Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Alasapyran 8007 0 pikir 16 Qyrkýiek, 2016 saghat 10:36

ÝKIMET ÓZGERIP EDI RUShYLDYQ KÝShEYDI. NEGE?

Kezinde el arasynda Mәsimov ýkimetining qabiletsizdiginen góri onyn, eks-permierding etnikalyq tegi kóp sóz bolatyn. «Premierlik taqta tek qazaq otyruy kerek» degen zang bar sekildi talay jannyng búra tartyp, dastarhan basyndaghy әngimeni ýlken sayasat sahnasynda aitqanyn da kózimiz kórdi. 2012 jyldyng kyrkýieginde búl qyzmet Serik Ahmetovke búiyra qaldy. Sol-aq eken, keshe ghana bagha jetpes lauazym sanalghan premierlikten mәn ketti. Eshkim elep-eskermeytin qarapayym qyzmet sanatyna qosylyp, Ahmetov atqarushy biylikting basynda bar ekendigin әredik kórsetip qana jýrdi. Amal ne, búl premierimiz 2014 jyly temir tordyng ar jaghynan bir-aq shyghyp, Kәrim Mәsimov eski kreslosyna qayta qonjidy. Sol-aq eken, bayaghy әngime taghy bastaldy.

Shynyn aitayyq, Mәsimov ýkimeti kóp qatelikter jiberdi. El ekonomikasyn qayrannan alyp shygha almady. Reformalary sәtsizdikterge úshyray berdi. Jer mәselesin tym kýrdelendirip jiberdi. Últtyq qordaghy aqsha sarqylyp, syrtqy qaryz kýn sanap ósip jatty. Al, bizding eks-premierimiz bolsa, halyqqa jaghu ýshin el aralap ketti. Ózining qyzmetine jarnama jasamaq bolyp talay mәrte talpynyp kórip edi, onysy qoghamnyng әjuasyna ainalyp shygha keletin boldy. Amaly tausylghan Mәsimov ministrlerdi qasyna ertip alyp, kóshege shyghyp jýgiretindi shyghardy. «Qughan jetpeydi, búiyrghan ketpeydi» deydi qazaq. Ayaq astynan eki týrli shúlyq kiyip «quyp» jýrgen eks-premierimiz Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy bolyp taghayyndaldy da, Ýkimet basyna búrynghy-songhy qyzmetinde iskerligimen kózge týsken azamattar keldi.

ÚQK-ning tizgini Mәsimovke búiyrdy delik. Al, elding kóz qúrtyna ainalghan Ýkimet «basylyq» mindet Baqytjan Saghyntaevqa jýktelip, Jer komissiyasynda elding sózin sóiley bilgen isker azamattyng eki jaghyna Imanghaly Tasmaghanbetov pen Asqar Myrzahmetov sekildi auyr salmaqtaghy jaysandar jayghasty.

Mine, tap osy kezde belgisiz bir kýshter ruaralyq arazdyqty tughyzatyn әngimelerdi «gulete» bastady.

Biylikte «naymandardyn» kýshi әlsirep ketti. «Kishi jýzge» tizgin berilmedi. «Arghyndardyn» mysyn basyp jatyr. «Dulattar kýsheyip barady», t.s.s.

Keshegi Ýkimet basynyng etnikalyq tegin qazbalaytyndar, endi Ýkimet tizginin ústaghan azamattardyng ruyn týgendep әlek.

Jalpy, búl - arandatushy kýshterding oilap tapqan ailasy boluy mýmkin.  Búnyng ar jaghynda ýkimetke senimsizdik tughyzyp qana qoymay, jýzshildik pen jershildikting әngimesin shygharyp, qazaqty shyrghalangha salatyn qulardyng týlki búlany kórinip túrghan siyaqty.

Qazaqtyng «bir jennen qol, bir jaghadan bas» shygharuyna qarsy toptar taghy da iske kiriskenge úqsaydy. Ony әleumettik jelidegi keybir týsiniksiz jandardyng sóz ynghayy men sayttardaghy pikirlerden-aq kóruge bolady.

Tasada otyryp tas atu bastaldy.

Abay bolayyqshy. "Biz - bir qazaqtyng balasymyz"...

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

0 pikir