JER MÁSELESI. ORAZALY SÁBDENNING ÚSYNYSY
Jer reformasy jónindegi Memlekettik
komissiyanyng jәne halyqtyng nazaryna
Jer reformasy jónindegi memlekettik komissiyanyng mýshesi,
QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri,
Qazaqstan Ghalymdar odaghynyng preziydenti,
akademik O.Sәbdennen
ÚSYNYS
Negizgi tújyrym: «Jerdi sheteldikterge jalgha bermey, Qazaqstan azamattaryna satpay, 49 jylgha tek QR azamattaryna ghana jalgha beru arqyly kooperasiyalau turaly zandy jәne basqa da tetikterdi iske qosyp, jerdi tiyimdi paydalanugha bolady».
№ |
Zandargha úsynystar, baghdarlama |
Negizdeme
|
1 |
Jerdi shetelge jalgha beru turaly baptaryn (24 bap, 1 tarmaq; 37 bap, 5 tarmaq, 2 tarmaqsha) «Jer kodeksinen» alyp tastau qajet. |
1-shi. Auyl azamattarynyng pikirine jýginsek, jerdi sheteldikterge jalgha beruge bәri qarsy. Ásirese, halyqty ushyqtyrghan mәsele - ol sheteldikterge 25 jylgha jalgha beru turaly zangha kirgizilgen ózgerister. 2-shi. Osy zanda, sheteldikterge 25 jylgha jerdi jalgha berudi engizgen Auylsharuashylyq ministrligi, Ádilet ministrligi, Ýkimet, Parlamentting 2 palatasy osy bap elde qanday ýlken rezonans tughyzady-au dep oilau kerek edi? Jer-jerde halyqtyng ýlken narazylyghyn tudyruda. Elbasy moratoriy jasady, eger jasamaghanda ne bolar edi? 3-shi. Mysaly, eger jerdi 25 jylgha Qytaygha jalgha berdik delik. 25 jyldan keyin bergen jerding tamtyghy qalmay, al sol jerde qaptaghan qalyng qytaydyng arasynan qazaqty da, Qazaqstan azamatyn da tabu qiyn bolar. Qytay tek bizge emes, AQSh pen Europany qosa alghanda býkil әlemge enude. Bizding dana halyq bәrin bilip otyr, minezin de kórsetti! Halyqty tyndau kerek ekenin. Tek halyq ýnine jiyirek qúlaq týrip túrghan abzal. Halyq pen biylikting arasyndaghy alshaqtyqty osydan bayqaugha bolady. Qytaygha uaqytsha jalgha berilgen Habarovsk ólkesi býginde Reseyding bas auruyna ainaldy, al jerlerin Qytay jalgha berip, topyraqtary himikatpen ulanghan Tәjikstannan nege sabaq almaymyz? 4-shi. Keybir azamattar shetel tәjiriybesine jýginedi. Mysaly, eng damyghan memleketting biri Úlybritaniyada jerdi shetelge jalgha da, óz azamattaryna satugha da zanmen tyiym salynghan. Norvegiya, Italiya, Finlyandiya jәne t.b elderde shetelge jerdi jalgha bermeydi. Beretin memleketter de bar. Biraq, biz eshkimge jaltaqtamay, bizge, yaghny qazaq memleketine, Jaratushy tәnirden bergen jәne ghasyrlar boyy saq, ghún, týrki qaghanaty, t.b. handyqtar tarihynda ata-babalarymyzdyng qany tógilgen jerdi, úrpaqtan-úrpaqqa amanat etilip kele jatqan jәne keler úrpaqqa qaldyru moralidyq paryzymyz bolyp tabylady. Jerdi eshkimge satugha jәne shetelge jalgha beruge de bolmaydy! |
2 |
Halyqtyng jәne mamandardyng pikirlerin eskere otyryp: Jerdi satu turaly (24 bap, 1 tarmaq) bapty «Jer kodeksinen» alyp tastau kerek. |
1-shi. Auyl azamattary men mamandardyng oilaryna jýginsek, olar negizinen jer-ana, jerdi satpay-aq, «Kooperasiya» turaly zanyn paydalanu arqyly jәne Ýkimetting tiyimdi tetikterin qoldanyp, jerdi tiyimdi iygeruge bolady degen tújyrymdy aitady. Mysaly, uaqytysynda jer ýlesi retinde berilgen 5-10-20 ga jerdi satyp alugha da shamamyz joq, al satyp alghan jaghdayda da, ony iygeruge tehnika t.b jaghdayymyz da kelmeydi. Bәribir bir újym qúryp, kooperasiyagha jýginuge tura keledi. Al biren-saran qolynda kóptegen jeri bar fermerler jerdi satyp alsaq dep te otyr. 2-shi. Halyqtyng qorqynyshy jerdi kim satyp alady: olar, Elbasy aitpaqshy, latifundister, baylar t.b. Qara halyq ala almaydy, sodan song narazylyq tuady. 3-shi. Ashyghyn aitu kerek, sybaylas jemqorlyq sharyqtap túrghan zamanda, osy jerdi satudan payda kórip qalayyq dep alaqanyn uqalap otyrghan әkimderde jetedi. Olar degenin isteydi, jaqyndaryna, tanys biznesmenderge, tipti kim bolsa soghan jeke paydasy ýshin jerdi bergizedi. Búny keyingi «Jer Kodeksin» qabyldaghaly bergi 13 jylda kórip kelemiz degendi aitady. Transparency International atty býkilәlemdik jemqorlyqpen kýres úiymynyng 27.01.2016 jylghy jariyalanghan mәlimeti boyynsha sybaylas jemqorlyq kórsetkishi boyynsha Qazaqstan 123-orynda túr. Osynday sybaylas jemqorlyqtyng órship túrghan zamanynda jerdi qalaysha satugha bolady?! |
3 |
«Jer Kodeksinin» 50 babyna sәikes 0,1 ga; 0,25 ga jerdi jәne auyl túrghyndaryna uaqytysynda berilgen 10 ga deyin jer telimderin (ýlesterin) tegin berilsin degen bap «Jer Kodeksine» engizilsin. |
1-shi. Eldi qynjyltatyny 10 sottyq, 25 sottyq jer uchaskelerin әli kýnge deyin jýzdegen, myndaghan adamdardyn ala almay jýrgendigi. Eger osylar tezirek iske asqan uaqytta kóptegen azamattar baspanaly bolyp, tirlik jasap, әleumettik túrmysyn kóterip, biylikke de salmaq týsirmes edi. Osynday kelensizdikterdi óz qolymyzdan jasaghandyghymyzdy qalay keshiruge bolady?! Ótken jyldardaghy Almatydaghy ýlken shulardy eske alayyq. 2-shi. Tegin bergen jer ýlesterin óz qolymen iygere almaghandary újymdasyp, kooperasiya qúru arqyly enbek etuge bolady. Búl iske jergilikti jerdegi qoghamdyq kenes pen mәjilis deputattary septigin tiygizui kerek, al әkimshilik bolsa kómektessin. |
4 |
Jerdi iygerudegi eng týbegeyli mәsele retinde «Kooperasiya turaly zany» qalay iske asyrylyp jatqandyghy jóninde osy komissiyada qarau jәne Parlamenttik tyndau kerek. |
Qazaqstanda jerdi iygeruding eng tiyimdi joly 2015 jyly 29 qazanda qabyldanghan «Kooperasiya turaly zanyn» 7 aida iske asyru tetikteri nege nashar jýrip jatyr? Búl turaly ministr men әkimderding esebin tyndau qajet. Búl mәselede jergilikti әkimshilik, mәslihatpen qatar, әsirese qoghamdyq kenestin rólin kýsheytu kerek. Ákimderding baghasyn osy kooperasiya zanyn qalay iske asyratyndyghymen beru kerek, eger aqtamasa ornynan alu qajet. Sonda ghana is jýredi! |
5 |
Auylsharuashylyghyn ýdemeli damytudyng 2030 jylgha deyingi Memlekettik baghdarlamasyn jasau kerek (búl úsynys jer kodeksining 4, 6 babyna kirsin). Búrynghy qabyldanghan tek salalyq «Agrobiznes-2020» baghdarlama eskirdi, әlemde jәne elimizde kóptegen ózgeris oryn aldy. |
Auylsharuashylyghyn ýdemeli damytudyng 2030 jylgha deyingi Memlekettik baghdarlamasyn qabyldap, ony ýsh besjyldyqqa bóluge bolady. «Agroindustriya-2030» baghdarlamasyn әzirleu jónindegi Vedomstvoaralyq komissiya, júmys toby qúrylsyn. Búl jerde Qazaqstan Respublikasy ýshin №1 etip «auyl sharuashylyghyn ýdemeli damytu» basymdylyghyn qoi kerek. «Argoindustriya-2030» memlekettik baghdarlamasyn әzirleu jónindegi júmys toby tek Auylsharuashylyghy ministrligine qarasty bolmauy tiyis. Ókilderi ministrlikten bolsyn, alayda әzirleushilerdi oidaghyday qarjylandyratyn vedomstvoaralyq júmys toby qúryluy qajet. Mәselen, atalghan Memlekettik baghdarlamany әzirleu ýshin birneshe ay qatarynan maman ghalymdar men praktikterdi júmyldyru qajet. Sodan keyin Memlekettik baghdarlamany jergilikti jerlerde, osy Komissiyada, Ýkimette talqylaghan jón. Eng sonynda QR Preziydentting jarlyghymen qabyldanuy tiyis. |
6 |
Memlekettik baghdarlamagha baylanysty «Salyq kodeksine» qajetti kóptegen ózgerister engizu qajet. Elimizde kóptegen iygerilmey jatqan jerdi qaytaru tetigin iske asyru ýshin iygerilmegen jerlerge salyqty eselep kóbeytu kerek. |
Jer - ana qazir - syrqat. Jerding qazirgi jaghdayyn, salamattyghyn anyqtap alu qajet. Shәkәrim aytqan, «tabighat pen jerdin, adamnyng garmoniyasy bolghan elde ghana nesibe kóp, baqyt bar». Sondyqtan myna mәselelerdi sheshu kerek: 2003 j. «Jer Kodeksi» qabyldanghannan bergi 13 jyl boyghy jer qalay paydalanylyp jatyr? kimning qolynda? qanday zandylyqtar búzylyp jatyr? nege latifundisterding qolynda jýzdegen, myndaghan gektar jer bar? onyng qanshasy iygerilmey jatyr? jәne t.b |
7 |
Tyng jerdi iygeru arqyly qazaq elin jana beleske kóteru (Qazaq órisi) atty avtorlyq jobany iske asyru ýshin QR Parlamenti «Auylsharuashylyq ekonomikalyq aimaq turaly» QR Zanyn qabyldau tiyis. Búl úsynys Memlekettik baghdarlamagha jәne «Jer kodeksine» jeke bap retinde engizilsin. |
1-shi.Búl joba Qytaygha shekaralas Almaty, Taldyqorghan, Shyghys Qazaqstan jәne Ózbekstanmen shekaralas Ontýstik Qazaqstan aimaqtaryndaghy qúnarly jerlerdi iygeruge arnalghan. Ol jerlerde «erkin ekonomikalyq aimaq» jasap, elimizdegi myndaghan azamattardy, әsirese jastardy tyng jerdi iygeruge júmyldyru. Izrailidyng dýniyejýzine belgili tәjiriybesin paydalanyp Kibuster jasalsyn. Bayaghy «BAMdy, Selinany» iygerudey keshendi ister bolsa. Múnday mәselede halyqtyng da patriottyq sezimi kóteriler edi. Jana auylda jastar jana ómirdi bastar edi. Jastar kooperasiyasy qúrylsyn. Eng manyzdysy basqa eldermen shekaralas jerlerdi iygeru arqyly qauipsizdigimiz de artar edi! 2-shi.Megajobanyng iske asu tetikteri: - megajoba is-sharany qarjylyq qamsyzdandyru mәselesin sheshetin «Núrly jol», «Institusionaldyq reformalardyng 100 naqty qadamy» syndy baghdarlamalar baghytynda jýzege asyryluy qajet; - halyqty júmysqa tartu, olardyng júmyspen qamtyluy osy sayasy jobagha negizdelip, týzetilgen «Jol kartasy-2020» ayasynda oryndaluy tiyis; - elimizding órkendeui men onyng últtyq qauipsizdigining nyghaytu jolynda halyqty moralidyq jәne ruhaniy-patriottyq túrghyda biriktiretin «Asar» kómek jәne qoldau kórsetu últtyq qaghidasyn jәne elding atynan bayyghan biznesmenderding kómegin paydalanu; - megajobany qarjylandyrudyng negizgi kózderi memlekettik jәne jergilikti budjetter, jeke investisiyalar men «Qazaq órisi» atty arnauly qoryn qúru qajet; - elimizding demografiyasy, júmyspen qamtyluy jәne últtyq qauipsizdigi jónindegi jekelegen baghdarlamalar әzirleu; - jastardy ruhany janghyrtu jәne adamgershilikke tәrbiyeleu jónindegi is-sharalar әzirleu. |
8
|
Eger elimizge týbegeyli ózgeris jasaghymyz kelse, onda Jer kodeksi turaly jana zang jasalyp, Parlamentte qabyldanuy tiyis. |
Elimizdegi auyldy, auylsharuashylyghyn kóterudi jәne jerdi paydalanuda býkil halyqtyng narazylyghy men qyzyghushylyghyn eskerip Jer kodeksi turaly jana zang jasau qajet. Sebebi, 2003 jyly qabyldanghan Jer kodeksi turaly zang eskirdi. Odan beri 13 jylda kóptegen ózgerister boldy: dýniyejýzilik daghdarys, aqshanyng devalivasiyasy, әleumettik-ekonomikalyq qiyndyqtar, Reseyge salghan sanksiyalardyng bizge tikeley әseri, Euraziyalyq odaq, Keden odaghy, Dýniyejýzilik sauda úiymyna kirudegi qiyndyqtar men kedergiler jәne t.b. Býkil auylsharuashylyghy, onyng ishinde, jerdi tiyimdi paydalanudyn jana paradigmasyn jasau kerek. Múnay men gaz da, qazba baylyq ta 40-50 jylda tausylady, al auylsharuashylyghy, ata-dәstýrimiz, tarihiy-ruhany qúndylyghymyz mәngilik! Abaydyng әkesi Qúnanbay aitqanday, «El ósedi, mal ósedi, jer óspeydi». Jerding qúny joq. Múny K.Markste aitqan. Qúny joq jerdi qalay satamyz? Jerdi anamyzday qasterlep, tiyimdi paydalanu arqyly, ózimizde ósemiz, elimizdi de kórkeytemiz! |
QORYTYNDY ÚSYNYS Áriyne, jogharydaghy úsynystarda kóterilip otyrghan mәseleler óte kýrdeli jәne de olardy bir degennen sheship tastau mýmkin emes, búlardy kezen-kezenmen sheshu kerek. Sol ýshin Jer Komissiyasyna tómendegidey úsynys jasaymyn: Birinshi kezekte, Elbasynyng jer mәselesine baylanysty jasaghan moratoriyasyn eskerip, halyqty tynyshtandyru ýshin, el ishindegi birlikti saqtau ýshin tez arada tómendegidey sheshim qabyldau kerek:
Ekinshi kezekte:
|
Abai.kz