Ýkimetting jerdi satu jәne sheteldikterge jalgha beru turaly bastamasyna jalpy halyqtyq qarsylyq bolghan son, Memleket basshysy moratoriy jariyalap, jer mәselesimen tikeley ainalysatyn qoghamdyq komissiya qúrghanyn bilesizder.

Osy uaqytqa deyin eki otyrys ótkizgen jer jónindegi komissiya mýsheleri óz oilaryn ortagha salyp shetin mәseleni talqylap jatyr. Týrli sektordaghy azamattar komissiya otyrysynda bir-birlerining andysyn-andyp, aitaryn bildi. Endigi qadam qanday bolmaq? Qazir jer komissiyasy nemen ainalysuda? Halyqtyng talap-tilegin komissiyadaghylar eskere me? Jer komissiyasy qay taraptyng pozisiyasyn ústanyp otyr: Ýkimetting be, búqaranyng ba?

Belgili sayasatker, Jer reformasy turaly komissiyanyng mýshesi Berik Ábdighaly býgin «Abai.kz» portalyna arnayy súhbat berdi.

-Berik Baqytúly, siz jerding menshikke satyluyn jәne onyng sheteldikterge jalgha beriluin qoldaysyz ba? Jer reformasy turaly komissiyadaghy sizding pozisiyanyz qanday? Ángimeni aldymen osy súraqtardan bastasaq deymin.

-Bes jyldan astam uaqyttyng sheginde bau-baqsha ósirip, jer arqyly otbasyn asyrap otyrghan azamattar menshikke alamyn dese, ony әri qaray damytamyn dese, iygeremin dese qarsy bolmauymyz kerek. Biraq, búnday mýmkindik jer emgen  azamattargha ghana berilui kerek. Óitkeni men ózim, auylsharuashylyghymen ainalysatyn biraz azamattarmen aqyldastym.  Olar alugha dayynbyz deydi. Endeshe,  biz shekteu qoymauymyz kerek qoy. Búl bizding ekonomikamyzdy damytugha ýlken septigin tiygizedi. Men komissiya otyrysynda bankterden nesie bólu, azamattargha jerdi menshikke alugha mýmkindik tudyratyn basqa da jenildikter qarastyryluy tiyis degen úsynysty aittym. Rasynda, olargha nege bermeske? Áriyne, ony  bergende, eng birinshiden, shekteuler boluy kerek. Mysaly, onyng mólsheri, kýtimi t.b. Yaghni, bet-aldy әrkim jerdi ala bermeui kerek. Sosyn, әriyne baqylau óte qajet. Jerdi ózining nysanaly maqsatyna qoldanu, onyng әuelgi maqsatyn ózgertpeytindey bir tetikter boluy kerek.  Mәselege osynday talaptar túrghysynan keler bolsaq,  jerdi ózimizding azamattargha beruge men qarsy emespin.

-Al qazir jerdi jalgha alyp otyrghan, biraq, satyp alugha mýmkindigi az  azamattar she? Ýkimet olardyng jerlerin qaytaryp ala ma?

-Dúrys aitasyz. Satyp ala almaymyn degen azamattargha, qazirgi jýie boyynsha, jalgha beru degendi qaldyru kerek. Óitkeni, keybir azamattardyng satyp alugha mýmkindigi joq. Biraq, men óz basym  jayylym, shabyndyq jerlerdi jeke menshikke beruge týbegeyli qarsymyn. Sebebi, ol negizi auylsharuashylyghyna, mal sharuashylyghyna qatysty bolghan son, erteng shiyelenis tudyrady. Ol qazirgi jýie boyynsha, memlekettik menshikte bolyp, azamattargha tek jalgha berilui tiyis. Birinshi kezekte memleketting baqylauynda boluy kerek. Jer qazir tozdy. Ásirese, jayylymdyq jerlerding qúnarlylyghy tómendegen. Mysaly, janaghy jerlerge egin egip jýrgen azamattar jyl sayyn, onyng qúnarlyghyn arttyru ýshin oghan týrli kýtimder jasaydy. Al shabyndyq jerlerge eshqanday kýtim jasalmaydy. Sondyqtan jerding qúnaryn arttyru ýshin de baqylaudy kýsheytu kerek.

-Jaqsy, Qazaqstan azamattaryna satugha qarsy emessiz. Oghan keshegi sheruge shyqqan halyq ta qarsy emes. Halyq narazylyghyn tudyrghan mәsele – jerding sheteldikterge satyluy men jalgha berilui boldy ghoy...

- Ras, búl mәselede men jerdi sheteldikterge beruge qarsymyn. Ony satugha da, jalgha beruge de bolmaydy.

-Ne ýshin qarsysyz?

-Birinshiden, bizge shetel azamattarynyng kelip jatqany turaly statistikany qaranyz.  Resmy qújattarda búrynnan beri «jerdi jalgha alugha mýmkinshiligi boldy» dep kórsetilgen. Biraq, ony jalgha alyp jatqan azamattar turaly  statistika óte tómen edi. Kelip jatqandar sany edәuir kóp bolghanymen, naqty jermen ainalysqandary mýldem az. Býgingi kýni bizge investorlar kelude  (Qytaydan, Reseyden t.b.). Olardyng investisiyalyq salymdary da jaman emes. Ony joqqa shyghara almaymyz. Bir jaghynan ony qoldaugha bolady. Desek te, halyqtyng alandauy, mәselege senimsizdikpen qarauy ýlken súraq tughyzady. Sondyqtan,  jerdi olardyng qojalyghyna  beruge bolmaydy.  Bizdegi sharua qojalyqtary bar, solarmen kelisim jasap, investisiya salu siyaqty tetikterin qarastyru kerek. Sol ýlken sharua qojalyqtaryna tapsyrys retinde jermen ainalysuyna mýmkindikter jasaugha bolady. Al olargha jerdi iyelikke berip qoiy, ol, әriyne, bolmaytyn is. Tәjirbiyede bar ghoy, mysaly, kórshiles Reseyde qytaylyqtar paydalanghannan keyin  jerleri eshtenege jaramsyz bolyp qalghan. Búl jayt bizding halyqty da alandatady. Ekinshiden, shekeralas aimaqtargha sol sheteldik azamattar kóp kele me degen de kýdik bar. Osylardy eskeruimiz kerek.

- Jana óziniz aityp qaldynyz, investorlar retinde sheteldikterge mýmkindik jasaugha bolady dep. Qazaq jer óndeu, mal ósiru isine tikeley tartylyp, óz jerining shyn mәnindegi qojayyny dәrejesine jetui lәzim deymiz. Ózimizding qaltaly azamattar da joq emes qoy. Keshegi Panama ofshorlarynan solardyng birsypyrasynyng esimderin kózimiz shalyp qaldy. Ýkimet qazaqstandyq auqattylardy qazaq jerine investisiya tartugha әreket etpeydi me? Álde, iynvestisiya tek shetelden tartyluy tiyis pe?

- Óte oryndy súraq. Áriyne, investisiya tek shetelderden tartyluy tiyis degen zang joq.  «Forbs» degen jurnalgha, anau ofshor turaly derekter shyqty ghoy. Ózimizding qazaq azamattary. Solardy ózimizding jerge investisiya salugha mýmkindik jasauymyz kerek. Ýkimet birinshi kezekte soghan әreket etui tiyis. Olardyng sanyn kóbeytuimiz kerek. Olardy yntalandyruymyz kerek. Auyldardy damytugha sol azamattardyng yqpaly boluy kerek. Solardyng kóbisi, sol auyldardan shyqqan azamattar ghoy. Dәl sizding osy aitqan úsynystarynyz komissiya barysynda da aityldy. Men osy úsynystardy tolyqtay qoldaymyn. Dәl osy mәselelerdi men komissiyanyng eki otyrysynda da aittym. Sodan keyin taghy bir mәsele,  jerdi tek  jer ýshin ghana qarastyrmauymyz kerek. Eng bastysy – sol jerlerde túratyn azamattardyng ahualyn eskeruimiz kerek. Búl jerde biz auylsharuashylyghyn ghana damytudy qarastyryp qana qoymay, sol auylsharuashylyghymen ainalysatyn eldi-mekenderdi damytudy da oilaugha tiyispiz. Auyldan qalagha aghylyp jatqan kósh toqtaghan joq. Urbaniasiya әli de jalghasuda. Ontýstik pen soltýstiktegi qúnarly jerlerdi aitpaghanda, ortalyqtaghy aimaqtardyng ózinde halyq sany da azayyp barady. Qarapayym joldardyng ózi rettelmegen.  Biz qazir otyz memleketting qúramyna kiremiz deymiz. Oghan kiru ýshin әueli eldi-mekenderdegi infraqúrylymdardy rettep aluymyz kerek. Jol, su qúbyrlary, kógildir otyn tartylmaghan auyldar bar bizde. Júmys oryndaryn ashu kerek taghy.  Áytpese, jerge kóz tigip jýrgen qaltalylar jerdi alyp qoyyp, ózderi qalada, kensede otyryp júmys isteytin bolsa, auyl eshqashan damymaydy. Býitip tyrashtanghanymyzdyng týbi bekershilik bolatyny anyq.

-Berik Ábdighaliy myrza, Ýkimet jerdi sheteldikterge ghana emes, shetten kelgen qandastarymyzgha da satpaymyz degen aliternativti úsynys aitty. Búl da, óz kezeginde kýn tәrtibindegi manyzdy mәsele edi. Qandas degeniniz – qazaq. Demek, sheteldikterge satylmaytyn jer qazaqqa da satylmaydy degen sóz be?Búl naghyz últtyq diskriminasiya emes pe? Osy mәsele komissiya otyrysynda kóterilmedi-au deymin.  .

-Etnikalyq qazaqtargha, yaghni, Ata júrtyna syrttan kóship kelgen bauyrlarymyzgha beriletin «oralman» mәrtebesi uaqytsha mәrtebe. Olar erten-aq Qazaqstan azamattyghyn alady. Erteng azamattyq alghan son, ózining barlyq qúqyghyn tolyq qoldanady, әriyne. Sondyqtan búl jerdegi shekteu uaqytsha ghana. Al Ata júrtqa kelgen bauyrlargha belgili bir shekteuler boyynsha jerdi jalgha beruge men qarsy emespin.

-Osy uaqytqa deyin satylyp kelgen jerding iyelerining tizimi jariyalana ma? Halyq jer iyelerining kim ekenin bilui tiyis emes pe?

-Býkil menshik iyelerining tolyq aqparatyn, tizimin jariyalau turaly úsynystar komissiya otyrysynda aityldy. Oghan Ýkimetten de qoldau da bar.  Nasionalizasiyalau mәselesi qazir tuyndap túrghan joq. Eng birinshi, jerding qory bar. Tipti, ózining alghan jerlerin memleketke qaytaryp jatqandar da bar. IYgere almaghan son, onyng artyq salyghyn tólemeu ýshin nemese 2 jylda ol jerde eshbir egin ekpegen  son, memleket qaytaryp alghan jerler bar. Dәl qazir   qaytarylghan jerlerding mólsheri 1 million gektar deydi. Qazir auksion arqyly satylugha nemese jalgha beriluge sol jerler tiyesili.

-Bizde qazirgi Jer turaly Zan, alpauyt jer iyelenushilerine   mýmkindik jasap otyr. Sonyng aiqyn kórinisi, bizde  latifundister ghana jerdi satyp alugha mýmkindigi bar da, qarapayym sharualar tek jalgha alyp qana istetedi. Búghan da baqylau boluy kerek sekildi...

- Áriyne,baqylau da, ony qayta  qarau  da kerek. Mysaly, keybireuler million gektargha deyin jer alyp alghan deydi. Olar qalay aldy degen súraq tuyndaydy. Búghan da baqylau boluy, shekteu qoyyluy kerek. Eger búryn alyp alghandardyng jerlerin tartyp alatyn bolsaq, múnyng arty ýlken dau-damaygha úlasyp ketui mýmkin. Eger sol alghan jermen 2 jylda júmys istemeytin bolsa, memleket qaytaryp alugha qúqyly. Onyng ózining tetikteri bar. Búl Jer kodeksinde de jazylghan.

- Osy uaqytqa deyin jer auksion arqyly bir mәrte satylymgha shygharyldy. Ótken jylghy alghashqy auksiongha qatysqandar arasynda Qazaqstan azamattarymen qatar, sheteldikter de bolghan edi. Áriyne, ol kezde zang sonday mýmkindikti tudyrghan edi. Tipti, QR Investisiya jәne damu ministri Áset IYsekeshev myrza, «jerdi satyp 1,5 milliard tenge taptyq» dep sýiinshi súraghan-dy... Endi ol jerler nasionalizasiyalana ma? Menshik iyeleri jariyalanyp, jerler qaytarylyp alyna ma? Komissiya dәl osy mәselede ýnsizdik tanytuy kerek siyaqty...

- Ony endi men aita almaymyn. Óitkeni búl mәsele Ýkimette, komissiyada әli qarastyrylghan joq. Al mening aitarym: eger zandy bolsa, әuelgi sheshimdi eshkim ózgerte almaydy. Áuelde satylyp qoyghan jerlerge eski zang boyynsha sheshim ózgertusiz qalady. Tek, odan keyingilerge berilmeydi. Zang keyin ózgertilgen son, búrynghy sheshimderge tiyispeydi. Tәrtip solay. Búl boyynsha men jalpy tәjirbiyemnen aityp otyrmyn. Al Ýkimet búl mәselege qatysty ózi týsinik bere jatar.

- Ýkimetting Jer reformasy jóninde komissiya qúruyna halyqtyng Ýkimetke senimsizdigi әm narazylyghy týrtki bolghany ras. Qazirgi komissiya eki otyrys ótkizdi. Úsynystar ortagha salynuda. Áleumettik jelilerde komissiyanyng júmysyna qatysty pikirler aluan týrli. Al siz osy komissiya halyqpen qoyan-qoltyq júmys istep jatyr dep aita alasyz ba?

- Jalpy, jer komissiyasyn (onyng ishinde men de barmyn) halyq saylaghan joq. Komissiya halyqtyng býkil mún-múqtajyn qanshalyqty kýn tәrtibine shyghara alady,  ony uaqyt kórsetedi.  Halyq narazylyghyn bildirip, jerding satyluyna jәne jalgha beriluine qarsy bolghan son, Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha komissiya qúryldy. Onyng qúramyn obiektivti týrde qúrugha tyrysty. Mindetti týrde mitingke shyqqan azamatar emes, sayasy belsendi, sauatty azamattar, auylsharuashylyghymen tikeley júmys isteytin azamattar tartyldy. Olardyng komissiya otyrysynda óz oi-pikirlerin aitqany bizding biraz nәrsege  kózimizdi ashty dep oilaymyn. Sondyqtan, komissiya birinshi kezekte elding senimin aqtaugha tyrysady. Mysaly, mening ózim eki audanda júmys istegen tәjirbiyem bar, sol boyynsha ózmning týigen oilarymdy ortagha salyp  otyrmyn. Qazir úsynys-pikirler qarastyryluda. Endi biz aimaqtargha shyghamyz. Halyqtyq jinalystar úiymdastyryp, sol jerlerde halyqtyng pikirlerin tyndaymyz jәne ony komissiya júmysy barysynda saraptap, Ýkimetke úsynamyz. Búl jerde Ýkimet te sheshim qabyldamaydy. Ýkimet úsynysty Parlament qabyldauyna jiberedi. Al Parlament komissiyanyng úsynystarynyng keybirin qabyldamauy da mýmkin. Tipti, ózderining úsynystaryn da engizui  mýmkin. Negizi, komissiya da, Ýkimet te emes, osy Parlament naghyz halyqtyng ókili bolyp esepteledi ghoy. Óitkeni ony ózderi saylady. Sondyqtan, Parlament komissiyadan da kóbirek úsynys bere me, ony uaqyt kórsete jatar. Ýmit bar ghoy. Songhy sheshimdi Parlament qabyldaytyn bolghan son, men Ýkimetting qazirgi qauqaryn baqylap otyrmyn.  Qazir komissiya barysyndaghy bizding úsynystarymyzdy Ýkimet mýsheleri de qoldap otyr. 

-Áuelde, 75 adamnan qúrylghan búl komissiyanyng ýsh mýshesi óz erkimen qúramnyn shyqty. Qazir 72 adam qaldynyzdar. Al, osy azamattardyng arasynda biylikke jaqyn nemese lauazymdy qyzmetterde isteytin azamattardyng  basym ekenin bayqap otyrmyz. Úsynystar talqylanyp, dauysqa salu barysynda  halyqshyldardyng útylyp qaluy mýmkin degen pikirler bar. Búghan ne deysiz?

- Úsynystar әli tolyq talqylanyp bolghan joq. Aldaghy otyrystar barysynda barlyq úsynystar dauysqa salynyp, sheshiletin bolady. Búl jerde komissiya qúramyn tolyq qarasanyz, Ýkimet adamdary kóp emes negizi. Komissiyada sol auylsharuashylyghymen ainalysatyn, әr týrli qoghamdyq úiymdarda isteytin azamattar bar. Sondyqtan, komissiyadaghy Ýkimet ókilderi, deputattardy qosa eseptegende 30 payyzdan aspaytyn shyghar. Men naqty eseptegen joqpyn. Biraq, olardyng dauysy basym dep aita almaymyn. Komissiya qúramynda  iri sharua qojalyqtarymen qatar  shaghyn qojalyqtardyng ókilderi de tize qosyp otyr. Búl jerde negizgi úsynysty sol azamattar aituy tiyis. Komissiyada dauys jaghynan útylyp qalsaq ta, songhy sheshimdi Parlament aitady. Al Parlamentti halyqtyng ózi saylady. Negizgi jýk solarda. Óitkeni Parlament halyqtyng mýddesin qorghaytyn oryn ghoy.  Komissiya sheshim qabyldamasa da, Parlament ony dúrystauy kerek dep oilaymyn. Sondyqtan men endi Parlamentke ýmitpen qaraymyn. Ol jerdegi azamattar da bәrin kórip-bilip otyr. Bolghan oqighalardan keyin, olar ózderining búryn jibergen qatelikteri me, әlde búrynghylar ma, әiteuir bir qatelik jiberdi. Endi sony týzetuleri tiyis. Sondyqtan Parlamentting dauysy qattyraq shyghar degen ýmitim joq emes.

-Uaqyt bólip, súhbat bergeninizge rahmet! Komissiya halyqtyng ýnin eskeredi dep ýmittenemiz!

-Ózine de rahmet! Áriyne, biz әrdayym búqaranyng talap-tilegimen sanasuymyz kerek.

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly 

Abai.kz