Halyq  batyry Amangeldi Imanov bastaghan kóterilis turaly әngimeler bala kezimizden qúlaghymyzgha sinisti bolyp ósip edik. 1958 jyly Torghayda Sovet kóshesining orta túsynda, ortalyqta A.Imanovtyng muzeyi bolghan. Búl ýi  1916 jyly Sovdepting shtaby, әri Amangeldining ýii bolghan. Sazdan salynghan, tóbesi qamyspen jabylghan, patsha zamanynan kele jatqan, ýlken biyik ýy edi. Aulasy ken, sazdan soghylghan dualy da bar edi. Ortalyq jaq betinde qyzyl kirpishten qalanghan  dýken boldy. Ýlken kisiler «tatarlar salghan dýken» deytin.

Aytyp otyrghan Amangeldining múrajayynda batyrdyng qylyshy, er túrmany  jәne vintovka tәrizdi myltyqtary bolghan. Sonday aq, Torghay poselkesining (ol kezde «Torghay qalasy» atanatyn) soltýstik batysyna qaray ornalasqan ýlken say boldy. Búl saydy júrt «partizandar sayy» dep ataytyn. Ol kezde saydyng terendigi shamamen on metrdey bolghan. Týbi aqqayran qúm edi. Balalyq shaqtaghy oiyndarymyzdyng birazy osy sayda ótti.  Sol keze aq, «Amangeldining sarbazdary osy jerde atylghan» desetin el. Búl tragediyanyng naqty qalay bolghany jóninde әli kýnge dәleldi derekter joq. Al, keybir derek kózderi boyynsha «Amangeldi atylghannan keyin, alghash Alakólde jerlenip, keyin audan ortalyghyna qayta jerlengen» desedi. Torghayda «Partizandar sayy» men Torghay ózenining orta túsynda eski eki qorym boldy. Onyng bireuinde orystar (búl qorymda Torghay uezining alghashqy uez bastyghy Yakovlev jerlengen) , ekinshisinde músylmandar jerlengen. Ocy músylmandar qorymynan  1950-jyldardyng ayaghynda tórt qúlaqty sazdan soghylghan A.Imanovtyng beyitin kórip edim. 1960-jyldyng bas kezinde, eki audanda sovhozdar qúrylghan jyly A.Imanovtyng múrajayy  kórshi Amangeldi audanyna kóshirilgen edi.  Batyrdyng tamyda sol kezde tughan jerine aparylghan tәrizdi. 

Últ azattyq kóterilisine 100-jyl toluyna oray, osy jyl basynda men «1916-jylghy kóterilisting bir anyghy» atty maqala jazghan edim. Ol maqalada men tek 1916-jyldyng uaqighalaryna, A.Imanov bastaghan kóterilisting mәn jayyna ghana toqtalghan edim. Onda kóterilisshilerge qarsy general Lavrentievtin 3 myng jasaghy  Yrghyz, Bestau, Nauyrzym joldarymen Torghaydy qorshay bet alghany aitylghan. Gubernator Eversmannyn  búiryghymen general Lavrentiev bastaghan jazalaushy otryadtar, Torghay jerinde  jyldyng sәuirine deyin jýrip, qandy oirandar saldy.  Jyldyng bas kezinde Alash qayratkerleri Uaqytsha ýkimetting basyna kelgen Kerensiyden Torghayda jýrgen jazalaushy otryadtardy qaytarudy talap etken bolatyn. Sol talap boyynsha Kerenskiy Eversmannyng jazalaushy jasaghynyng Reseyge qaytuyna búiryq bergen. 

Sodan keyin de búrynghy uez ortalyghy Torghay qalasy talay tarihy oqighalardyng kuәsi boldy. Torghaydy birese bolishevikter alyp, kelesi joly Alashtyqtardyng qolyna kezek- kezek ótken kýnder boldy. 1918 jyldyng ayaghynda Yrghyzdan Sibirge bet alghan Kolchak әskerining qaldyqtary Torghaygha soghyp, biraz ylang saldy. Kenes ókimeti Reseyde jyly qarasha aiynda ornasa, bolshebekter biyligi Torghaygha 1918-jyldyng ayaghynda kolchaktyqtar Torghaydan ketkennen keyin ornaghan edi. Amangeldi Imanovtyng Torghay Sovdepining komissary bolatyny osy kez. Dәl osy kezende Amangeldiden  1916-jylghy kóterilis kezinde jaqyn úrandas, joldas, sarbaz bolghan kóptegen adamdardyng syrt bergeni tarihy shyndyq.  Torghay kóterilisi kezinde saylanghan eki hannyng biri Ábdighapar men Amangeldining aghasy Bektepbergen jәne Torghaydyng bas kóterer basqada kisileri Amangeldiden syrt aynalghan, arazdasqan. Olar Amangeldige «Álibiyding aitqanyna erdin, bolshebek bolyp kettin» dep aiyptaghan.  Amangeldining eng jaqyn dosy, Keyki mergen Torghayda Kenes ókimeti ornaghannan beri elden tys jerde jýrgen.  

1916-jylghy kóterilis kezinde A.Imanovqa aqyl kenesimen  kóp kómek bergen - Áliby Jangeldiyn. Á.Jangeldin Petrograd bolshebekterimen tyghyz baylanysta bolghan.  Sodan 1918-jyly Á.Jangeldin Kenes ókimetinen kóp qaru jaraq, qarjy alyp, Kaspiy tenizi, Manghystau arqyly Torghaygha jetkizip, sol kezde Torghay komissary qyzmetin atqarghan A.Imanovqa tapsyrghan.   

1918-jyly Kenes ókimeti barlyq jerlerde jeniske jetip, batystaghy aqgvardiyashylar Batys elderine, Sibirde Kolchak jenilip, onyng aqgvardiyashylary Qytaygha tyghylghan. Bolshebekterding Jangeldin arqyly Torghaygha qaru -jaraq jiberu sebebi sodan. 1918-jyldyng ayaghyna taman Kenes ýkimeti Orta Aziya elderin basqaru jóninde oilasa bastaydy. Lenin ýkimet janynan Últtardy basqaru komissiyasyn qúryp, oghan bashylyq etuge Stalindi taghayyndaydy. Osy kezde Lenin men Stalin Orta Aziya elderin bir ortalyqtan basqarudy oilastyryp ta qoyghan. Soghan baylanysty 1919-jyldyng bas kezinde ózderine is qareketimen búrynnan tanys Á.Jangeldindi Mәskeuge keluge shaqyrady. Oghan Shyghys, Orta Aziya elderinde avtonomiya qúru turaly talqylaugha bolatynyn, tarihtan, qúqyq mәselelerinen óte sauatty Alash qayratkerlerining birnesheuin ala keludi tapsyrady. Sonymen 1919-jyldyng bas kezinde Á.Jangeldiyn. A.Baytúrsynov, B.Qaraldin jәne taghy birneshe adam Mәskeuge jol tartady.  Onda Á.Jangeldin de, A.Baytúrsynov ta Lenin men Stalinning qabyldauynda bolghan. «Sol kezde A. Baytúrsynovqa (Mәskeude jәne basqa jerde jýruge» rúqsat berilgen Sovdepting qújaty osy kýni de saqtalghan. Sol jolghy ýkimettik jiyndarda Qazaq avtonomiyasy turaly, onyng territoriyasy turaly mәseleler qaralghan.  

Búl Torghayda alasapyran uaqighalar bolyp jatqan uaqyt edi. Bolshebekterden jenilgen Kolchaktan ýmiti ýzilgen alashtyng bir top qayratkerleri Torghaygha  kelgen bolatyn.  Soghan oray ma, Torghaydaghy Amangeldi basqarghan kenes komissariatyna kómektesu ýshin Qostanaydan Taran basqarghan otryad Torghaydy bet alyp, jolgha shyghady.  Taran otryady Albarbógetke tayaghanda qyzyl komandir Jilyaevting jasaghy Torghayda oiran salyp jatqan. Olar Torghaydaghy Alash qayratkerlerining qaru jaraqtaryn sypyryp, tartyp alghan. Al, Tarannyng otryady Torghay qaqpasyna kirer jerde qarusyzdandyrylghan. Óitkeni, soghys jaghdayynda әsker túrghan bir qalagha ekinshi әsker qaru jaraqpen kirgizilmeydi eken.Sodan, Torghaygha Taran eki joldasymen kelip, sol jerde tútqyngha alynady.  

Torghayda A. Imanov pen onyng on segiz joldasynyn  (Taran men onyng eki joldasy sonyng ishinde) tútqyndalyp, týrmege jabylatyny osy kez. 

Torghay týrmesinde tútqyndalghan on segiz adamdy atqandar osy Jilyaevting soldattary ma» degen de kýdik bar. Óitkeni osy «Jilyaev Yrghyz jaqta ústalyp, Sovet tribunalymen atyldy» degen aqparat bolghan. Keyin jýrgizilgen qylmystyq is zertteuinde Torghay týrmesindegi on segiz adamnyng qalay, kimderding atqany jóninde esh naqty derekter kórsetilmegen. On segiz adamnyng mýrdesi «Partizandar sayynan» tabylyp, olar ardaqtalyp, jerlengen. Tek onyng ishinde Amangeldining denesi bolmaghan. Ony  bir siyr baghushynyng aituymen sol mannan keyin tapqan.  

Búl qandy oqighadan keyin, Amangeldi men Tarannyng ólimine alashtyqtardy, Ábdighapardy kinalaghan ósek sózder kóp boldy. Keyki batyr bolshebek Amangeldge kónili tolmay syrttap jýrgenmen, ony ólimge qimaytyn qandybalaq, maydandas dos edi. Kenes túsyndaghy «Qazaq SSRi tarihynda» Keyki mergenning esimi atalmaghan. Biraq, el júrttyng anyzynda ara kidik Keyki batyr turaly aitylatyn.  Sonau jyldary jazushy Aqan Núrmanov «Qúlannyn ajaly» atty romanyn baspadan shygharghan bolatyn. Shygharmada  esimi tura atalmasa da, onyng bas keyipkeri Keyki batyr ekenin biraz oqyrman sezdi, aityp ta jýrdi. Keyki batyr atta shauyp kele jatyp, nysanasyn úshyryp týsiretin qol mergen bolghan. 1916-jylghy jazalaushy otryadtarmen bolghan shayqastarda jaudyng talay soldattary men ofiyserleri osy Keyki mergenning qolynan qaza bolghan. Keyki mergenning Bekish Qylyshbaev degen aghasy kóterilis kezinde jýzdikting basy bolghan eken. Osy sarbaz Bekish úly Áubәkir Qylyshbaevqa Keykining ómirbayany turaly biraz estelik aityp qaldyrghan eken.Sol Áubәkir Qylyshbaev әkesining Keyki mergen turaly  estelikterin kitapqa bastyrghan edi. Á.Qylyshbaevtyng atalmysh kitabynda, yaki, Amangeldining jýzbasysy bolghan Bekish Qylyshbaevtyng aituy boyynsha  1919-jyldyn  kókteminde Amangeldining týrmege qamalghan habaryn Amantoghay jaqta jýrip estigen Keyki mәn jaydy bilmek bolyp Torghaygha keledi. Búlar duan ortalyghynyng shetine ilikkende, qalanyng kózge úryp túrghan tynyshtyghynan sekem alady. Qasynda on bes shaqty serigi bar Keyki batyr Sovdepting shtabyna kirgende (Amangeldining ýii sonda bolghan) batyrdyng jary Balym búlardy joqtaumen qarsy alady. Júrt ayaghy biraz tynyshtalghannan keyin, otyrghandardan (ýide qalghandar Amangeldining jaqyn tuystary, Begimbet ruynan) súrastyrghanda , olar Amangeldining týrmege qamaluyna rúqsat berip, mәmilege kelgen Ábdighapar  han Janbosynúly men Amangeldining óz aghasy Bektepbergen ekenin aitady. Sol jerde Keyki batyr qamshysyn jerge úryp, júrt kózinshe, Ábdighapar han men Bektepbergennen Amangeldi ýshin kek alugha sert beredi. Betepbergen Amangeldi qaza bolghan kýni ózenning arghy betine ótip ketip, ontýstikke bet alypty. Keyki mergen kezinde anshy bolghan, iz kesip, Bektepbergendi Araldyng maghynan tauyp, sol jerde atyp ketipti. Sodan sert boyynsha, Ábdighapar handy izdep, onyng auylyna kelgende, mergenning izdep jýrgenin estigen han, izin suytyp ýlgeripti. Sodan yrymshyl Keyki «ajaly menen emes eken» dep Ábdighapardy izdeuin dogharyp, Úlytau jaghyn panalap ketipti.  

Á.Jangeldin Mәskeuden kelgennen keyin, Torghayda A.Imanovtyn  ólimining sebepterin tekseru komissiyasy qúrylyp, onyng tóraghalyghyna Á.Jangeldiyn  taghayyndalghan. Álibiyden Amangeldining qúnyn Ábdighapar hannan óndirip berudi súraghandar da bolypty. Ábdighapar han Amangeldining qúnyn óteuge kelisken eken, biraq Amangeldinin  jaqyn tuystary «jangha -jan» dep bitispey qoyypty. Sodan eki ottyng ortasynda qalghan Á.Jangeldin sol talapqa ýnsiz kelisimin bergen tәrizdi. Óitkeni, kóp úzamay, Ábdighapar hannyng auylyna alty jeti soldatpen ókil kelip «Sizdi Torghaygha alyp ketemiz» deydi. Ábdighapar «Endi búl sapardan oralmaspyn» dep ýy ishimen qoshtasyp, soldattargha ilesip jolgha shyghady. Jol ortasynda besin namazyn oqugha әskeriylerde rúqsat súraydy. Ábdighapardy sol namazyn oqyp otyrghan jerinde әskeriylerding shendisi naganmen atyp óltiredi. 

Amangeldining ólimine Alash qayratkerlerining biri bolghasyn ba, Mirjaqyp Dulatovty ashyq aiyptaghandar da boldy. Tipti Ahmet Baytúrsynovqa da osy mәsele boyynsha kinә taqqysy kelgender bolghan. Biraq A.Baytúrsynov búl kezende Mәskeude bolghany turaly qújaty bar. Jәne ol kisi Qazaq avtonomiyasyn úiymdastyru júmystaryna belsene kirisip ketken bolatyn. 

Amangeldining ólimining sebepterin tekseretin komissiya Torghayda belsene júmys istep jatty. Tergeushiler sol kezde Torghayda bolghan biraz alashtyqtardan jauap alghan. Kenesting qatal tergeushileri A.Omarovtyn, A.Kenjinning jәne t.b. jauaptarynan  Mirjaqyp Dulatovtyng A.Imanovtyng ólimine qatysty dәleldi taba almaghan. Aqyry osy qylmystyq is boyynsha biraz adam atyldy, sottaldy. Alash kósemderining biri Mirjaqyp Dulatovtyng ýstinen qozghalghan is dәlel bolmaghandyqtan qysqartyldy. Biraq, Mirjaqyp Dulatovtyng ýstinen joghary jaqqa aryz jazushylar kóp bolghan. Tipti, kóp jyldardan keyin de Qazaqstan ýkimetine, Qazaqstan Jazushylar odaghyna, onyng ishinde S.Múqanov pen Á.Tәjibaevtyng atyna jazylghan aryzdar bolghan eken. 

Amangeldi batyrdyng ólimi turaly osy maqalany  men shaghyn maqalanyng shaghyn epilogy tәrizdi tura 50-jyldan keyin, Almatyda bolghan shaghyn oqighanyng surettemesimen ayaqtayyn. A.Imanovtan Ramazan, Shәrip atty eki bala qalghan. Shәrip Imanov ómirining sonyna deyin Almatyda túrdy. Al, Alash kósemderining biri Mirjaqyp Dulatovtan da eki bala qalghan. Úly Mirjaqyp qaytys bolghan jyly ol da ómirden auyryp,Almatyda  kóz júmdy. Qyzy Gýlnar Dulatova әkesi M.Dulatov pen Alash qayratkerleri turaly «Alashtyng sónbes júldyzdary», «Shyndyq shyraghy» atty kitaptar jazyp qaldyrghan kisi. Sol Gýlnar apaydyng «Alashtyng sónbes júldyzdary» kitabynda Amangeldining úly Shәrip Imanovtyn 1979-jyly ózin ýiine izdep kelgenin aitady. «Jaqynda auruhanada bolyp, operasiya jasatyp edim, sening dәriger ekenindi estip quandym» depti Shәrip.  Kezdesu sonynda Gýlnar Dulatova Shәripten «Ákenning qúnyn kimnen aldyn?» dep súraghanda, Shәrip Imanov «Ákemning qúnyn Ábdighapardan aldym» degen eken. «Endeshe búdan bylay kónilimizde kir qalmasyn» dep Gýlnar Dulatova Shәrip Imanovpen qoshtasypty. Býginde ekeui de ómirde joq bolsa da, qazaqtyng alyp  túlghalarynyng asyl túyaqtary ekenin múnayyp eske alamyz. 

Júmat ÁNESÚLY, jazushy, tarihshy 

Abai.kz