Senbi, 24 Shilde 2021
Qogham 4587 0 pikir 31 Tamyz, 2016 saghat 09:58

443-TING AShYQ HATYNA ORAY...

2016 jylghy 18 tamyzda sayasat.kz sayty «Qazaqstan Jazushylar odaghynyng tóraghasy jaqyn arada auysuy mýmkin» degen habar taratty, janadan basshy boluy yqtimal kandidattardy atady. Múny ózge de elektrondy BAQ habarlap jatty. Olardyng aituynsha, «odaqty ýzilissiz 19 jyl basqarghan Núrlan Orazalin jaqyn arada óz ornyn bosatyp,  QR Parlamenti Senatynyng deputaty retindegi mindetterimen dúrystap shúghyldanbaq», sóitip barlyq asyl uaqytyn osy júmysqa arnaudy josparlap otyrghan kórinedi. 

Alayda sodan bir apta ótkende «Qazaq әdebiyeti» múny teriske shyghardy. Gazetting 26 tamyzdaghy sanynda jariyalanghan Preziydent Núrsúltan Nazarbaevqa Ashyq hat basqa syr aytady. Hat sonyna 443 jazushynyng aty-jóni tirkelipti (olardyng deni mәselening mәn-jayynan habarsyzdyghy, úiymdastyrushylar búlardyng barshasyn tizimine syrttay qosa salghany shýbәsiz).  

Ashyq hatta mynanday sózder bar: «...Sizding atynyzgha úiymnyng bir top mýshesi «bolmaghandy boldy» etip aryz jazghan bolatyn («Jas Alash» gazeti, 26 mamyr, 2016 jyl). Estuimizshe, atalmysh gazette jaryq kórgen sol aryz arnayy tirkeuden ótip, Preziydent әkimshiliginde qaralyp jatqan kórinedi». Bayqaghandarynyzday, «úiymnyng bir top mýshesi» atalghan gazette jariya etken Ashyq hatty 443 jaysang «aryz» dep baghalanghan... Mine, sol «aryzda aitylghan «japtym jala, jaqtym kýie» alypqashpa sózder búghan deyin de birneshe ret aitylyp, jazylghan bolatyn. «Jazushylar odaghynyng sharuashylyghyna  baylanysty esepshottary qúpiya jýrgiziledi» degen jazushylardyng búghan deyingi aryzy boyynsha Jazushylar odaghyn prokuratura, salyq jәne qarjy polisiyasy birneshe ay tekserip, zansyzdyq oryn almaghanyn kórsetken» eken. Biraq sol «tekseruge» «aryzdanushylar» qatystyryldy ma, «derekterding óz dәlelin tappaghanyna» olardyng kózi jetkizildi me, әlde «zansyzdyq oryn almaghan» degen tújyrym olardyng syrtynan jasaldy ma, búl jaghy ashyp aitylmapty. Odan әri osy 443: «Bir kezderi belgili bir toptyng úiymdasuymen zansyzdyq oryn alyp, Jazushylar odaghynyng ghimaraty «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» kete jazdaghany jazushylardyng esinde. Qansha sottyng tabaldyryghy tozdy» dep, is jýzinde mәselening tonyn ainaldyryp bayan etedi. Ádilin aitqanda, ghimarattyn «ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda» kete jazdaghanyna» basty kinә qazirgi basshylyqtyng moynynda. Óitkeni, bir kezderi, 90-shy jyldardyng ortasynda, ótpeli kezende qalyptasqan qiyn ahualdan shyghu orayynda kýlli mýlik Ádeby qor qúzyryna qaratylyp, jazushylardyng ekonomikalyq tirshiligin daghdarysqa tiregen kommersanttardy odaq ýiinen shygharyp jiberu mәselesi tótesinen qoyylghan. Sol shaqta biylikke kelgen osy basshylyq óz qyzmetin Ádeby qordy zandy túlgha retinde moyyndamaudan bastaghan bolatyn. Zandylyq bitkendi belden basyp, joyghan. Sóitip, basty talapker joyylghandyqtan, tiyisinshe, odaq ghimaratynan mәjbýr etu jolymen shygharyludan aman qalyp, qayta kýshine kirgen kommersanttarmen eriksiz jana kelisimshart jasaghan. Sodan bastap, ýkimetten kómek alghansha «qansha sottyng tabaldyryghyn tozdyrghan» osy basshylyq edi. Kemshilikti moyyngha ala biluge de atap aitarlyqtay arlylyq, adal da batyl jýrek kerek...  

Alayda onday batyldyq tanytpaytyn, 443 qalamger atynan Ashyq hat úiymdastyryp otyrghan, ózderin biylik senimine  bekem engenbiz dep sanaytyn az ghana top ózderining «jenimpazdyqpen» osynsha uaqytqa sozylyp kele jatqan mamyrajay kýnkórisinen qaytkende ajyramaudy armandaydy. «Jazushylar odaghynyng 2012 jylghy qyrkýiekte ótken Qúryltayynda saylanghan basqarma, basqarmanyng qúziretin jýzege asyrushy hatshylyq ózine tiyesili mindetin  oidaghyday atqaryp keledi» deydi. Biraq osy ókiletti shygharmashylyq úiym qazirgi әdeby aghym tamyryn qalay ústap otyr, onyng jay-kýiin, әdebiyetshilerding Otanymyzdyn, últymyzdyng mýddesin kózdegen enbekterin tany ma, búl zәrulikter basqarmada nege talqylanbay jýr, jalpy, onday is jayynda tis jarmaydy.  Úiym basqarmasynyng býgingi tandaghy ýsh tildilik, tarihty oqytugha shekteu qoi, jer-sudy saudagha salu syndy ózekti mәselelerge újym bolyp ýn qatpaghany barshagha mәlim.  Sóite túra, eshqanday dәlel-dәieksiz: «Asa kýrdeli kezende Ózinizding tikeley úigharymynyzben shygharmashylyq úiymnyng basshylyghyna neshe dýrkin saylaugha týsken Núrlan Orazalin osy kezende Odaq júmysyn qalypty jýrgizip keledi» dep týiip, «Jazushylar úiymynyng júmysy, ózderi bekitken Jarghysyna say, demokratiyalyq, qúqyqtyq negizde jýrgizilip otyr» dep baghalaytyndaryn habarlaydy.  

Qyzyghy týiininde: «Respublika júrtshylyghy El Tәuelsizdigining 25 jyldyghyn qyzu atap jatqan kezende qalyng qalamgerler qauymyn dýrliktirip, kezekten tys Qúryltay ótkizuding esh negizi joq dep oilaymyz. Aryzgha qol qoyghan 15 qalamgerding pikiri úiymgha mýshe 770-ting pikiri emes… Sondyqtan Qazaqstan Jazushylarynyng kezekti HV Qúryltayy Jarghy talabyna say, 2017 jyldyng qyrkýieginde óz merziminde ótkeni jón dep sanaymyz» deydi. Búdan búryn, eshkimnen súramay-aq, kezekti sezderdi jarghylyq merziminen ýsh, eki, bir jylgha deyin keshiktirgenderin úmyt qaldyryp, 443-ting ýlken kisige ashyq hat jazghandaghy maqsaty «qúryltaydyn óz merziminde ótkeni jón» ekenin aitu bolyp shyqty. Yaghniy hatty úiymdastyrghan belsendi top «aryzgha qol qoyghan 15 qalamgerdin» «aryzynyn» negizgi mәnin óz kózdegenderine qaray osylay búrmalapty.  

Alayda, elektrondy BAQ habarlaghanday jәit ras bolsa, eger Preziydent әkimshiligi tarapynan shynymen de «15 qalamgerdin» Ashyq hatyna qúlaq asqan  pikir shyqqan bolsa, onda odaq tóraghasyn auystyru ýshin «kezekten tys Qúryltay ótkizudin» esh qajeti joq. «770-tin» atynan sóilep 443-ting hatyn úiymdastyrghan belsendi top esine alsyn: búl ýshin «Jazushylar úiymynyng júmysy ózderi bekitken Jarghysyna say, demokratiyalyq, qúqyqtyq negizde jýrgizilse» bolghany. IYә, atalmysh hatty úiymdastyrushylar esterine týsirsin, Jarghy boyynsha jazushylardyng «2012 jylghy qyrkýiekte ótken Qúryltayy» basqarma qúramyn saylady, al basqarma qazirgi basshyny saylady. Demek, tap sol basqarma 2012 jyly saylaghan basshysyna alghysyn aityp, ony jana basshymen almastyra alady. Jana basshy ne basqarma mýsheleri ishinen, ne, kooptasiya jasau jolymen, ózge odaq mýsheleri qatarynan saylanuy mýmkin. Sonday jolmen, Jarghygha sәikes týrde, balama kandidaturalar arasynan ashyq, әdil tandalyp, odaqqa mýldem jana basshy kelui yqtimal. Solay saylanghan basshy «qúryltaydyn óz merziminde ótkeni jón» bolmaghyn este ústap, jazushylardyn 2017 jyly ótuge tiyis kezekti sezin dayyndaudy basqarugha kirisui tiyis. Búlay etudi júmystyng «demokratiyalyq, qúqyqtyq negizde jýrgiziluin» qalaytyn  443 te  qoldauy kerek. Sonda osy uaqytqa deyin oryn alyp kele jatqan alalaushylyqty, alauyzdyqty dogharugha, jazushylardyng yntymaghyn arttyrugha, odaq isin әdil úiymdastyrugha negiz jasalady. Al Jazushylar odaghy ózining eshqanday astyrtyn әreketter jeteginde kete bermeytin, shyn mәnindegi demokratiyashyl úiym ekenin dәleldeydi.  

Beybit QOYShYBAEV 

Abai.kz

 

 

0 pikir