Az-kem sóz.. Ótken ghasyrdyng songhy shiyreginde Fransiyada filosof Roje Garodi, horeograf Moris Bejar, okeanolog Jak-Iv Kusto men hirurg Moris Bukay siyaqty ataqty oqymysty-ghalymdardyng tútas bir toby Islamdy qabyldap qoghamdy dýr silkindirdi.  Tipti aralarynda tilin kәlimagha keltirip Ábdilmәjit degen arabsha at alghan katolik piradary Jan-Mary Dushemen de boldy.  Kópshilik búlardy  bile bermeydi.  Endi osy adamdardyng din islamgha kelu jolyn bayandaymyz..

Az-kem sóz.. Ótken ghasyrdyng songhy shiyreginde Fransiyada filosof Roje Garodi, horeograf Moris Bejar, okeanolog Jak-Iv Kusto men hirurg Moris Bukay siyaqty ataqty oqymysty-ghalymdardyng tútas bir toby Islamdy qabyldap qoghamdy dýr silkindirdi.  Tipti aralarynda tilin kәlimagha keltirip Ábdilmәjit degen arabsha at alghan katolik piradary Jan-Mary Dushemen de boldy.  Kópshilik búlardy  bile bermeydi.  Endi osy adamdardyng din islamgha kelu jolyn bayandaymyz..

Moris Bukay - esimi Fransiyanyng simvoly retinde atalatyn adamdardyng biri. Ata-anasy taza tekti fransuzdar boldy. Mektepti bitirgennen keyin medisina uniyversiytetine oqugha týsedi. Keyin dәrigerding diplomyn alyp, Fransiyadaghy eng bilikti de bilimdi hirurgterding biri atandy.  Fransiya әuelden arheologiya men kóne múralargha kóp kónil bóletindigimen aty shyqqan el.  1981 jyly Fransua Mitteran biylik basyna kelgende, perghauynnyng mumiyasyn zertteu ýshin Fransiya Mysyrdan onyng tabytyn aldyrady. Kóp úzamay Mysyrdyng tarihyndaghy eng qatigez patshanyng denesi Fransiyagha jetkizildi. Áuejayda ony fransuz preziydenti men elding joghary lauazymdy sheneunikteri qúrmetpen kýtip aldy.  Kezinde Mysyrlyqtargha «Men senderding Tәnirlerinmin!» dep jar salghan әigili perghauynnyng tabyty saltanatty rәsimnen song arheologiyalyq zertteuler institutyna әkelindi. Onda fransuzdyng ataqty arheologtary, hirurgteri men anatomdary qúpiyasyn ashu ýshin mumiyany zertteuge kirisedi.. Moris Bukay osy júmys tobynyng jetekshisi jәne hirurgtardyng basshysy bolyp bekitiledi. Professordyng qaramaghynda istegenderding barlyghy mumiyany qayta qalpyna keltiruge talpynady. Biraq Moris Bukaydy basqa nәrse qyzyqtyrdy. Ol eng aldymen perghauynnyng qalay ólgenin bilgisi keldi. Bir kýni týnning ortasyna qaray zertteu júmystarynyng nәtiyjesi shyqty. Onda denesine jabysyp qalghan túzdan, perghauynnyng sugha batyp ólgeni dәleldenedi. Keyin kóz júmghan patshanyng denesin  «aman saqtap qalu ýshin» sudan shygharyp, balizamdaghany anyqtaldy. Alayda ghalymdardy tanghaldyrghan basqa jәit edi. Olardy búl mumiya ózgelerimen salystyrghanda qalay jaqsy saqtalghan degen súraq mazalady..? Zertteu nәtiyjesin negizge alghan Moris Bukay ózining songhy sheshimin júrtqa estirtuge qamdana bastaydy. Ol, batyp ketkennen keyin perghauynnyng denesi sudan shygharylyp balizamdalghan degen toqtamgha keledi.. Biraq osy kezde onyng әriptesterining biri ghalymnyng qúlaghyna bylay dep sybyrlady.. «Asyqpanyz..músylmandar perghauynnyng sugha batyp ólgenin bayaghyda aitqan.». Alayda professor búghan sengen joq. Óitkeni múnday dýniyeni dәldikpen jasalghan arnayy aspaptar men qazirgi zamanghy tehnologiyanyng kómeginsiz iske asyru mýmkin emes. Biraq professorgha әlgi әriptesi Qúranda perghauynnyng sugha batyp ólgeni  men  baqtilyq bolghan song keyingilerge oy tastau ýshin onyng denesi saqtalatyny jazylghanyn, músylmandardyn  oqighanyng dәl osylay órbigenine imanday senetinin jetkizdi. Búl jәit ghalymdy odan әri oy túnghiyghyna alyp ketti. Sonda qalay, mumiya osydan eki jýz jyl ghana búryn 1898 jyly tabyldy emes pe? Al Qúrangha myng tórt jýz jyl bolghan.. Ejelgi mysyrlyqtardyng perghauyndarynyng denesin balizamdaghanyn býkil adamzat jaqynda ghana bilgen joq pa?...

San saualdargha jauap izdegen Moris Bukay týni boyy mumiyanyng janynda bolyp, sugha batyp ketkennen keyin perghauynnyng denesi qayta «qútqarylghanyna» músylmandar kýmәnsiz senedi degen әriptesining sózin  oy eleginin ótkizdi..Al Tәuratta perghauynnyng Músany quyp kele jatyp sugha batyp ketkeni ghana aitylghan. Onyng denesi turaly birde-bir jerde sóz qozghalmaydy.  Profesor endi ózine súraq qoygha kóshti: «Mening aldymdaghy Músany qughan perghauynnyng denesi boluy mýmkin be? Men búny býgin ghana bilip túrghanda, qalaysha ol Múhammedke myndaghan jyldar búryn mәlim bolghan?!

Moris Bukay týnimen kóz ilgen joq. Ol ózine Tәuratty әkep berudi ótindi. Kitaptan: «Su keri qaytyp perghauynnyng әskeri men arbalaryn basyp qaldy. Perghauyngha ilesip kelgenderding barlyghy túnghiyqqa batty» degen sózderdi oqydy. Búl odan әri professordyng degbirin qashyrdy. Zertteu júmystary bitisimen Fransiya mumiyany әinek sarkofagqa salyp Mysyrgha qaytarady. Alayda Moris Bukay  músylmandar perghauynnyng denesi saqtalatynyna kәmil senedi degen sózding tórkinin týsinuge talpyndy. Ghalym kóp úzamay zattaryn jinap, Saud Arabiyasyna sapar shegedi. Onda músylmandardyng oqymysty-anatomdary bas qosqan  medisinalyq forum ótip jatqan. Kelgen bette professor olargha ózining ashqan janalyghyn jetkizdi. Olargha perghauynnyng denesi sugha batyp ketkennen keyinde jaqsy saqtalghanyn aitty. Osy kezde ghalymdardyng biri qolyna Qúrandy alyp, ondaghy myna sózderdi oqyp berdi:  «Býgin Biz keyingilerge oy salu ýshin sening denendi qútqaramyz. Biraq, adamdardyng kóbisi Bizding jibergen belgilerge kóz jýgirtip qaramaydy».. Fransuz ghalymy búl ayattan keyin qatty tolqydy.  Tipti Qúran sózining әseri kýshti bolghany sonshalyq, ol ornynan atyp túryp, «Men Islamdy qabyldaymyn, Men búl Qúrangha sendim!»-dep dauystap jiberdi.. Fransiyagha Moris Bukay mýlde basqa adam bolyp oraldy. Keyingi on jylyn ol qazirgi ghylymy janalyqtar men Qúran sózderining sәikestigin tekserumen ótkizedi. Osy uaqyt aralyghynda professor ghylymy derekter men Qúran arasynan  qarama-qayshylyq tabugha tyrysty.  «Ótirik oghan aldynan da artynan da jolay almaydy. Ony Danyshpan әri Maqtaugha layyqtynyng ózi jibergen»... Qasiyetti kitaptaghy  sózderden Jaratushynyng kemel sipaty men qoltanbasyn tanyghan oqymysty keyin Qúran jóninde arnayy kitap jazady. «Qúran, Tәurat, Injil jәne ghylym.. Qasiyetti jazbalardy qazirgi zamanghy bilim túrghysynan taldau» dep atalghan búl enbegi batys memleketterining barlyghyn tang qaldyryp, qoghamdyq oigha qozghau saldy. Dýken sórelerine týsken onyng alghashqy danasyn júrt talap әketedi. Kitap fransuz, arab, aghylshyn, indoneziya, parsy, serb pen horvat jәne týrik, nemis, urdu tilderine tәrjimalanyp jýz myndaghan danamen qayta basyldy.Osydan keyin búl enbek Batys pen Shyghys elderining kitap dýkenderining barlyghyna týsti. Eng qyzyghy, Bukaydyng enbegine qarsy kitap jazghysy kelgen batys ghalymdarynyng keybiri ony oqyghannan keyin Islamdy qabyldaghan bolatyn. Kitaptyng kirispesinde Moris Bukay bylay dep jazdy: «Qúranda jazylghan búl ghylymy aqiqattar basynda meni qatty tanghaldyrdy. Men búdan otyz ghasyr búryn jazylghan  kitaptan әr týrli salany qamtyghan әri qazirgi ghylymmen ýndesip jatqan  múnday dәl jauaptardy  kórem dep  oilaghan emespin». Ghalymnyng búl pikirine Qúrannyng ózi tamasha jauap bergen: «Olar Qúrangha qarap nege oilanbaydy? Eger Alladan jiberilmese, adamdar odan kóptegen qarama-qayshylyq tabar edi».

Haqty tanyghan ghalym  kóp adamnyng Islamgha kiruine de  sebepshi boldy. Solardyng biri Jak Iv Kusto. Kusto Gibraltar búghazyn zerttep jýrip, qyzyq jәitqa tap bolady. Onda bir-birine aralaspaytyn eki su qabatyn tapty. Olardyng arasyn kózge kórinbeytin әldebir perde bólip túrghanday edi. Búl sulardaghy  temperutura, túzdanu dengeyi men ósimdikter әlemi bir-birine mýlde úqsamaydy. Kusto búl jóninde: «Gibraltar búghazyndaghy búl eki su massasynyng týiiskenine myndaghan jyldar bolghan. Qosylghan song búl sular  bir-birimen aralasyp, ekeuining túzdylyghy men syiymdylyghy birdey boluy tiyis edi. Biraq tym jaqyn týiisken jerde de olardyng әrqaysysy óz ereksheligin saqtaghan. Qysqa qayyrghanda,  ekeuining biriguine su perdesi kedergi jasaghan»-degen bolatyn. Kusto búl janalyq ózin kóp uaqyt boyy qayran qaldyrghanyn jәne ony tipti fizika men himiya zandylyqtarymen de týsindirip beruding auyr soqqanyn aitqan. Biraq oqymysty Qúranda ol turaly osydan 1400 jyl búryn jazylyp qoyylghanyn estigende búghan erekshe tandandy.  Oghan Qúrandaghy ayatty Moris Bukay kórsetti. Qasiyetti kitaptyng әl-furhan sýresinde búl jóninde  bylay delingen: "Ol -  birining suy jaghymdy, túshy, al ekinshisi túzdy әri ashy sudan túratyn eki tenizdi qosyp, aralaspas ýshin olardyng aralaryna bóget qoydy".

Mamandardyng sózine sensek, bizding Balqashtyng suy da jartysy túshy jartysy túzdy kórinedi. Al Kusto keyin bylay dep tebirendi: «Búl meni qayran qaldyrdy. Qúrannyng audarmasyn oqyghanda osy sózding ras ekenine kóz jetkizdim. Búdan keyin men bylay dep dauystap jiberdim: «Qazirgi ghylymdy 1400 jylgha keyinge qaldyrghan búl Qúrannyng adamnyng sózi emestigine ant etemin. Búl Jaratushynyng óz sózi». Osydan keyin men Islamdy qabyldap, onyng shynayylyghy, әdilettiligi men paydalylyghyna kýn sayyn kóz jetkizumen boldym.  Aqiqatty kórsetkeni ýshin  Moris Bukaygha zor alghys aitam».

Jolymbet Mәkishev

Makishev_777@mail.ru