Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 9612 0 pikir 1 Mausym, 2016 saghat 13:55

QASIYETTI QARA JER MEN QASIRETTI «QARA PIMA»

Qúqyqtyq memleket qúryp jatyrmyz dep oilaushy edim. Kónilim kókte eken. Janaózennen keyingi jyldary jerbauyrlap qaldy. Qanatynan qayyrylyp...

Keyingi kýnderi kóshedegi jýrginshiden saqshylar sany kóbeydi. Anaghúrlym. Qaraghúrym. Búlar bizdi qorghap jýr me? Kimnen? Álde basqalardy bizden qorghap jýr me? Olary kim? Bizden ne qauip?..

Biraz kýn búryn biraz júrtty qamap tastady. Ishinde kәri de, jas ta bar. Keshe de biraz júrtty ústap әketip, biraz әurelep baryp bosatyp jatty. Ishinde kәri de, jas ta bar. Ne bolsa da - jaqsylyq nyshany emes.

Shynynda da, qúqyqtyq el bolu - armangha, al arman - saghymgha ainalghany ma? Biylik óz halqynan ólerdey qorqatyn bolghany ghoy? Nege qorqady? Sonshalyq qorqatynday nendey kinәsi, qanday qylmysy bar edi? Óz qúlqynyn kóbirek oilap, kóbirek qylghytyp qoydy ma? Sodan úiqylary búzylghan shyghar? Tyshqanshylap tyqqanynan emes, qazba qazynany týgimen-býgimen jútyp, million-milliardtap asaghanynan airylyp qaludan qorqatyn shyghar. Áli boyyna sinirip bolghan joq qoy... «It te sýiekti artyna qarap jútady» deushi edi. Sony eskermegen-au...

Sóitip, ózderi toysa da kózderi toymay, arandary ashylyp, elin ashyqtyryp aldy ma? «Ash adam úrysqaq, auru adam tyrysqaq» degen mәteldi de biletin bolghany ghoy?..

Sәbiydey halyq emshek súrap, búlqynyp, jylay bastasa qaytpek kerek? Emshekting bireuin ózderi emip otyr, al... «ekinshisin sýtimen qosa syrtqa endi satayyq dep otyrghanda... Júrttyng búlary nesi? Satpasa bolmaydy ghoy? Ózderining qamy ýshin emes pe?.. Nege týsinbeydi? O zamanda bú zaman, «alangha shyghamyny» qalay? Halyq býitip jýikege tiygenin qoysyn. Tayrandamasyn. Alang ol – әulekining әkesining ýii emes. Áytpese... Janaózendi úmytayyn degen eken búlar...» -deytin synayly...

Mening «Qara pima» degen poemamda maskýnem әke ýiindegi bar mýlkin araqqa satyp, aqyrynda balasynyng QARA PIMASYNA kózi týsetin edi ghoy. Bizding biylik te qazynanyng bәrin shetelge satyp bolghan bolar, endigi qalghan qasiyetti QARA JERGE kózderi týsti. Poemadaghy maskýnem әke balasyn eki ayaqsyz mýgedek etushi edi, myna qayyrymsyz betsizder (keshirinizder, auzyma «bassyzdar» degen sóz týsip edi, әreng irkip qaldym) óz halqyn mýgedek qúlgha ainaldyrayyn dedi me? «Áke, maghan endigi jerde pimannyng keregi joq» deytin edi ghoy mýgedek úl. Qúlgha jerding keregi ne dep jýrmesin. Qúday betin әri qylsyn!

Sonau bir jyly dәm tartyp, Reseyding Uliyanovsk qalasynda boldym. Kәdimgi Simbirsk, proletariat kósemi tughan jerde bir týnep shyqqan qonaqýiding ishi-syrtynan bizding qoshqarmýiiz oi-órnekterdi kórip tan-tamasha qaldym. Súrastyryp bilsem, bashqúrt halqynyng órnekteri eken. Sóitsem, búl - Reseyge ótip ketken bashqúrt jeri bolyp shyqty. Búryn Bashqúrtstan jeri Qazaqstanmen shektesip jatqan irgeli el edi. Búl kýnde Reseyding ishindegi alaqanday aralgha ainaldy. Sebep? Onyng sebebin bilu ýshin Lev Tolstoydyng «Adamgha qansha jer kerek» deytin әngimesin oqysanyz kóp nәrsege kóziniz ashylady. Onda Pahom deytin orys mújyghy kenqoltyq anqau bashqúrttardy shay-qant, jyltyraq shapan, tartu-taralghymen mәz qylyp, aldap-sulap, keng baytaq jayylymdyq jerlerin qalay su-teginge satyp alghanyn jazghan. Sóitip, atameken jerin satqan bashqúrttyng býgingi hәlin kisi qyzygharlyq dep aita alamyz ba? Búl – bizge sabaq bolarlyq tarihy qatelik.

Álem tarihynda múnday mysaldar jeterlik. Arab jerin bólshektep satyp alyp, óz memleketin qúrghan Izrailiding jergilikti palestinalyqtardy atamekeninen yghystyraghanymen qoymay, tize batyryp otyrghanynyng ózi nege túrady?

Al, Qytaydyng jymysqy sayasaty men jymsyma basqynshylyghyn kim bilmeydi? Sony kóre-bile túra qaqpamyz ben qúshaghymyzdy aiqara ashyp, bar múnayymyzdy solardyng qúzyryna tapsyryp, qayta-qayta milliardtap nesie alyp, qaryzgha belsheden batuymyz – bodandyqqa aparatyn tike jolgha týsuimiz emes pe? Oghan qosa Qytaymen birlesken erkin ekonomikalyq aimaq ashu da oiymyzda bar. Óz jerimizde. Qaupimizdi birden aitayyq, búl - onghan joba emes. Ol aimaqqa býgin qansha jer bólsek, erteng sonsha jerden aiyrylatynymyzdy oigha týie beriniz!

Kezinde shekaralyq audandardy taratu - bizding memleketimizding ýlken qateligi boldy. Infrastrukturalarynan airylghan Tarbaghatay (Aqjar), Marqakól, Katonqaraghay, Narynqol, Maqanshy, Qapal, Ýigentas t.b. shekaralyq audandardyng qyzmetsiz, júmyssyz qalghan el-júrty jaqyn qalalargha qoparyla kóship, eldi mekender jetimsirep, qonyltaqsyp qaldy. Mysal retinde, qazaqtyng Shveysariyasy atanghan shyghystaghy ghajayyp tabighaty bar Katonqaraghay audanynyng halqynyng búl kýnde 50 payyzgha azayghanyn aitsam da bolar edi dep oilaymyn. Geosayasy jәne últtyq, memlekettik qauipsizdik túrghysynan alghanda keshirilmes búl kemshilikti tezirek týzetu qajet!

Óitkeni, bizding shekaralyq audandar osylay qanyrap, bosap jatqanda -shekaranyng arghy betindegi qazaqtar túratyn eldi mekenderdi ishki Qytaydan әkelingen hanzu últymen jyldan-jylgha nyghap, toltyryp jatyr! Kóship kelip ornyghyp jatqandar negizinen әskery qúrylysshylar. Ol jerlerde qazaq mektepteri jabyluda. Ertis pen Ilening suyn búryp әketip jatqany bólek әngime! Osynyng bәrin kórip-bilip otyryp, shimirikpey milliardtap qaryz alyp, mizbaqpay jer beruge úmtylu ýshin asqan «patriot» boludyng qajeti bar ma?!

Al sol Qytay jaqynda Tәjikstangha nege әskery doq kórsetti? Sol Tәjikstannyng ornynda erteng biz bolmauymyzgha kim kepil? Ózbekstangha ótip ketken Myrzashól men Bostandyq, Sharbaq, t.b. audandardyng taghdyryn úmytugha bola ma?

Al Sozaq audanynyng aumaghynda Reseyding qúzyryna berilgen uran óndiristerining ekologiyalyq ahualy turaly dabyl qagharlyq oqighalar oryn aluda. Áleumettik jelide jariyalanghan: «Mal izdep týzge shyqqan auyl túrghynynyng joldaghy shúqanaqqa súghyp alghan ayaghy kislotagha kýiip, mýgedek bolyp qaldy. Ol - urandy kómetin qyshqyl eken» degen әngime tegin aitylmaghan. Óitkeni, búl – sheteldikterge jalgha berilgen óz jerimizde bolghan oqigha.

Sol Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Shәuildir audanynyng qyruar jeri arab sheyhterine kóp jylgha jalgha berilgeni de qanshama jyl boyy aitylyp, jazylyp kele jatyr. Arnayy barghan jurnalisterding ózi temir tordan ary jolay almay qoydy.

Jazushy Dulat Isabekov aghamyz jaqynda BAQ-tarda jariyalanghan súhbatynda: ministr «...Erbolat Dosaevtyng “1 mln. 700 myng gektar jer satylady, odan 2 mlrd. aqsha týsedi, sonymen budjetting jyrtyghyn jamaymyz” degen sózinen keyin júrt dýr silkindi. Ony ózimiz de kózimizben kórip, qúlaghymyzben estidik»,- deydi. Qúday-au, sonda yqylym zamandardan beri qanshama ghasyrlar boyy osy úlan-baytaq jerdi qorghap ótken kýlli ata-babalarymyzdyng dariya bop tógilgen qasiyetti qany men ósiyetti ómirlerining tarihy óteuin tengemen eseptegeni me? Búl qarjyny da jep alghannan song nesin satar eken?

Dulat agha óz súhbatynda júrtty alangha iytermeleytin basty sebepterdi taygha tanba basqanday etip, anyq aityp berdi. Múnyng ishinde jerimizding múnay-gaz, uran, mys, t.b. qazba baylyqtarynyng iygiligin at tóbelindey alpauyttar (ishinde sheteldikter az emes) ghana kórip, qara halyqqa týk tambauy, elimizding Kedendik odaqtyng kepildiginde qalyp, Reseyge baghyttalghan batystyq shekteuler men sanksiyalardan bizding qaraday ziyan sheguimiz, tengening qúldyrauy, baghanyng ósui, ailyqtyn, ótemaqylar men zeynetaqynyng mardymsyzdyghy, júmyssyzdyq, bilim salasyndaghy joydasyz eksperiyment-reformalar, t.b. órshigen әleumettik mәseleler az emes. Jerimiz - bay, elimiz – kedey. Nege? Qazaq ýshin búl - ghasyr súraghyna ainaldy. Osynyng bәri jyldan-jylgha qordalanyp kelip, el-júrttyng jýikesine tiide. Jer mәselesi tezirek sheshilmese - halyq pen biylikting arasy ushygha beredi. Jerdi satudy da, sheteldikterge jalgha berudi de kóp sozbalaqtamay toqtatu kerek. Moratoriy – elge týpkilikti sheshim emes, uaqytsha aldarqatu siyaqty sezilip otyr. Búl – aidan anyq kórine bastady. Al múnday shiyelenis sony qazirgi jýiening halyqaralyq bedeline óshpes núqsan keltiretini beseneden belgili.

Bizding qoghamnyng basty dertterining ishinde sybaylas jemqorlyqqa jol ashatyn dilbertizm men nepotizmdi aitpay ketuge bolmaydy.

Kezinde «Abay.kz» portalyna bergen, sonda az kýn túryp, óshirilip ketken súhbatyma silteme jasayyn:

«Kimnen tayaq jegendey bizding qazaq balasy, aldyryp jýrgen dúshpangha óz-ózining alasy» degen búrynghydan qalghan ataly sózde ashy shyndyq jatyr! Alauyzdyq pen ala-qúlalyq, tildik jәne dindik qayshylyqtardyng bәri de jýiesizdikten, biliksizdikten, bilimsizdik pen dýmshelikten shyghyp otyr. Sondyqtan qoghamnyn, әsirese jas buynnyng sauattylyq dengeyin qazirgiden anaghúrlym arttyru kerek dep oilaymyn. Al ony arttyratyn oqulyqtar sauatsyz qoldan shyqsa ne aitar edin?

Bizde keyde baylanysshy injener mәdeniyet salasyn basqara ketedi, esepshi densaulyq salasyn shyrq ýiirmek bolady, sirkten shyqqan adam syrtqy sayasattyng tizginin ústap otyryp, ishki sayasatqa aralasa beredi, búlardyng bәrin giynekolog-general basqarmaq bolady. Bәri de týrli ghylymdardyng doktorlyq dәrejelerin qattap qaltagha basyp alghan.

Sondyqtan da, qúm basqan arab shólinen әkele jatqan kemelerimiz jaghalauymyzgha jete almay sugha batyp ketedi, kórshi elden satyp alghan poyyzdarymyz reliske say kelmey, vagondary uly bolyp shyghyp, temir-tersekke laqtyrylady, dәrigerlerimiz shiyettey balalardy shyryldatyp, óz qoldarymen SPID egip beredi, shetelden qyruar qarjygha әkelgen alpauyt siyrlarymyz... pyshaqqa da ilikpey órteledi... Sheksiz shyghyn... ysyrapshyldyq... oghan qylymyz qisaya ma, bay elmiz, bәri de ornyna keledi... úmytylady... dep jýrip, «kaloshqa» qalay otyrghanymyzdy bilmey qaldyq. Sol «kaloshtan» «Shetelderden qaryz alyp qútylu» degen siqyrly joba uaqytsha qútqaryp túrghanday.

Bay elmiz, múnayymyz, gazymyz, uranymyz, altyn-kýmis, mysymyz,temir-kómirimiz kóp dep kópiremiz, solardyng qyzyghyn kórip jatqan qazaq joq. Tym bolmasa tizginin ústap otyrghan bir qandasyng bar ma?» degen edim.

Qazaqstan býkil dýnie jýzinde altynnan 8-oryn, múnaydan 7-oryn, kómir men fosfordan 6-oryn,temir men kobalittan 5-oryn, mystan 3-oryn, uran men kýmisten, marganesten 2-oryn, sink, qorghasyn men hrom, baridten 1-oryn alady dep maqtanamyz. Osynday baylyghymyz bola túryp, býkil elimiz bolyp 155 mlrd. dollar qaryzgha batqanymyzdy keleshek úrpaqqa qalay týsindiremiz?

Keshirinizder, búl maghan klassik jazushymyz Ábdijәmil Núrpeyisovtyng «Qan men ter» shygharmasyndaghy ólmes keyipkeri Sudyr Ahmetting bir bóreneden aldymen keli-kelsap shappaq bolyp, ony shyghara almaghannan son, astau shabugha auysyp, ony da oqsata almay, ayaghynda qisyq qasyq jonyp shygharghanynday «sheberlik» bolyp kórinedi. Bóreneden qasyqqa deyingi esil enbekti eskerer kim bar?

Dilbertizmge taghy bir soghayyq:

«Qyzmetting jalyna jarmasqandardyng bәri shetinen ózin besaspap sanaydy, «qolymnan kelmeydi-au, mamandyghym sәikespeydi-au» degen bir shirkin bolsashy! Qayda otyrghyzsang - sonda qybyrlap, jybyrlap júmys istey beredi. Suyryp ap sugha sal, júlyp alyp jerge ek, oigha otyrghyz, qyrgha shyghar: oghan qúm ba, tas pa, túz ba, sor ma, qara topyraq pa - bәribir, óne beredi, óse beredi. Tek, onghan jemis bermeydi. Týbin qyrqyp tastasang - bas jaghynan da tamyrlana beretin aramshópten ainymaydy. Jýiesizdik pen biliksizdik dep otyrghanym osy. Múny qazirgi sayasy tilde «dilbertizm» deydi. Karikaturist Skott Adamstyng komiksterindegi Dilbert deytin ózin besaspap sanaytyn pysyq, әpendi kense keyipkerine qatysty shyqqan termiyn. Kense tilinde tipti «dilberttenu» degen etistik payda bolypty. Bizde osy dilbertizm indeti júqpaghan sala joq. Múnday taghayyndaular - tek bizding memlekette ghana iske asuy mýmkin keregharlyqtar. Kezinde «Biz - dilbertter elimiz» degen sózdi aitqan men emes, kәdimgi eks-bankir Marchenko. Biraq, Grishanyng dilbertter dep otyrghany tanerteng - qarjy, týste - astyq, keshke - balet turaly jazatyn, biraq sonyng ýsheuining de mәnine týsinip, boylay bermeytin әmbebap shalaghay jurnalister turaly bolatyn. Al men bar bolghany ol qozghaghan taqyrypty ary qaray damyta qarastyryp otyrmyn.

Tútqaly, qúzyrly oryndarda kórinbeytin kranmen әldeqaydan kóterilip kelip, kez-kelgen bosaghan oryntaqqa qonjiya qalatyn qoldyayaqty er-azamattar kóbeyip keledi. Olardyng qolynan kelmeytini joq-mys: ot ta jaghyp, egin de salyp, mal da baghyp, kilem de qaghyp, ýy de salyp, ken de qazyp, ministrlik, oblysty da basqaryp, tipti qajet bolyp qalsa bala da tauyp jiberetin týrleri bar.

Eng bastysy, kóp til biledi, tek qazaq tilinen basqasyn.

Eng bastysy, atqarmaytyn júmysy joq, tek últ sharuasynan basqasyn. Qazaqstanda jiyrma bes jylda qalyptasqan kadr sayasaty osynday.

Osylardy kórip otyryp, «qazaq kóshin kim toqtatty?» dep anyrayamyz.

Osylardy kórip otyryp, «dinimizding dingegi nege solqyldady?» dep tanyrqaymyz.

Bizde әkimder men ministrlerdi tasqayaqtay qaghystyryp-auystyryp jatady, birining bastaghan isin ekinshisi jalghau degen joq, jana taghayyndalghan basshy búrynghy basshynyng qolgha alghan isin jalghastyryp, ayaqtap shyqty degendi estigening bar ma? Kerisinshe, jana basshy ózin súmdyq reformator retinde kórsetu ýshin, búrynghy әriptesining bitirip ýlgirmegen júmysyn ayaqtamay-aq, kóme salyp, kele-sala ózining jana jobasyna kirisedi. Búl da biyliktegi jýiesizdikting aighaghy, sabaqtastyqtyng jetispeytindigining kórinisi.

Al, sabaqtastyq – kez-kelgen biylik sabaq alarlyq mektep.

Tender degen mynghyrghan mal bar. Onyng jylma-jylghy qorytyndysy qazannyng qúlaghyndaghy sheneunikterding úpayy týgeldengenshe shygharylmaydy. Oghan deyin jarty jyl boyy siresken qarjy seni jýrgenshe eshkim tyrp etip júmys bastay almaydy. Óldim-taldym degende, ólimsirep mizam kelgende merdigerding qolyna qazanshynyng yndynynan artylyp qalghan sarqyttay sauapty býirek-siraqtar tie bastaydy. Qolgha tiymey, qorjyngha týspey jatyp jyrymdalghan sol qarjygha qalghan jarty jylda ól-tiril, jyrtyl, qaytseng de bir jyldyng júmysyn tyndyruyng kerek. Búdan keyin SAPA degening sandyraq, kóz aldaghan saghym bolyp shyqpaghanda qaytedi? Sonyra, jarty jylda jantalasyp túrghyzyp, kiltin syrnaylatyp-kerneyletip, Kóshbasshynyng Ózine abyroymen tapsyrtqan saltanatty sarayday túrghyn ýiing jyl ótpey jatyp, bir-aq sәtte jalp etip qúlap qalsa nesine tang qalasyn? Qirandynyng astynda qalmaghanyna shýkir aityp, aman shyqqanyndy toyla!..

Qazirgidey kelensiz tender jýiesinen búdan basqaday nәtiyje kýtu - asylyq.

Astanagha barsan, zәulim ýiler men týzu kóshelermen jýrip, «Habardy» qarasang - mereying ósedi, al dýniyening bet-perdesin sypyryp qayta bir qarasang - janyng qinalady. Saryarqanyng tórindegi samúryqtay qalada túryp tynysyng tarylady... Otanymyzdyng jýregi - óz halqy ýshin Otannyng tas jýregi bolmasa eken deysin!

Astana ghana emes, býkil Qazaqstangha qarayyq. Dalasy - ken, qalasy - tar qazaqtar. Qaladaghy - ýisizder, daladaghy - kýisizder. Auyzsusyz auyldar, jolsyz shaqyrymdar, bir zamanda úshaqtar úshyp-qonyp jýretin, búl kýnde adyra qalghan shalghay mekender. Shekara boylay qanyrap qalghan qonystar. «Ertisting arnasy týsip ketti» desen, - «ótirik aitpashy, topan su qaptap jatqan joq pa!?» dep senbeydi. «Totyqús qanatyna qarap týrlenedi, ayaghyna qarap qorlanady» – degen qanatty sóz túp-tura bizge qaratyp aitylghan ba deysin! Dilbertter basqarghan elding shyn bolmysyn kóretin kóz kerek.

Al biz kapitalistik qoghamdy tandaghan ekenbiz, onda taptyq qarym-qatynas qayshylyghyna da dayyn boluymyz qajet. Áleumettik tensizdikke ashynyp alangha shyqqannyn, nemese qarny ashyp aqsha súraghannyng bәrin qaqpaylap aparyp qamap, nemese auzyn oqpen jappaq bolu – essizdik, ýlken qylmys ekenin, demokratiya ústanymdaryna qayshy әreket, adam qúqyghyn búzu bolyp tabylatynyn eskerer adam bar shyghar?..

Tabighy baylyq teng bólinbey - tendik bolmaydy. Tendik bolmaghan jerde ishki túraqtylyqqa kepildik qaydan bolsyn... Baylyq pen biylik qashan da auyz jalasady, al auzy appaq bolghan qara halyq qaytpek? Bir tildi bolmay -birlik joq. Osyny eskeretin kez ótip barady. Erteng kóp úzamay sonyng zardabyn tartamyz ba dep qauiptenemin»...

VIKIYPEDIYa ensiklopediyasy men FORBES.KZ portalynyng mәlimetteri boyynsha, bizding Qazaqstanymyz Poliyseylik memleketter qatarynda әlemde 6-orynda túr eken. Masattanatyn kórsetkish emes. Múnayly elding mýsәpir miskini edik, ainalyp kelip, poliyseylik elding púshayman paqyry bolyp shyqtyq pa? «Sonda «Tәuelsizdigimizge 25 jyl toldy!» dep keude qaghyp jýrgenimiz ne? Erteng ony toylaymyz dep kóshege shyghyp, qapyda ústalyp ketip jýrmeymiz be?» degen oy kiymeleydi.

Qúqyqtyq memleket qúryp jatyrmyz dep oilaushy edim. Kónilim kókte eken. Keyingi jyldary jerbauyrlap qaldy. Qanatynan qayyrylyp...

Janaózende óz halqyna oq atqandar jazasyz ketti. Búl mysal biylikting óz qolyn ózi kese almaytynyn kórsetti. Esesine halyqpen arasy ashyla týsti. El sodan beri biylikke senimsizdikpen qaray bastady.

Polisiyamen eldi basyp ústap túramyn deu – ýlken bilmestik. Búl – biylik tarapynyng óz halqymen órkeniyetti dialogqa óresi jetpeytindigining aiqyn aighaghy ghana. Tyghyryqtan shyghar jol emes. Búrynghy otarshyl jýiede katorga, halyqtar týrmesi, KarLAG bolghan Qazaqstandy endi tәuelsizdik jyldarynda basqasha oilaytyn erkin sana iyelerin qamaytyn abaqty-memleketke ainaldyrugha bolmaydy. Sóz bostandyghynyng joly jyldan-jylgha jinishkerip barady.

Beybit sheruge shyqqan nemerelerin qaraqtap barghan keyuanalardy tútqyndap, jazugha barghan jurnalisterge deyin jappay ústap, qamau – shekten shyqqandyq... Múndaydy biz әbden artta qalghan Afrika elderinde ghana bolatyn jaghday dep bilushi edik. Endi óz basymyzgha kelgenine әli sengim kelmeydi.

Demokratiyagha barar jol mindetti týrde abaqty arqyly ótedi dep jýrgen bireu bar ma?

Júrtym degende jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymeytin qayratkerler bizde joq emes. Basshylyqta jýrgen azamattardyng ishinen Berdibek Saparbaevty, Imanghaly Tasmaghambetovti, Amandyq Batalovty bóle-jara aitugha әbden bolady. Búlar basqarghan sala da az uaqyttyng ishinde bylyq-shylyqtan arylyp shygha keledi. Al basqa salalar turaly auyz toltyryp aitar sóz taba almay qalarymyz ras. Kýngeyinen kólenkesi basym bola beredi. Ásirese, eldi qorghaugha tiyisti saqshylarymyz «shash al dese bas aludan» tayynbaytyn siyaqty. Búl - olardyng últtyq sanalarynyn, bilimderi men mәdeniyetterining tómendigin kórsetedi.

Jogharydaghy aitylghan qordalanghan mәselelerding óz retimen ontayly sheshilmeuining ózi býgingi Mәsimov Ýkimetining dәrmensizdigining aighaghy.

«Súltan saudamen ainalyssa - sauda da, el de búzylady» degendi aitqan men emes, әl-Hamdin degen orta ghasyr oishyly. Osy sózdi memlekettik qyzmetkerlerding qabyldap jatatyn antynyng mәtinine engizu kerek dep esepteymin. Býgingileri týzelmese, keyingiler qaperine alar.

Jer dauy – qashannan qazaq halqynyng airyqsha nazaryndaghy ózekti mәsele. Sondyqtan da halyq tolquyna úshqary bagha beruge bolmaydy. Biraq Jer komissiyasynyng alghashqy otyrystarynyng biylikting ssenariyimen jýrgizilui – osy bir kýpti mәselening ondy sheshiluine әlden-aq kýdik tughyzdy. Komissiya qúramyna, deputat Núrtay Sabiliyanov aitqanday, latifundisterding kóbirek kirip ketkeni bayqaldy. Sany basym olardyng jerdi satu men jalgha beru baghytyn jabyla jan sala ójektey qoldauy komissiyagha degen senimdi bәsendetip, sonynda ýmitimizdi su sepkendey basa ma degen dýdamal qauip boy kóterdi.

Meninshe, arghy-bergi Parlamentter qúramyndaghy lobbister men latifundisterding әreketi - bizding qazaq elining taghy bir sory. Óitkeni, halyqqa jaqpaytyn Zandar tek solardyng kýsh saluymen qabyldanuda desek qatelespeymiz. Al Elbasynyng ózi jaqynda «Halyqqa jaqpaytyn Zandar bizge de kerek emes» degen joq pa?!

Qazaqstannyng qyruar jeri eks-premier Tereshenko men әkim Kulagiyn, mәskeulik eks-mer Lujkovtyng eks- әieli Baturinanyng qúzyrynda ekeni ashyq aitylyp jatyr. Tereshenkonyng osydan 5 jyl búryn Izrailidikterge qazaq jerin saudalaghany BAQ jýzinde әshkere boldy. Tipti Ontýstik Qazaqstannyng qyruar jerin evreylerge kóp jylgha jalgha berip ýlgeripti. Al sheteldik Lujkov qazaq jerine qalaysha ie bolyp alghan? Osy mәseleler júrtqa qaranghy. Jer mәselesi halyq paydasyna sheshilmey - júrt tolquy basylmaytyny endigi jerde soqyrgha tayaq ústatqanday anyq. Basqa mәseleler siyaqty búghan da «jabuly qazan» dep qaraugha bolmaydy. «Auruyn jasyrghan óledi» degendi atam qazaq tegin aitpaghan.

Jaqynda oqyrmandarmen kezdesu kezinde jogharyda aitylghan nepotizm, jershildik turaly әngime qozghalyp qaldy. Maghan «Jershildikten qalay qútylamyz?» degen súraq qoyyldy. Jerge qatysty mәsele qyzu talqylanyp jatqan kýnder edi. Men: «Bizding jogharghy jaqtaghylar:  «Jershildikten qútyludyng eng onay joly - jerdi satu» dep úigharghan boluy kerek, «jerdi satamyz» dep qoymay jatyr ghoy. Sonda jershildik te óz-ózinen qúridy dep oilaytyn bolar?.. Jer bolmasa jershildik qaydan bolsyn!?» dep jauap berdim. El du kýldi. Ózim de kýldim. Áriyne, búl Abay aitqan yzaly kýlki edi.

Jer jat jerlikterge satylmauy da, jalgha berilmeui de kerek. Búl – halyq talaby. Kóz júmyp qaraugha, kýlbilteleuge, búltalaqtatugha, sozbaqtaugha, aldap-sulaugha kelmeytin talap.

Elbasynyng Jer mәselesine moratoriy jariyalaghanyn halyq aqjoltay habar dep qabyldady.

Sol búqara halyq qazirgi júmys ýstindegi Jer komissiyasyna әli de ýkili ýmitterin artyp, malyna - jayylym, egistigine - jer alqaby tie me dep, elendesip otyrghan jayy bar.

Elbasy tarapynan ýsh tildilikting toqtatylarynan da El ýmitti.

Sol El óz Elbasynyng endi Jer mәselesin de ózindik jigerimen, janashyr jauapkershiligimen, erekshe pәrmenimen ondy sheshkenin qalap, әri kýtip otyr.

Biraz jyl búryn «Tarihta biz úyalatyn eshtene joq!»degen sózdi aitqan Preziydentimiz búdan keyin de úyalatyn eshtene bolmauyn qadaghalaytyn shyghar dep senemin. Óitkeni, bizding býginimiz tarih ýshin erten-aq keshegi kýnge ainalady. Al býgingi tәuelsiz zamandaghy jana úrpaq tarihty búrmalaudy, nemese qayta jazudy kótere almaydy jәne oghan jibermeydi de.

«Ayaghy las adam esikten tórge deyin bylghaydy,

Niyeti las adam besikten kórge deyin bylghaydy» degen ataly sóz bar. Osydan saqtanayyq. Kezinde:

Ómir,

saghan

keldim — kettim,

sonda neni tyndyrdym? —

zerin terip zengir kóktin,

botanany túndyrdym.

Ómir,

saghan

bardym — qayttym,

tanghy shyqty mekendep,

qúdayyma qayghyndy aittym,

qúlaq týrer me eken dep.

Shyqqyr kózdi

ashtym — júmdym,

sholdym biyik, tómendi,

tilin jútqan tas túnjyrmyn,

sóiletpender meni endi! - dep edim, amalsyz sóileuge mәjbýr boldym...

22 mamyr 2016 jyl

(Tolyq núsqasy)

Úlyqbek Esdәulet, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty,
Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri
Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5540