QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din isteri komiyteti Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Aynúr Ábdirәsilqyzymen súhbat

− Aynúr Ábdirәsilqyzy, sizben shúghyl súhbatymyzdy Aqtóbedegi lankestik oqighagha arnaghaly otyrmyz. Alghashqy saual: búl qauipting oryn aluyn boljap bilu qanshalyqty mýmkin boldy?

– Saualynyz oryndy. «Eldegi diny ahual túraqty dep jýrgende lankestik qaydan shyqty?» degen súraqtyng jelisi ghoy búl.

Birden ashyp aitayyq, búghan deyin de BAQ qúraldaryna bergen súhbattarymyzda biz jahandyq dengeyde óristep otyrghan terrorizm qaupinen eshbir el, onyng ishinde Qazaqstan da ada-kýde azat bolyp qala almaytynyn san ret mәlimdegenbiz. Ókinishke oray, jahandanudyng qaytarymsyz ýderisinen tuyndaghan ashyq aqparat kenistigi men ashyq shekara sayasaty qauip-qater ataulyny barsha adamzatqa ortaq etip otyr. 

Onyng ýstine Qazaqstan sekildi strategiyalyq manyzy joghary ólkedegi ishki túraqtylyqtyng shayqaluyna mýddeli taraptar jan-jaqtan antalap túrghanda, radikaldy jәne dәstýrli emes islam iydeologiyasynyng elimizde taralmay túruy mýmkin emes edi. Búl turaly da az aitylghan joq jәne az júmys jýrgizilgen joq.

Biraq «Ústalmaghan úry emes» deydi qazaq. Zannamada ony «kinәsizdik prezumpsiyasy» úghymymen belgileydi. Lankestik әreketterding aldyn alu baghytynda iydeologiyalyq júmystar da, shúghyl (operativti) sharalar da jýrgiziludey jýrgizildi, degenmen kóp ishinen jat iydeologiyanyng soyylyn soqqan elbúzarlar men dinbúzarlar bәribir shyqty. Diny ahual – әleumettik ýderis, sondyqtan múnday mәselede túlgha faktory basym roli atqaratyny taghy bir aiqyndaldy. Búl – mәselening birinshi qyry.

− Al ekinshi qyry qanday?

– Ol osy aitylghandarmen úshtasatyn iydeologiya mәselesi. Dәstýrli emes aghymdar iydeologiyasyna qarsy kýres túraqty týrde jýrgizilip kele jatqanymen, ol ózining tamyrlana bastaghanyn kórsetti. Dýmpu bir kýnde payda bolmaydy, belgili bir merzim ishinde alghysharttary qalyptasyp, dayyndyq kezeninen ótedi.

Búl jerde eki mәseleni atap aitugha tura keledi. Birinshiden, lankestik әreketti jasaushylar el túrghyndary («azamattary» deuge auzym barmay otyr) bolghanymen, búl shetin kózqarastyng jat júrttan bastau alghany belgili. Sol iydeologiyanyng bastauynda túrghandar ony jana jerdegi jaghdaylargha qaray taratudyng tiyimdi әdisterin qoldanugha, basqasha aitqanda, jat iydeyany jersindirip jiberuge tyrysady. Múnymen qosa olardyng barlyq nazary, kýsh-jigeri men qarjysy osy maqsatqa baghyttalady, yaghny beyneli týrde aitqanda, osydan basqa alandary bolmaydy. Al múnday maqsatty әri tabandy әreket ózining ashy jemisin bermey túrmaydy. Dәstýrli emes aghymdardyng artynda ýlken qarjy men súnghyla sayasat túrghany da barshagha belgili, nәtiyjelilikke onyng da yqpaly az emes.

Ekinshi mәsele sol iydeologiyagha qarsy túru әleuetine baylanysty. Búl orayda biz eki tarapty әleuetke iyemiz. Birinshi tarap – ekstremizm men terrorizm iydeologiyasyn nasihattaugha zang jolymen tyiym salghan memlekettik sayasatty jýzege asyrushy qúzyretti qúrylymdardyng kýshi. Ekinshisi – biz búghan deyin de ýnemi aityp jýrgendey, dәstýrli ruhany qúndylyqtarynan qol ýzbegen últ boyyndaghy әleuet. Bizding kýsh-jigerimiz osy qos tarapty qabystyrugha kóbirek baghyttaluy tiyis. Ótken kýn oqighalary osyny kórsetti der edim. Taraptar ýilesimsiz әreket etken jaghdayda jat iydeologiyany enseru mýmkin bolyp tabylmaydy, óitkeni jahandyq dengeydegi qauip-qaterge bir memleketting birikpegen kýshining tótep berui qiyn.

– Aqtóbedegi lankestikti úiymdastyrushylar kimder?

– Resmy organdardyng birden mәlimdegenindey – dәstýrli emes diny kózqarastaghylar.  Biraq búl úghym – keng úghym, onyng ayasyna «salafiylik» atty bir atadan taraghan tәkfirshi-madhaliy-salafiylerdi de, islam atyn qalqan etip, úiym bop úiysyp alghan, sot sheshimimen tyiym salynghan basqa ekstremistik toptaghylardy da jatqyzugha bolady. Sondyqtan dәl osy jerde biz әr nәrseni óz atymen ataytyn sәtke tireldik: Aqtóbedegi lankestikti úiymdastyrushylar – salafiylik aghym ókilderi.

Búlay deuimizge ne sebep? Sebebi – birinshiden, lankesterding elge jәne әlemge belgili eshbir terroristik úiymgha qatystylyghy aiqyndalghan joq. Olardyng sheteldik basqarushylardan núsqau alghan boluy yqtimal degen boljam bar, solay bolghan jaghdayda da lankestikti jýzege asyrushylardyng el ishindegi dәstýrli emes aghymnan tamyr tartatyny anyq.

Demek, kýmәndilerden qalatyny – dәstýrli emes kózqarastaghy tanymal teris aghym – tәkfirshi-madhaliy-salafiyler. Elimizde salafiylerding ishindegi eng radikaldy kózqarastaghylar retinde tәkfirshilikke sot sheshimimen tyiym salynghany belgili, biraq búl salafiylikting basqa tarmaqtaryn «qalypty» dep aqtaugha jol bere almaydy. Kerisinshe, tәkfirshilikke tyiym salu – salafiylik aghymdardy bólshektep enseruding basy retinde qabyldanghany jón.

Tәkfirshilerden tysqarysy – bazbireuler «sayasatqa aralaspaydy, memleketke qarsy әreketke barmaydy» dep dәriptep jýrgen madhaliylik baghyttaghy salafiyler men olardyng tarapynan birese «sururiyler», birese «ihuandar» dep aiyptalyp jýrgen aleksandriyalyq salafiyler. Eki aghym ókilderi de ózderin shartty týrde sayasattan alshaq dep tanytugha tyrysady.  Demek, әrqaysysy ózderin «qalypty» sanaydy, múndayda qarsy tarapqa «radikaldydan» basqa atau qalmaydy (ony ashyq týrde mәlimdemegen jaghdayda da). Biraq diny kózqarastary men iydeyalary jaghynan olardyng bir-birinen de, tәkfirshi «bauyrlarynan» da aiyrmasy joqqa tәn.

– Demek, «qalypty» úghymynyng ózi shartty bolghany ghoy?

– Dәl solay. Bizding kenistikte salafiylik aghymdardy iydeologiyalyq jaghynan «qalypty», «radikaldy» dep ekige bólip qaraudyng mәni de, negizi de joq. Madhaliylerdi erekshelep aqtaushylargha birden toytarys bereyin: olardyng «qalyptylyghyn» quattaytyn dәlelder «jamannyng ishindegi jaqsysyn tandap», әiteuir bir aghymgha moyynsúnugha mәjbýr bolyp otyrghan jekelegen arab elderinde ghana qoldanugha keler (jaramdylyqtan emes, mәjbýrlikten). Al bizding zayyrly memleketting ne dini, ne tanymdyq, ne sayasy kenistigine olardyng «qalyptylyghy» turaly kózqaras syiymdy emes. Dәstýrli emes ústanym iyeleri eshqashan shetin kózqarastan azat bolmaydy.

Bilikti dintanushy, teolog mamandarymyzdyng tarapynan sarapshylar shartty týrde «tәkfirshi», «madhaliy», «sururiy» dep bóletin toptaghylardyng barlyghy ózin salafiyler dep sanaytyny aitylyp keledi. Yaghny ústanymy, bolmysy bir ekenin olardyng ózderi de moyyndaydy.

Mәseleni aidalagha alyp qashyp, nazarda basqa jaqqa búrghysy keletinder – osy aghym ókilderining bir bóligin bolsa da aqtap alyp, qoghamgha sinirip jibergisi keletinder. «Qalypty salafiylik» turaly úghym – solardyng astyrtyn sayasatynyng jemisi. Biraq búl úghym eshbir ólkede tәjiriybe jýzinde ózin aqtaghan joq. Zamanauy tarihynyng lankestikke toly ashy betterinen sabaq ala otyryp, kenesterden keyingi kenistiktegi tarihy taghdyry ortaq kórshilerimizding barlyghy «qalypty salafiylik» degen qúbylystyng joq ekenin moyyndady. Qazir birqatar arab elderi de salafiylikting shynayy islamgha jat ústanymdaryn ayausyz әshkerelep otyr. Osynday jaghdayda biz de qorjynymyzdy qaghyp-silkip, úghymdarymyzdy qayta tiyanaqtap aluymyz qajet.

Toq eteri: Aqtóbe oqighasy «qalypty salafiylik» degen týsinikting bolmaytynyn, salafiylikting bolmysyna qauipti shetin kózqaras tәn ekenin aiqyn dәleldedi. Búl qayghyly oqighadan sabaq ala otyryp, qúqyqtyq retteu, aqparattyq-týsindiru, ghylymiy-zertteu, qoghamdyq oi-pikir salalarynda tiyisti tújyrymdar  qalyptastyru – barshamyzgha ortaq mindet.

-  Ángimenizge rahmet!

Serikbol Bilәlov

Abai.kz