Senbi, 24 Shilde 2021
Alashorda 5011 0 pikir 29 Tamyz, 2016 saghat 10:51

BARLYBEKTI TAGhY ÚMYTTYQ...

HH ghasyr basyndaghy qazaqtyng oqyghan azamaty, Alash qayratkeri Barlybek Syrtanúlynyng dýniyege kelgenine biyl 150 jyl! Barlybek – patshalyq imperiyanyng qysymy men ezgisine qarsy kýresken, otar elding bodandyq qamytynan qútylyp, jeke dara el boluyn ansap ótken er edi...  Ómirzaya!

Qazaqtyng ýlken oqymystysy 1866 jyly búrynghy  Jetisu oblysyQapal ueziArasan bolysynyng Qarashoqy degen eldi mekeninde dýniyege kelgen. Sýiegi – Orta jýzding Nayman atasynan. Óz atasy – Qúlshan. Ákesi Syrtan halyqqa bedeldi, syily adam bolghan. Óleng sózding jýirigi Jambyl-Jәken  Qapal ónirin aralap jýrgeninde, yaghni,  1881 jyly  «Syrtangha»  atty óleng shygharyp, qaldyrghan eken. Syrtannyng balalary  Vernyidaghy er balalar gimnaziyasynda orta bilim alyp oqyghan.

Jastayynan zerek, alghyr bolyp ósken Barlybek bilim, ghylymnyng jolyna týsip, qazaq dalasynan alys jyraqqa ketken edi. Ol 1886 jyly Sankt-Peterborg uniyversiytetining shyghystanu fakulitetine oqugha týsedi. Studenttik jyldarynda Peterbor qalasynda  oqyp jýrgen  Múhamedjan Seraly, Baqytjan Qaratayúly, Abdolla Temirúly, Baqytkerey Qúlmanúly syndy  qazaq jastarymen  qoyan-qoltyq aralasyp, qazaqtyng maqsat-mýddesin kókseytin   «Jerlester» atty ýiirme qúrady.

Peterbor – zamanynda Patshalyq Imperiyanyng astanasy bolghan shahar. Patshalyqtyng astanasy bolghan shaharda  qoghamdyq-sayasy mәselelerdi kóterip, Aq patshagha kiriptar bolyp qalghan halyqtyng mún-múqtajyn jetkize bilgen qazaqtyng batyl da, batyr jigitterining ghúmyry nege tym qysqa boldy eken? Keyde osylay oilanyp otyryp, qinalyp qalasyn. Nege? Úlanghayyr atyrapta, saf aua, sayyn dalada dýniyege kelip, er jetken qazaq balasyna jauyn-shashyndy, jeri sazdy, taghany zәy tartyp túratyn Peterbordyng   qolaysyz aua-rayy keri әserin tiygizdi me kim bilgen?.. Áyteuir, atalghan qalada oqyghan, qyzmet atqarghan arystarymyz ómirden erte ótti. Ayauly Shoqanymyz da, osy Barlybegimiz de qasiretti qúrt auruyna shaldyghyp, ókpe men demikpening saldarynan kóz júmghan eken...

 Barlybek – Peterbor uniyversiytetin altyn medalimen  tәmamdaghan sol zamandaghy qazaqtyng sanauly oqyghandarynyng biri. Uniyversiytetti tәmamdaghan song ol 1891 – 1894 jyldary Tashkent qalasynda Týrkistan general-gubernatorynyng qazynalyq palatasynda qyzmet etti. 1894 jyly 29 kyrkýiekte Jetisu әskery gubernatorynyng búiryghymen oblystyq basqarmanyng is- jýrgizu bólimining mengerushisi bolyp taghayyndaldy. Múnyng artynsha erekshe tapsyrmalardyng kishi sheneunigi qyzmetin atqardy. Ol Jetisu oblystyq basqarmasynda qyzmet ete jýrip, Resey sheneunikterinen jәbir kórgen qazaq halqynyng ókilderine kómek kórsetudi óz boryshy sanady.

1903 – 1907  jyldary B.Syrtanúly Resey men Qytay shekarasynyng mejesin tekseru isine atsalysty. Patsha ókimetining orys sharualarynyn Jetisu ónirine qonys audaryp, jergilikti halyqtyng mal baghugha, egin eguge jaramdy jerlerin tartyp aluyna narazylyq tanytty. «Ayqap» jurnalynda qazaq halqynyng әleumettik-sayasy mәselelerine qatysty maqalalar jariyalady. Sol tústaghy jergilikti halyqtyng mún-múqtajyn aiqyndau  әri ony sheshu joldaryn qarastyru maqsatynda jalpyqazaq siyezin shaqyru mәselesin kóterdi. Onyng múnday úsynysy S.Lapy balasy, R.Mәrsekúly, J.Seydaly jәne B.Qaratayúly syndy qazaq ziyalylary tarapynan qoldau tapty.

1910 – 1913 jyldar aralyghynda B.Syrtanúly  óz tarapynan qúpiya týrde qazaq ólkesin Reseyding otary qatarynan shygharudy kózdegen «Jarghy»  әzirledi. Búl Jarghyda qazaq jeri Resey otary emes, dominiony (dostastyq qúramyna engen memleket, mysaly, Avstraliya odaghy, (Jana Zelandiya) bolu kerektigi kórsetildi. Búl – qazaqtyng qúqyghy men bostandyghy jóninde jazylghan alghashqy konstitutsiyamyz bolatyn.

Barlybek Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng qúrdasy bolghan. Álekenmen Barlybek tize qosyp, el men jerding taghdyryna alandap, bolashaqqa baghyt-baghdar jasaghan da bolatyn. Alash kósemi zamandasy, qúrdasy әri ýzengiles serigi dýniyeden ótkende qapalanyp otyryp, azanama jazghan eken. Onysy – «Barlybekti úmytpasqa» dep atalady. Azanamada Alash kósemi: «Bauyrym, Mirjaqyp! Býgin Barlybek opat degen hatyndy aldym. 1890 jyly men Petrograd barghanymda Barlybek sol jyly joldasy Ghabdolla Temirovpen (osy kýni Tobol okrujnoy sotynda shilen) Petrogradta túryp qaldy. Onda men oqu qualap anda-sanda bolmasa, jaqyndasqan is qylghanda belgili bolady. Ol kezde oqu oqyp jýrgen qazaq balasyna júrtyna qyzmet qylu paryz bolyp kóringen shaq», - deydi. Alash kósemining jazghanynan angharatynymyz mynau – sol uaqyttaghy oqugha týsken qazaq jastary – qaranghy qazaqtyng songhy ýmiti bolghan. Jaryq sónuge tayaghan shaqta, qazaqtyng ortasyna týsken shanyraghyn qayta kóterip, otauyn bólek tigemiz dep algha úmtylghan. Oqyghan azamatqa elining tileulesi, janashyry bolu – ýlken mindet bolghan.

Álihan Bókeyhannyn azanamasynan taghy bir mysal keltireyik: «... Barlybek jerine qaytyp, Jetisu oblastnoy mekemesinde qyzmet qyldy. Keshegi búlt aiyghyp, kýn shyqqanda zamanda úyalshaq qyz minezdi Barlybek júrtym dep iske kirip ornynan shyqty:

Aldyng jalyn, artyng múz,

Barar eding qay jaqqa.

1910-1911-nshi jyly Jetisu qazaghynyng jerine qam qylam dep  Barlybek Petrogradta birneshe ay jatty.

Minezi:  «Aqyryn jýrip anyq bas,

Enbeging ketpes dalagha» edi.

Búl joly kóp sóilesip, Barlybek minezimen jaqsy ashqa bolyp edim. Aq kónil, qyz minezdi kórip edim», - degeninen Barlybekting minez-qúlyghyn jәne algha qoyghan josparyn bayqaymyz.

Biraq, amal neshik, últy ýshin «jýrek mayyn sham qylghan» Alash qayratkeri barlyq qazaqtyng jiylyp,  «Alash tuy astynda...» bolghan zamanyna jetpedi. 1914 jyldyng 26 qazanynda  auyr nauqastan kóz júmdy. Eger ol tiri bolghanynda, zamandasy Álihanmen qatar jýrip, «Alash Orda» últtyq-territoriyalyq memleketin qúrysar edi. Eger ol tiri bolghanynda, qazaqtyng konstitutsiyalyq qúqyghyn qorghaytyn taghy da basqa zang jobalaryn jazar edi. Eger ol tiri bolghanynda, qazaqtyng keleshek jastary ýshin oqu qúralyn dayarlap, ózining joldastarymen birge qazaq ghylymynyng irgetasyn qalar edi. IYә, osylay isteytin edi. Eger ol tiri bolghanynda, ol da Alash ziyalylary qatarly stalindik repressiyagha úshyrap, týrmeli qughyn, sirgeli sýrgindi kórip, atu jazasyna kesiletin edi.

Alashtyng kórnekti qayratkeri, Barlybekting shәkirti Múhamedjan Tynyshbayúly ústazy jayynda: «Qaraqtarym! Oqyndar, qazaghyndy oilarynnan tastamandar! – dep aityp otyratyn. Sonday Jetisu degen týkpirden qazaq kórmegen, estimegen jerge Barlybek bardy. Jaryq dýnie kóruge, keyingilerge ýlgi, jol kórsetu ýshin jalghyz ketti» degen eken. Múhamedjannyng aityp otyrghan  búryn-sondy «qazaq kórmegen, estimegen jeri» – Peterbor qalasy bolatyn.  

Meninshe, Barlybek Syrtanúlynyng ómirlik qyzmeti, azamattyq ústanymy «Orystyng maqaly aitqanday, «Újmaqqa barghym kelse de, kýnәlarym jibermeydi» dep, qazaq ýstine Újmaqty bir kýnde-aq ornatqym keledi, biraq qolymnan kelmeydi» (A.Baytúrsynúly) degenge úqsaydy. Kiyiztuyrlyqty, qam-qareketsiz jatqan qazaqtyng bolashaghy ýshin zang jobalaryn әzirlep, dau-damaygha aralasty, alayda, alqymnan alghan auru oghan mýmkindik bermedi.

Barlybek – armanda ketken bozdaq! Ol bar bolghany 48 jyl ghana ghúmyr sýrdi. Ol dýniyeden ótkennen keyin, «baytal týgil, bas qayghy» bolghan kesapat zaman ornady. El ony úmytty. Keyingi jyldary da ol tirnektelip qayta jazyla bastaghan qazaq tarihynyng tasasynda qalghan. Kýn týspeytin kólenkede jatqan asyldy tughan elimen qauyshtyrghan professor Sәken Ózbekúly edi. «Barlybek!» dep ótken marqúm Sәken aghamyz bolmasa, qayter edik... Biraq, biz taghy da Barlybekti úmyttyq. Alash kósemi «Barlybekti úmytpasqa!» degen edi, tym bolmasa, 150 jyldyq mereytoylary qatar kelip otyrghan Álihan men Barlybekti osy jyly úlyqtasaq bolatyn edi-au...

Eldos Toqtarbay,

әdebiyet zertteushisi

Abai.kz

0 pikir