Shymkent qalasynda «Ál-Bilәl» degen meshit bar. On shaqty jyl búryn sol meshit shahardaghy úzyn saqal, qysqa balaqtylardyng «pitomniygine» ainalyp kete jazdaghan-dy. Áyteuir, imamyn auystyryp, ÚQK aralasyp sәlәfi-uahabiyleding ózimbilermendik әreketteri tiylghany bar. Sol alasapyran kezende «Ál Bilәl» meshitinde qyzmet etken imam – Tәnirbergen Shaymerdenúlyn súhbatqa tartqan edik.

– Qay qoghamdy da sorlatatyn sauatsyzdyq qoy. Al, diny sauatsyzdyqtyng saldary auyr eken. Búryn «terakt» degen súmdyqty kinodan kórsek, óz elimizde bolghan jayttar zәreni úshyrdy. Oida joqta tútqiyldan tap berip jýr. Dinning atyn jamylyp qoghamdy ylandau músylmangha tәn emes ekeni anyq. Sharighattyng ýkimi qanday jalpy býlikshilerge qatysty?

–  Qúrandy oqyp, hadisterdi tanyghan sauatty adamdar, yaghny ghalymdar, sahabalar eshqashan «fitna» (býlik) shygharmaghan. Qúranda: «Kinәsyz bir kisini óltiru – býkil adamzatty óltirgenmen birdey kýnәgha batady» – degen ayat bar. Al, «bir elde býlik shygharu – ol adam óltiruden de auyr kýnә» – deydi. Qoghamnyng tynyshtyghyn búzyp, býlik shygharu – adam óltirgennen de auyr kýnә eken. Býlikshiler kýnәharlar. Islam dini býlikke ýzildi-kesildi qarsy. Omar ibn Abdul-Aziz degen sahaba, әri Payghambarymyzdan s.a.u keyin dinge qatysty patuanyng bәrin shygharghan úly ústaz bolghan. Mekkelik jamaghat namazdy oghan úiyp oqyghan. Bir kýni Hajajiz degen patsha Mekkege basyp kiredi. Sodan imamdy moyyndamay, namazdy ózi ótkizetinin jariya etedi. Biraq, onyng imam bolghanyn mekkelik músylmandar qalamady. Óitkeni ol eng zalym patsha edi. Sol kezde halyq Hazireti Abdul-Azizge qarady, «Sol kisi Hajajizben birgen namazgha túrar ma eken, әlde ketip qalar ma eken»- dep. Omar ibn Abdul-Aziz zúlym patshagha úiyp namaz oqydy. Eger ol ketip qalghanda, barlyq jamaghat túryp ketip qalar edi de, býlik shyghar edi. Sol fitnany shygharmau ýshin, úly ústaz eng zalym patshagha úiyp namaz oqydy. Al, ózderin sәlәfiymiz dep jýrgen uahabiyler meshitte imamdarmen aitysyp túryp alady. Imamdardy tyndamaydy. Qúranda din iyelerine baghynu kerektigi aitylghan. Olardyki sauatsyzdyq emey, ne? Bastapqyda ashyqtan-ashyq tartysyp, ózderining kim ekenderinen habar berip qongshy edi. Al, birneshe jyldan beri ýndemeytin «madhalidterge» ainaldy. «Ýndemegennen ýidey bәle shyghady» degen emes pe. Qazir olar búrynghydan beter qauipti.

– IYә, ýy ishine de ýndemey, eshkimge de eskertpey Siriya asyp, «jihadshy» atanyp jatyr, adamdar. Qazaqtardyng solardyng qatarynan tabylyp jatqany qynjyltady. «Allahu akbar» dep maldy ghana bauyzdaushy edi. Jihadshylar ýshin adamnyng mal qúrly qadiri bolmay qaldy. Beybit kýnde ol neghylghan «jihad»?

– Qasiyetti Qúranda «jihad» (soghysu) sózi 35 ret aitylsa da, tórt-aq jerde ghana soghysu turasynda habar berilgen. Kәpirler músylmandardy qyryp bara jatqandyqtan: «Qaru al» degen ayattar týsken. Biraq Alla Taghala ony tek Payghambarymyzgha s.a.u búiyrdy. Oghan deyin de, odan keyin de dinimiz ýshin eshkim qolyna qaru alghan emes. Islam tipti basqa dinning ókili bolsyn, jalpy jazyqsyz kisi óltiruge tiym salghan. Al, músylman músylmandy óltiruge mýlde bolmaydy. Nәbiyimiz s.a.u: «Bir-birine qaru kezengen eki músylman da – tozaqy. Óltirgen adamnyng da, ólgen adamnyng da maqsaty óltiru bolghany ýshin – tozaqy» – degen. Birde Payghambarymyz s.a.u sahabalaryna: «Kishi jihadtan, eng ýlken jihadqa kele jatyrmyz» – dedi. Sonda sahabalary «Ua, Rasulallah, búdan ýlken jihad bola ma?» dep, tang qaldy. Payghambarymyz s.a.u: «Eng ýlken jihad – nәpsimen kýresu» degen. Qazir nәpsimen kýresuden basqa «jihad» bolmauy kerek. Ár adam óz nәpsisimen kýresui tiyis. Yaghni, adam tughannan bastap, ólgenge deyingi tәrbiyesi – sol jihad. Uahabiyler «jihadty» jeleu etip, adamdardy qyryp, qalalardy qiratyp jatyr. Adam týgil, shybyndy óltirmeytin músylmandargha ýsh qaynasa da sorpasy qosylmaydy, olardyn. Radikaldy top mýshelerinde din de, iman da joq. Olardyki din ýshin «soghys» emes, biylikke jetu jolyndaghy jendettik qoy.

– «Ózing bilme, bilgenning tilin alma» degen qarghysty-maqal bar. Keyde keshe ghana dinge kele salyp, myng jyldyq әulie qúsap әngime aitatyndargha qayran qalam, óz basym. Dinning keremetterin ghylymdar ghylymy túrghydan dәleldep bola almay jatqanda, búl qaydan shyqqan ónsheng «ghúlamalar» deydi ekensin. Saqaldynyng bәri sәlәfy emes, qarapayym júrtshylyq olardy әngimesinen qalay tanysa bolady?

– «Aqida» degen senim ilimi bar. Sofy Ál-Yar atty ghalym: «Aqidany bilmegen «shaytan»-qauymynyng myng jyl jasaghan qúlshylyghy aspangha úshqan jelmen ten» degen. Aqida – imandy zertteytin ghylym. Aqida ilimin bilmegen adamnyng qúlshylyqtaryny qayyry joq. Mysaly, Qúran-Kәrimning ayattary ekige bólinedi. Áuelgisi, tek adamzat ýshin mәlim etilgen «Muhkam» ayattar. Ekinshisi maghynasy tek Allagha ayan «Mutashabiyh» ayattar. Yaghni, adam balasyna maghynasy tek Allagha ghana ayan ayattarmen talasuyna, sóz qyluyna, tipti oilauyna da bolmaydy. Oghan talasu – kýnә. Al, sәlәfi-uahabiyler Allanyng sipattaryn sóz qylady. Mysaly, biz «Rahman – arshyny mengerdi» dep aitsaq, olar «Alla arshygha otyrdy, túrdy, ornyqty» dep bir nәrsege tәueldi etip qoyady. Jaratqan IYemiz eshnәrsege tәueldi emes, eshnәrsege úqsamaydy da, Ol tumaghan da, tuylmaghan, eshnәrsege múqtaj emes. Búghan eshqanday talasugha bolmaydy. Bizding mindet Qúran, hadiys, sharighat talaptaryna say amal qylu, Allany zikir etu, Allagha ne tәn ekenine daulasu emes. Músylman adam sóz talastyrmaydy. «Sizdiki dúrys» dep qoya salady. Al, olar ózderining adasyp jýrgenderimen qoymay, basqalardy janylystyrady.

– Áleumettik jelini ashsan, neshe týrli talas-tartystardy kóresin. Qazir әsire belsendi bola bastady, olardyng uaghyzshylary. Keyde eriksiz kýlking keledi. Sonda imamdarmen aitysqanda sauatsyzdyqtarynan arlanbay ma, qalay?

–   Olar diny sauatsyz. Sýiengenderi tórt-bes hadiys. «Ey» dep ornynan týregelip súraq qoyghanda, «mynau, ne der eken» dep qalasyn. Tartysty bastap alady da, jauabyna dәlel tappay qalsa, túra qashady. Sebebi diny bilimi tayaz, mәzhabta da joq, sýienetin negizderi de әlsiz. Olar hadisterdi de, Qúrannyng tәpsirlerin de oqymaghan. Pir tútqan sheyhtary da shynayy dinnen habarsyz. Olar Ali-Bani, Ibn Tabiya, Ibn Baaz degen sheyhtaryn, sonday-aq elimizde tarap jatqan Oktam, Rinat, Nail degen kósemderin ghana tyndau kerek dep oilaydy. Imamdardy «biydghatshylar» dep ghaybattaydy. Mysaly, Payghambarymyzdan s.a.u beri qaray músylman jamaghat imamdargha «itaghat» (baghynghan) etken. Qúranda sipattaghanday olar «jýrekterining qynyry bar» adamdar ghoy, bizdi tyndamaydy. Olardyng eng ýlken qateligi de sol, imamdardy tyndamaytynynda. Adasqan aghym. Olardyng oiy elge iritki salu. Eger solar sauatty bolsa, imamdar siyaqty júmys istesin, izdensin. «Mәzhabtamyz» deydi, biraq ústanbaydy. Adamdy aldaydy. Mәzhab degen – mektep. Mektepte bilim alyp, tәrbie kórmegen bala qanday bolady. Sol siyaqty ghoy, búl da. Músylmandar tórt mәzhabpen jýredi. Tórteui de «Áhly – sunna uәl-jamaa» qauymyna kiredi. Bәrimiz sol tórt mәzhabtyng birinde boluymyz kerek. Al, olarda mәzhab joq. Din men dәstýrdi bóle jarady. Qúranda әr el óz dәstýrimen dindi sabaqtastaryp ómir sýruleri qajettigi aitylghan. Ádet-ghúryp sharighatqa qayshy kelmese, haram emes. Al, olargha salsan, bәri haram. Bata qayyru da, sәlem salu da, janaza shygharu da bәri haram, namaz oqymaghannyng bәri kәpir. Shyn mәnisinde ózderi – kәpir. Óitkeni qatygezdik músylmandy kәpir etedi degen.

–  Qazir keybireuler sәlәfi-uahabiylerding baryna imamdardy kinәlap jýr ghoy. Shyn mәnisinde osy mәsele qylang bergeli imamdar kýresip kele jatqany bizge mәlim. Qazir «likvidator» imamdar da bar. Biz sonday әriptesterinizdi izdep tauyp, súhbat alugha tyrysudamyz. On jyldan asypty, Shymkenttegi «Ál-Bilәl» meshitindegi súmdyqtyng beti ashylyp, daudyng basylghanyna da. Siz sol kezde ottyng ortasyna týsip, shyqtynyz. Tipti uahabiylermen kýreskeniniz ýshin óz basynyz daugha qala jazdap edi. Kimge únamay qalghanynyzdy qaydam, qazir bar-joghynyz bilinbey qaldy. Ótkenge salauat desek te, әngimelep berseniz eken. Olargha qarsy túru ýshin ne istemek kerek?

– Bәrimizding de qorghanymyz – Alla, qalqanymyz – Qúran. Qorghanu ýshin «suyq» qarudyng qajeti joq. Imamdargha keregi – tereng bilim. Sol jyldary óte qiyn jaghdaylar boldy. Úmytylyp ketken nәrseni, eske salyp túrsyz. Elding yntymaghyn saqtau ýshin bar kýshimizdi salyp kýrestik. «Ál-Bilәl» meshitindegi jamaghattyng 70 payyzy sonday aghymnyng jeteginde edi. Kýndelikti sauat ashu dәristeri ótkizip, ýzdiksiz uaghyz-nasihat jýrgizdik, әrqaysysymen jeke dara sóilestik. Kóp tartys boldy. Birte-birte, uahbiylerding qataryna janadan qosylghan adamnyng kópshiligi rayynan qaytty. Al, búrynnan sinisip ketkenderi sol kýii qaldy, olar әli de jýr. Ol kezde sәlәfi-uahabiyler óz bilgenderin istedi. Meshitte uaghyz aitylyp jatsa, qúlaqtaryn «naushnikpen» tyghyndap alatyn. Ýlken kisilerge dóreki sóileytin. Úyat – imannyng jartysy. Olar da úyat ta, ayat ta joq. Shyn músylman ýlkenderdi qúrmetteydi. Al, olar meshit jamaghatyndaghy qariyalargha júdyryq júmsaghan. Talay ret bizding qyzmetkerlerimizdi de úrghandary da boldy. Qúday keshirsin, olardyng da jaghasynan aldyq, sabyrgha shaqyrdyq, tәubege kelgeni keldi, kelmegeni eptep sabasyna týsti. Kýnde meshitke qarulanyp kelip, mening «janazamdy shygharamyz» dep ketti. Týn ortasynda júmystan shyqsam, ýige deyin andyp ta jýrdi. Álbette onday jaghdayda ózing ýshin emes, otbasynnyng qauipsizdigi ýshin alandaysyn. Desek te asyl dinimiz ben elimizding janynda bizding paqyr basymyz ne, «tәiiri». Alla әdiletti. Olardyng bizge kózdegen oqtary, ózderine atylyp, birin-biri óltirip bitken edi. Kóbi sottalyp ta ketti. Osylaysha tәrtip ornaghan, Shýkir. Men ol meshitte 11 ay ghana júmys istedim. Teledidarlardan qatty-qatty aittyq. Bireulerge ol únamay qaldy. Payghambarymyz s.a.u aitqan: «Shyndyq ashy bolady» dep. Bireuge únaysyn, bireuge únamaysyng degendey… On jyl búryn sol topqa kirgen jastar qazir jigit aghasy bop qaldy. Sol kezde sottalghandardyng aldy týrmeden shyghyp jatyr. Biraq, ol jaqtan týzelip oralyp jatqan joq. Sebebi olar sol bayaghy bir «kasseta». Olar eshqashan onalmaydy.

– Imandy bala jaman adam bolmaydy.  Jylda Mýftiyattyng núsqauymen jaz boyy eldegi meshitterding barlyghynda derlik «sauat ashu» kurstary ótkiziledi. Bir bayqaghanymyz, kóbinese jylda keletin sol bayaghy shәkirtter. Sol balalar meshitting kurstaryna qatysyp-aq, bes-alty jyl qatarynan oqyp, tәp-tәuir bilim alyp jatyr. Dese de búl óte az. Jastardy diny sauattandyru ýshin ne istemek kerek?

– Allagha Shýkir, qazir, halyqtyng kózi ashylyp keledi. Eng bolmaghanda jat aghymdar men tura dindi ajyrata alatynday dәrejege jetti. Diny bilimdi bolatyn zamanda ómir sýrudemiz. Al, ata-ananyng dinnen habary bolmasa, balagha qalay ýiretedi. Imamnyng mindeti meshitke kelgen jamaghatty jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan tii, barghan jerinde uaghyz aitu. Árbir ýiding esigin qaghyp, dindi ýiretuge mindetti emes, imamdar. Shýkir, qazir Diny Basqarmanyng sayttary bar, gazet-jornaldary bar, din nasihattalmay jatqan joq, tek tura dindi izdenetinder kóbeyse eken. Adamdar meshitke óz ayaqtarymen keluleri kerek. Ásirese, balalardy, jastardy kóp oqytu qajet. «Oybay, meshitke barma! Barsan, uahabis bop ketesin» – dep meshitten balalaryn qashyratyn ata-analar da bar. Meshitke jibermeu – kýnә. Meshit – ol Allanyng ýii. Ol jerde tura dindi ýiretedi. Árkim óz balasyn meshitke әkelip, imamnyng qolyna tapsyrsa quana qarsy alamyz. Dәris beruge әrdayym dayarmyz. Ata-ananyng búl ómirdegi bir paryzy – úrpaqtaryn diny sauatty etu. Aqyrette osy ýshin súralady, ata-ana. Bәrimiz balagha dindi ýiretudi ýlken jauapkershilik dep sezinuimiz kerek. Bizding mynnan astam shәkirtimiz bar. Olardyng әrqaysysy әrtýrli salada qyzmet etip jýr, qazir. Esesine olar imany myqty, diny sauatty. Sondyqtan, adaspaydy. Al, meshitke kelip túryp, ishke kirmey, syrtyn andyghan sәlәfiylerge erip ketetin jastar adasuda. Óitkeni ol jas, qalay iysen, solay ketedi. Bir jaghynan әlgiler aqsha úsynsa, aldanyp qalulary da әbden mýmkin. Aqsha ne istetpeydi? Sondyqtan bala men jastar tәrbiyesine ata-ana kóptep kónil bólu kerek.

– Zannyng qashan kýsheytiletini belgisiz. Ony kýtip, qol qusyryp qarap otyratyn uaqyt emes. Imamdar jinalystan shyqpaydy. Keyde әkimdikting «qolbalasy» bop ketken be dep qalasyn. Búl jaqta da «senzura», «qaghazbastylyq». Sizderding mindetteriniz dindi nasihattau, kitap jazu emes pe? Shygharmashylyqpen ainalysugha uaqyt bar ma, ózi. Dinning nasihattaluyna kóniliniz tola ma?

– Shýkir, Diny Basqarmanyng sayttary men әleumettik jelide arnayy ústazdardyng uaghyzdary tolyp túr. Mýftiyattyng janynan shyghatyn gazet-jornaldar, aghartushylyq kitaptar taghy bar. Aptasynda bir uaghyz kórsetse de, telearnalar da dinge septigin tiygizip keledi. Meshitterde namaz sayyn jamaghattyng súraqtaryna jauap beredi, imamdar. Qazaqstan Músylmandary Diny Basqarmasynyng patua bólimi de júmys istep jatyr. Mýftiyat sәlәfi-uahabiylik aghymdardy әldeqashan «radikaldy» dep tanyp, patua shygharyp qoyghan. Endi olardy meshitte imamdardy, memlekette qoghamdy qúrmetteytindey etip, zanmen tәrtipke baghyndyrghan jón. Óitkeni olar uaghyzgha moyynsúnbaydy. Mýftiyattan bastap, aitylmay jatqan meshit joq shyghar. «Tәrtipke bas iygen qúl bolmaydy» degen. Baghynsyn. Biz meshitke «kәpir» kirse de, «ket» dep aita almaymyz. Olar sony paydalanady. Bizde meshitte bas kótergen uahabiylerdi qamap tastaytynday qúzyret joq. Sondyqtan bar kinәni imamdargha artyp qoi dúrys emes. Kazir imamdargha kitap jazugha uaqyt tapshy. Bizding «jihad» diny sauat ashu bop túr ghoy. Biraq sol eng kerek auditoriyagha týse almay jýrmiz. Mәselen, mektepter men JOO-nyng esikteri jabyq, biz ýshin. Al, búzylyp ta, adasyp ta jatqandardyng kóbi kimder jastar men jetkinshekter. Balalardyng oiynhana, bukmekerlik klubtarda jýrgenine ýndemeydi. Al, meshit, imam dese, ata-analardyng da, mektep diyrektorlarynyng da tóbe shashtary tik túrady. Sóitedi de, balalardy tәrtipsiz dep sógedi. Islam dini imandylyqqa shaqyrady. Imandy adam jaman bolmaydy. Búrynghylar aitypty: «Dinsiz adam boluy mýmkin, dinsiz qogham bolmaydy» dep. Barlyq mәsele dinning aralasuymen sheshilgen. Áli de bar. Mәselen, Rimde papalaryna sýienedi. Bizding halyqtyng da dәstýrli dinge moynyn búru kerek. Payghambarymyz s.a.u «Halyqty yntymaqqa, dinge – nasihat shaqyrady» degen. Nasihat bolmaghan jerde yntymaq bolmaydy. – Súhbatynyzgha rahmet! Jaratqan iyemizding panasynda bolayyq, әrdayym! PS:  Payghambarymyz s.a.u: «Mening sýnnetimdi jәne menen keyingi әdiletti halifalardyng sýnnetin saqtandar» – degen. Talasyp-tartyspay, kópshilikpen birge boluymyz kerektigin eskertken. Kópshilik degenimiz – Payghambarymyzben s.a.u  odan keyingi tórt halifanyn, sahabalardyng ústanymdaryn saqtaushylar. Olar «Áhly – sunna uәl-jamaa» qauymy bop sanalady. Álemdegi músylmandardyng 87 payyzy «Áhly – sunna uәl-jamaa». Onyng ishinde Imam-aghzam Ábu-Hanifa mazhabyn ústanushylar – 52-54 payyzdy qúraydy. Payghambarymyz s.a.u: «Mening ýmmetim 73 topqa bólinedi. Onyng jetpis ekisi tozaqta, bireui ghana jannatta bolady» – degende, sahabalary tozaqylaryn emes, jannattyqtaryn súraghan.  Payghambarymyz s.a.u Qúrannan bir ayat oqyp: «Áhly – sunna uәl-jamaa» degen eken. Jihadshylar da, uahabiyler de, radikaldy toptardyng eshbiri de «Áhly – sunna uәl-jamaa» qauymynan emes. Tozaqy eken. Olar ózderin «Áhly -sunna uәl-jamaa» qauymynanbyz dep adal atymyzdy lastap, jymysqy oilaryn jýzege asyryp jýr. Islam dini zorlyq-zombylyqty, soghysty eshqashan qúptamaydy. Sondyqtan, imanymyz ben sanamyzgha saq bolayyq.

Súhbattasqan Móldir Núrman

Derekkóz: qamshy.kz

Abai.kz