Seysenbi, 19 Qazan 2021
Bilgenge marjan 3906 1 pikir 10 Mausym, 2016 saghat 13:35

EShQAShAN KÝN BATPAYTYN JERDEGI ORAZA JAYLY BILESIZ BE?

Allagha moyynsúnghan músylmandardyng barlyghy qasiyetti Ramazan aiynda auyz bekitip, Jaratushysynyng meyiriminen ýmit etude. Bes paryzdyng biri sanalatyn orazada tannan kýn batqangha deyin as pen sudan, júbayymen jaqyndyqtan tyiylu shart.  Alayda kýn eshqashan batpaytyn qala músylmandary ne istemek?


Finlyandiyadaghy Rovaniyemy qalasy Soltýstik polyar shenberi syzyghynyng manynda jatyr. Qys ortasynda búl findik qala týnekke oransa, jaz mezgilinde kýn núryna shomylady. Biraq múndaghy kýn úzaqtyghy  Shah Jәlel Masud Miah siyaqty auyz bekitetin músylmandar ýshin qiyndyq tughyzady.

28 jastaghy er adam osydan 5 búryn jyl memleket astanasy Helisinkiyden 830 shaqyrym qashqtyqta jatqan Rovaniyem qalasyna aqparattyq tehnologiyalar salasynda bilim alu maqsatynda Bangladeshten kóship kelgen. Ol 21 saghat boyyna as-su ishpegen. Búl jaghdaydyng ózi jýzine kýlki ýiirilgen Masudty ómirge degen razylyq pen quanyshtan ajyrata almaydy.

«Múnda qaranghy týspeydi. Kýn әrdayym tas tóbede. Sonyng saldarynan uaqytty ajyratu qiyngha soghady», – deydi ol.

Saghat tili týngi 11-di kórsetedi, al kýn kókjiyekten endi ghana batyp barady. Aspan qoiy kók týske endi. Týngi uaqyttaghy qaranghylyq tek osymen shekteledi. Endi 5 saghattan keyin kókjiyekten qaytadan kýn kóteriledi.

Masudtyng aituynsha, fin uaqytymen auyz bekitu qiyn әri adamdy sharshatady. Alayda qanshalyqty ashyghyp, qaljyrasang da, Finlyandiyadaghy úzaq kýnde oraza ústau janynda rahatqa bóleydi.

Tyghyryqtan shyghar jol

Dese de auyz bekitu uaqytyn qysqartugha bolatyn mýmkindik te joq emes. Ol ýshin kýnning shyghar, batar uaqyttaryn Finlyandiyanyng ontýstiginen oryn alghan memleketterdegi uaqytqa say esepteu kerek. Jergilikti imam әri Islam qoghamynyng preziydenti, dәriger Abdul Mannan pәtua berer eki mektepting baryn aitady.

«Egiypet ghalymdarynyng sózinshe, eger kýnning úzaqtyghy 18 saghattan assa, onda Mekke, Mәdinadaghy nemese tayau músylman memleketterindegi uaqyt boyynsha oraza ústaugha bolady. Al Saud Arabiyasy ghalymdary kýnning úzaq ne qysqalyghyna qaramastan jergilikti jerding uaqytyna say auyz bekitu kerektigin aitady»,- deydi Mannan.

Dәriger Mannannyng sózi boyynsha, Europa músylmandarynyng kópshiligi Mekkedegi ne Finlyandiyagha jaqyn ornalasqan memleket Týrkiyanyng oraza kestesine sәikes auyz bekitedi.

Auyz bekitu ýshin oraza kestesin tandau Laplandiyalyq uniyversiytet qyzmetkeri Nafisa Esminge onaygha soqpaghan. Ghalym júbayymen jәne eki balasymen osydan 6 jyl búryn Finlyandiyagha kóship kelgen eken.

Onyng skandinaviya stiylindegi keng asýiinen quyrylghan piyaz, dәmdeuishter men chily sousynyng iyisi anqidy. Nafisa auyzashargha as әzirleu qamyna kirisken. Til ýiirer as dayynday jýrip, ol múnda kóship kelgen jyldaryndaghy alghashqy orazasy jayly sóz qozghady.

Ol kezde Nafisa fiyn  uaqyty boyynsha oraza ústaudy jón kórip, 20 saghat boyy nәr tatpaghan.

«Biraz uaqyttan song shyday almaytynymdy týsindim. Sóitip Mekke uaqyty boyynsha auyz bekite bastadym. Degenmen keyde Alla qúlshylyghymdy qabyl ete me eken dep alandaymyn», – deydi ol.

Qiyndyqtar múnymen shektelmeydi

Memleket biyligi kóbine bosqyndardy memleketting soltýstigindegi shalghayda jatqan Rovaniyemy tәrizdi qalalargha jiberedi. Búl jerlerde kýnning úzaqtyghy músylmandar ýshin jalghyz qiyndyq emes.

Kóbine qala túrghyny 60 mynnan asatyn qaladaghy dýkenderding birde-biri Islam talaptaryna say halal taghamdar satpaydy. Halal tagham alugha bolatyn jaqyn jer – qaladan 300 km qashyqtyqta jatqan Oulu qalasy. Oghan qosa shvedtik Luleodan qajet taghamyndy alugha bolady. Alayda ol ýshin shekaradan ótu qajet.

Esmin Luleo qalasynan tagham aludy jón sanaydy. Rovaniyemiyden Luleogha jetu ýshin avtokólikpen 6 saghat jýru kerek. Satyp alatyn zattar tiziminde – qúrma, qara noqat, kýrish krekerleri jәne halal et.

Áriyne, olargha Ramazan aiyna tolyghymen jeterliktey tamaq satyp alugha tura keledi. Oghan dәlel – Esminning tonazytqyshyndaghy adal etke toly jeti tartpa.

Esmin men Masudqa búl qalada túrghan únaydy. Olardyng sózinshe, túrghylyqty halyq qonaqjay әri ózge dindegilerding diny ghúryptaryn erekshe syilaydy.

Degenmen olar negizgi diny merekelerde otbasy, jaqyn tuystar men dostarynnan alysta bolu onay emestigin moyyndaydy.

«Búryn bәrimiz kýn batqanyn kýtip, birge auyz ashatyn edik. Endi jalghyz ózim auyzashardy kýtemin. Búl jerde ómir birqalypty, meyramnyng lebi de sezilmeydi. Ózime әldenening jetispeytinin sezemin», – deydi Masud Miah.

Derekkózi: stan.kz

Abai.kz

 

 

1 pikir