Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 4988 0 pikir 7 Qyrkýiek, 2016 saghat 12:35

QYTAY KOMPANIYaLARY JAYLY DEREKTER «MEMQÚPIYaGhA» AYNALMAUY KEREK


Jer dauy moratoriyden keyin sәl de bolsa sayabyrsydy? Desek te, babalardyng qanymen qorghalghan atamekenimiz qazir kimderding qolynda ekeni әli kýnge aitylghan joq. Jer komissiyasy mýsheleri búl súraqty biylikke neshe mәrte qoyghanymen, shendiler menshik turaly zangha sýienip, jabuly qazandy jabuly kýiinde qaldyryp otyr. Býkil qazaq halqynyng iygiligine ainaluy tiyis jerdi týrli jolmen iygerip, qojayyn bolghan azamattar jayly aqparat býginde memlekettik qúpiya dengeyinde saqtalyp, jariyalanbay otyruy nelikten? 

Birinshiden, iygersin, iygermesin eng shúrayly jerlerdi biyliktegiler óz tughan-tuysyna bólip bergen. Eger de halyq talap etip otyrghan aqparattar jariya bolatyn bolsa, olardyng "úrlyqtary" ashylatyny belgili.

Sóite túra qazaq mitingiletip jýrip, biraz shyndyqtyng betin ashty. Mәselen, jer komissiyasynyn júmysy barysynda ShQO-da jýz myn, Jambyl obl. - 8,0 myng ga jer Qytaymen birikken kompaniyalargha berilgenin bildik.

Qostanay obl. – 810,0 myng ga jerdi Lujkov-Rozinov degenderding «Ivolga» atty kompaniyasy iyelenip otyrghany anyqtaldy.  

Elimizding alty birdey oblysynda on mln ga jer Reseyding әskery poligondaryna 80 jylgha jәne Bayqonyr gharysh ailaghy 50 jylgha berilgeni aitylyp jýr.

Búl az bolsa, shyrayly ontýstigimizden arabtar 2 mln ga jerdi,  al, nemister Aqmola oblysynda 32 myng ga jerdi iygerip jatqany belgili boldy.

Búl әzirge júrtqa jariya bolyp, su betine shyqqan aqparattar ghana. Sonyng ózinde 13 mln gektar jerimiz ózgelerding uysynda ekenin bilip otyrmyz.

Biylik zangha sýienip, ózgening mýlkin jariyalamay otyrghanyn eskersek, búl ber jaghy ghana ekenin angharamyz.

Endi mine, Qazaqstan eluden asa Qytay kompaniyasyn elimizge kirgizbek. Olargha qansha jer beriletini, qansha adam keletini әzirge qúpiya.

Memleketting múnday qúpiyalary kóbeygen sayyn tәuelsizdigimizge qauip úlghaya beretini belgili.

Aqparat jetispegen jerde aqparattyq qauipsizdik saqtalmaydy. Memleket shyndyqty jasyrghan sayyn halyqtyng aqiqatty biluge degen talpynysy kýsheyedi. Búl talpynys ýlken mitingterge úlasuy mýmkin.

Týrli sayasy toptar osynday kezendi paydalanyp, әleumettik jeliler hәm tәuelsiz BAQ arqyly negizsiz, arandatushy derekterdi jariyalay bastauy mýmkin. Búghan toytarys beruge memlekettik baspasóz qauqarly emes. Óitkeni, elimizdegi BAQ jýiesi negizinen birjaqty pozisiya ústanady. Búl pozisiyagha qazir halyq senbeytin boldy. Sondyqtan da, Ýkimet әr qadamy ýshin halyqqa esep beretin, elding oiyn bilip baryp, sheshim shygharatyn sәt tudy.

Jer dauynan keyin elimizdegi latifundister hәm shetel kompaniyalary jayly mәlimetter memlekettik qúpiya dәrejesine kóterilip ketti.

Memlekettik qúpiya degen – últtyq qauipsizdikke núqsan kelmes ýshin memleketting әskeri, ekonomikalyq, ghylymiy-tehnikalyq, syrtqy ekonomikalyq, syrtqy sayasiy, barlau, qarsy barlau jәne halyqaralyq qúqyqtyng әlemge ortaq qaghidalaryna qarsy kelmeytin basqa da sharalardy sәtti iske asyru maqsatynda taraluyna shek qoyatyn jәne óz qorghauynda ústaytyn mәlimetteri.

Ýkimet jerdin iri iyelenushiler turaly aqparat memlekettik qúpiya qataryna jatpaytynyn eskerip, Qytaydan kóshiriletin kompaniyalar jayly tolyq aqparatty búqaragha jariyalaghany dúrys dep oilaymyz.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576