghan uaqigha kýni ghana «qaraly kýn» ataluy taghy da júmbaq. Taghy bir jaghday eske týsedi. 1986 jylghy jeltoqsanda jastardy atugha ishki ister ministrligine de, Qorghanys ministrligine de sol kezdegi Ministrler Kenesining Tóraghasy bop otyrghan adam rúqsat beredi. Al Janaózende,  Aqtóbede polisiyanyng oq atuyna qazirgi Premier-Ministr rúqsat (ne búiryq) beredi. Al qazaqtyng basynan ótken әlgindey qyrghynnyng bәrin kórip otyrsa da kýni býginge sheyin jaghy qarysyp qalghan adamday ýnsiz kelgen Putiyn, Aqtóbedegi jaghdaygha baylanysty jalma-jan kónil aita qalghany jәne ony terrorizm dep qalay kesip aitqany da kózi ashyq qazaqty búl qalay degizbey qoymaydy.

Sodan beri Resey telearnalarynda Qazaqstangha terrorizm keldi, ol Reseyge de qauipti. Sondyqtan Resey әskerlerin Qazaqstangha kirgizu kerek degen sózder kóp aitylatyn boldy. Al Qazaqstan basshylary, syrtqy ister ministrligi Resey telearnalarynyng búl arandatushy sózderine baylanysty Mәskeuge narazylyq bildiruding ornyna orys soldattaryna qazaqty atqylatyp qoyghany janymyzdy jep barady. Adam balasynyng basyna ne oy kelmeydi, qansha kónbis, juas bolsaq ta búghan shyday beruge bola ma? Qazaq osydan keyin de 6-shy shilde de Astana kýnin toylap dumandatar ma eken?, -dep ózimmen-ózim sóilesip otyrysym mynau.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5673