Qyrkýiekting alghashqy kýninde «alghashqy qonyrau» soghylyp, elimizdegi janadan salynghan mektepter jýzderi bal-búl jaynaghan oqushylardy qabyldap jatqanyn barlyq telearnalar, basylymdar jarysa kórsetip, jazyp jatady. Búl ózi tәuelsizdigimizding jemisine shýkirshilik etetin, ertengi kýnimizge senim úyalatatyn, kónil tolqytar quanysh. Biyl mәselen birinshi synyp tabaldyryghyn 370 mynnan astam býldirshin attady. Búl ózi ýlken bir qalanyng túrghyny ghoy. Jana elordagha qonys audaryp kelgenimizde Aqmola túrghyndarynyng sany múnan da az bolatyn. Shýkir, tәube deysing osyndayda.

Últymyzdyng qaynary – Ontýstik Qazaqstan oblysynda janadan 25 mektep salyndy, 25 jyldyqqa – 25! Bilim ordalary әli de salynuda, jyl ayaghyna deyin beriledi, sebebi, ýsh auysymda oqityn 37 mektep bolsa, apatty jaghdaydaghy bilim oshaqtary – 98. Jalpy, ontýstikke әli de 200-dey mektep qajet. Ontýstik ónirde biyl 73 mynnan astam bala mektep tabaldyryghyn attady, oblys әkimi B.Atamqúlov olargha bir-bir shybyq shanshudy tapsyrdy, búl jaqsy bastama. Ár shәkirt aghash otyrghyzyp, mektep bitirgenshe kýtimge alsa zәulim daraq, qalyng orman jayqalyp túrar edi ghoy. Almatydaghy «Mamyr» shaghyn audanyndaghy mektepting birinshi synybyna 40-45 baladan qabyldap jatyr eken, Astanada da solay. Jambyl jerinde janadan 5 mektep salyndy, biraq múnyng ózi ýsh auysym mәselesin sheshpeydi. Oryn jetpey, balasyn mektepke ornalastyra almay sarsangha týsip jýrgen ata-ana tәuelsiz telearnalardyng basty qonaghy qazir. Aghymdaghy jyly iske qosylatyn 92 mektepting 31-i ýsh auysymda oqytatyn mektepter mәselesin sheshu ýshin, 29-y apatty ghimarattardyng ornyna, 14-i oqushy ornynyng tapshylyghyn jong ýshin, 13-i ynghaylastyrylghan mektepterding ornyna, 5-ui bilim úyasy joq eldi mekenderde salyndy. Shýkir, ontýstikte, batys aimaqta osylaysha mektep, bala-baqsha jetinkiremey jatady, sebebi ósu bar, tabighy ósim bar. Al býkil elde she?

Bilim jәne ghylym ministrligining resmy mәlimetterine jýginsek, biyl mektepter jelisining sany ótken jylmen salystyrghanda 34 birlikke azayghan, yaghny 48 mektep jabyldy, 11 mektep ashyldy. Normativke say kelmeuine, yaghny bala sany jetpeuine baylanysty Soltýstik Qazaqstan oblysynda – 14, Pavlodar oblysynda – 12, Aqtóbe oblysynda – 6 mektep jabylghan. Mәselen, Soltýstik Qazaqstan oblysy Esil audanynyng Birlik auy­ly kezinde 500-dey túrghyny bar gýldengen, órkendegen eldi meken bolghan eken. Sosyn júrt kete bastaghan, mektep toghyzjyldyqqa, sonyra bastauyshqa ainalghan, al 2013 jyly oqityn bala bolmaghandyqtan bilim ordasyna qúlyp salynghan edi. Sol mektepke biyl jan bitti, Bilim kýni qonyrau soghyldy, bastauysh mektepke bes bala baratyn boldy. Búl Ýkimetting arnayy baghdarlamasyna sәikes ontýstikten qonys audarghan 10 otbasymen birge kelgen quanysh. Al soltýstikte әli de jýzden astam mektep jabylu qaupin kýtip otyr. Ýmit – Ýkimette.

Ýkimetting ishki kóshi-qondy jýielep, júmys kýshin dúrys bóludi retteytin qanatqaqty jobasyna sәikes 463 otbasyna bólingen kvotanyng 22-si Qostanay, 40-y Shyghys Qazaqstan, 101-i Soltýstik Qazaqstan, 300-i Pavlodar oblystaryna tiyesili. Nege osy ónirler tandalghan? Sebebi, Shyghys Qazaqstan ónirinen jyl sayyn 35 myng adam kóshedi, kelushiler múnan da az, jalpy, bes jylda túrghyndar 40 myng adamgha kemigen. Al Soltýstik Qazaqstanda kóshi-qon osy baghytpen kete berse 2030 jylgha qaray qazirgi 570 myng túrghynnan 300 myng ghana qalady. Qostanay men Pavlodarda da kelushiler ketushilerden basym bolmay túr. Búl ónirlerding bәri de mal ústap, egin salugha asa qolayly, onyng ýstine óndirisi de damyghan, eng bastysy, shekaralyq aimaqtar. Ýkimet baghdarlamasyna say qonys audarushylargha túrghyn ýy men jer teliminen bólek jylyjay jәne bau-baqsha sharuashylyqtaryn damytu ýshin nesie beru kózdelgen. Kóship kelu shyghyndarynan bólek 5-6 jany bar otbasy Ýkimetten orta eseppen 500 myng tengege juyq kómek alady, 5 jylgha 5 million tengedey nesie de ala alady, biraq keri kóshse týgel qaytarady. Búlargha egin salamyn dese jer telimi de beriledi.

Áriyne, Ýkimet edәuir qarjy bóletin bolghan song kvotany kóbeytpeydi, 463 otbasy әri ketse 3 mynday ghana jan. Búl qarqynmen seldirep qalghan soltýstiktegi ónirlerdi toltyru qiyndau. Ýkimetting «Serpin-2050» baghdarlamasyna sәikes pedagogika, auylsharuashylyghy, medisina, tehnikalyq mamandyqtargha 3162 grant bólinip otyr, búl studentterding kópshiligi ortalyq jәne soltýstik aimaqtaghy uniyversiytetterde bilim alady, oqu bitirgen song sol ónirde qalady degen ýmit bar. 1200-den astam oralman da soltýstikke qonystanbaq. Biz osydan jiyrma jylday búryn shetelden kelgen alghashqy kósh Týrkistan manyndaghy «Dostyq» auyl­yna jayghasqanda «Otanymyz – tek ontýstik qana ma?», onsyz da tyghyz ónirge oralman nege qaptap keledi dep dabyl qaqqan edik. Ókinishke qaray, oghan biylik qúlaq asa qoyghan joq, tuystary osynda, әri jyly jer ghoy degen siyaqty jauap estidik. Barlyq qazaq bir-birine tuys, tek ontýstik qana emes, elding barlyq jeri jyly, tek aua rayy emes qabyldaytyn ortanyn, jergilikti biylikting qabaghy jyly boluy kerek. Qazaqtyng ken-baytaq jeri barsha qazaqstandyqqa ortaq. Bәrimizge jer ortaq, el ortaq, eng bastysy – mýdde ortaq. Ýkimet qazir búl baghdarlamasyn jarnamalap, jalaulatyp jatqan joq, sebebi, kvotany úlghaytugha qazyna mýmkindigi kem, býkil әlemdi daghdarys jaylaghan. Degenmen, ózi bas bolyp iri menshik iyelerin, jekelegen qaltaly azamattardy osy maqsatqa júmyldyryp qana qoymay, memleket kómeginsiz-aq óz erkimen qonys audarghysy keletinderge jergilikti biylikting baspana, júmys, jer telimi jónindegi jandy kómegin ýilestire alsa Ýkimet úrpaqtar aldynda óshpes bedel, úpay jinar edi. Sonda Ýkimetting ghana emes, últtyng da úpayy týgel bolar edi…

Erkin QYDYR

«Egemen Qazaqstan»