Sondyqtan da qazaq tili pәni boyynsha qalyptasqan tildik bilim til ýirenushining belsendi qúralyna ainalmay otyr. Belsendi qúral degen sózdi tek tilding qarym-qatynas qúraly retinde qyzmet etuin týsinbeu kerek. Dayyn modeliderdi jattau arqyly da shekteuli sóileu jaghdayattarynda qarym- qatynasqa týsuge bolady. Biraq ol til ýirenushde jýieli, irgeli , oilau prosesinen ótip, qúrylym retinde qalyptasqan aqparat, bilim qory negizinde qalyptaspaydy. Qysqa uaqytqa jadta saqtalghan dayyn, oisyz qoldanylatyn formalar retinde qoldanysqa týsedi. Bilim alushyda tildik bilim qalyptasuy ýshin onyng tanym belsendiligin arttyryp, dayyn aqparatty qabyladushy ghana emes, oilanushy, saraptaushy túlghagha ainaldyru kerek.

Oqytu әdistemesindegi kognitivti baghytty jana innovasiyalyq ýderis dep qabyldamay, tabighy tanym prosesining oryn aluyna mýmkindik beru dep qabyldau kerek. Oqytu tәjiriybesi tildi ýiretuding adam miynda mentalidy qúrylymdar tabighy týrde qúrylghanda, belgili bir nәtiyjening bolatynyn kórsetip otyr. Al eger migha dayyn qúrylymdardy ghana úsynatyn bolsaq, onyng tejeuish reaksiyasy basym bolatynyn kórsetip otyr (Karasiyk, 2002; Zimnyaya,2010)

Alayda praktikada múghalimder búnday әdisterdi qoldanudy qoldamaydy. Olardyng oiynsha, satyly júmys týrlerin oryndap otyrugha uaqyt kerek. Al balanyng ózine zertteu júmysyn jýrgizip otyrugha sabaq uaqyty jete bermeydi.Sabaq uaqyty daghdy men iskerlik týrlerin qalyptastyrugha júmsaluy kerek. Shyndyghynda, eger bala alghashqy sabaqtarda- aq til turaly óz týsinigin, konsepsiyasyn qúratyn bolsa, әriyne, oghan ýlken uaqyt kerek. Alayda kelesi dengeylerde jana materialdardy mengertu, til turaly jana mәlimetti úsynu kóp uaqyt almaydy. Óitkeni jana mәlimetter qalyptasqan bilim negizderine sýienedi de, balanyng ony týsinui, qabyldauy qiyndyq tughyzbaydy.

Sondyqtan til turaly bilimdi aqparat retinde úsynbay, balanyng derbes izdenisi men oilauynyng nәtiyjesi retinde qalyptasuyna mýmkinding beretin oqytu әidstemesin qúru kerek.

Qazaq tili sabaghynda til bir jaghynan qarym- qatynas qúraly jәne ýirenu obiektisi bolyp tabylady.

Kognitivti ústanym oqytu әdistemesine engende, adamnyng әlemdi tanu mehanizmin basshylyqqa alady. Yaghny adam syrtqy dýniyeden aqparatty qalay alady, qalay ony qorytady? Qalay bilim retinde jinaqtaydy? Búnyng bәri adam miynda jýzege asatyn prosester. Adamnyng aqparatty qabyldauy , óndeui, saqtauy - óz zandylyghy bar prosess. Adamnyng syrtqy dýniyeni qabyldau modeliderin shartty týrde qalpyna keltiru negizinde tildi oqytu әdistemesin de modeli týrinde jýieleuge bolady. Kognisiya nemese tanym prosesi qabyldau, kónil audaru, jadyda saqtau, әreket, sheshim qabyldau, elestetu siyaqty komponentterden túrady. Qazaq tili grammatikasyn úsynuda osy tanym prosesterining ótu mehnaizmin basshylyqqa alu kerek.

Tildi oqytudyng kognitivti – psihologiyalyq konseptileri

Oqytudyng assosiativti teoriyasy

Assosiasiya degenimiz baylanys. Onyng negizin salghandar Dj Lokk, Ya.A.Komenskiy. Adamnyng sezimderine,kórneki qabyldaugha negizdeledi. Onyng birneshe kezenderi bar:

• Birinshi kezen: jeke, izolyasiyadaghy bilimdi alu;
• Ekinshi kezen: jeke jýieli baylanystyng ornauy;
• Ýshinshi kezen. jýieishilik, pәnishilik baylanystardyng ornauy
• Tórtinshi kezeng pәnaralyq, jýiearalyq baylanystardyng ornauy

Bilimdi mengeru, oqu materialyn mengeru degenimiz әrtýrli dengeydegi assosiasiyalyq baylanystardyng ornauy bolyp tabylady. Assosiasiya oilaugha qúrylady. Al ol ýshin bilim alushygha qajetti aqparattar jetkilikti berilui kerek. Jәne beriletin aqparatty qabyldaytynday bilim qory nemese baza boluy kerek. Onsyz negizdi oilau, nәtiyjeli bilim qory qalyptaspauy mýmkin. Sondyqtan beriletin material:

• qoljetimdi
• logikalyq baylanysty
• dúrys qabyldanuy
• bilimdi belsendirui tiyis

Oqytuda geshtalit teoriyany paydalanu kerek. Ol boyynsha bilimdi úsynu, qabyldau, bilimdi iygeru tútastyq sipatqa ie jýie retinde qaralady. Geshtalit teoriya bilimdi jýieli qúrylym retinde qarastyrudy, beriletin aqparatty ýzik bólikter týrinde emes, tútas jýie retinde qalyptastyrudy talap etedi. Sonda qúbylys turaly bilim alushynyng sanasynda jýieli, tútastyq sipatqa ie bilim qory qalyptasady. Adam tanymy bólshekterdi qabylaudan góri tútastyqty qúrugha , ony qabyldaugha beyim. Ol berilgen aqparattan manyzdy jәne manyzdy emesti jikteuge, toptastyrugha beyim túrady. Tútastyqty izdeude, qalyptastyruda adam oilauyna tәn assosiativti baylanystar ornatu jatyr. Ol assosiativti baylanystar ornatuda úqsastyqtar men airymashylyqtardy anyqtau nemese úqsatu prosesteri jatyr.

Oqytudyng konseptualdy modeli

Beriletin aqparat tirek úghymdar negizinde diagramma nemese syzbalar týrlerinde berilse, bilim alushynyng jýieli әri úzaq uaqytqa jadyda saqtauyn kómektesedi. Syzbalar aqparattyng kóshirmesin jadyda saqtaugha jәne qayta janghyrtugha yqpal etedi.

Kognitivti baghyttar

Búl baghyt J.Piaje, L.S.Vygotskiyding teoriyalaryna negizdeledi. J.Piaje adamnyng kognitivti mehanizmderi eki әreketke negizdelgen dep esepteydi. Ol ol adamnyng syrtqa ómirge beyimdelui. Assimilyasiya – jaghdaylardy eski syzbalargha iykemdeu, akkomodasiya- adamnyng eski әreketterdi jana jaghdaygha iykemdeui. Osy eki prosess arasyndaghy tepe -tendikti saqtaudy J.Piaje damudyng kózi dep esepteydi. Basqa sózben aitqanda, tәjiriybe jinau, ózara әrekettesu tanymdy damytatyn, sonymen baylanysty túlghany damytatyn prosester bolyp tabylady.

Tildi oqytudaghy kognitivti baghyt tildi ýirenuding eng tiyimdi nәtiyjeli jolyn úiymdastyrudy maqsat etedi. Tildi ýirenu ýderisi de tanym prosesine say aqparatty taldaudan, ornalastyrudan, jýieleuden, qoldanudan, avtomatizmge jetkizuden túrady. Psihologtar tildi mengerude ishki tanymdyq prosester bolady dep esepteydi. Adamnyng tughan tilin mengerui syrtqy dýniyeni tanumen qatar jýredi. Til әri tanytushy, әri tanym obiektisi retinde eki qyzmet ataqarady. Al ekinshi tildi nemese shet tilin mengerudi tughan tildi mengertushi tabighy prosespen salystyrugha bolmaydy. Múnda sanalylyq komponenti basym bolady. Sondyqtan ekinshi nemese shet tilin mengergende, tilding jýieli, qúrylymdyq sipaty grammatikalyq kategoriya retinde balagha birden úsynyluy kerek .

Oqushy óz tughan tilining grammatikalyq qúrylymyn birden týsinip qabyldap ketpeydi. Al tughan tili turaly bilimi onyng ekinshi tildi mengeruine negiz bolady. Óitkeni oqushyda til turaly jalpy týsinik bolady. Ekinshi tildi ýirenu barysynda oqushyda qayshylyqtar tuady. Eng basty qayshylyq tanym prosesi men tildi mengeru prosesi tughan tildi mengergendegidey qatar jýrmeydi. Búl qayshylyqty sheshuge múghalim tikeley qatysuy kerek. Búl múghalimnen әdistemelik dúrys ústanymdy kerek etedi. Til turaly týsinik te tabighy jolmen iske asady.

Abai.kz