Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Ádebiyet 7766 0 pikir 26 Tamyz, 2016 saghat 10:38

SEZIMTAL JÝREK

Aqyn Tynyshbay Raqymnyng 70 jyldyghyna 

Býginde tughanyna jetpis jyl bolyp qalghan әigili aqyn jәne sazger Tynyshbay Raqym Almatyny «baghyndyrugha» 70-shi jyldardyng ortasynda Jambyl oblysynan kelgen edi. Qazaqtyng birtuar qyzy Fariza Ongharsynova basqaratyn «Qazaqstan pioneri» (qazirgi «Úlan») atty balalar gazetine júmysqa ornalasqan. Janatas qalasyndaghy orta mektepte muzyka pәninen ústazdyq etken, odan Jambyl audandyq jәne Jambyl oblystyq gazetterinde istep, jurnalistik qalamyn shyndaghan jas aqyn, dombyrashy, әnshi, әuesqoy sazger Tynyshbay Rahimovtyng mýmkindikterin Faken dәl tanyp, onyn shygharmashylyq jarqyn bolashaghyna sengen bolsa kerek. Qazaq balalar baspasózinin tanymal ýnparaghynda sol shamada, ataqty aqyn apamyzdyn shaqyruyna oray, men de qyzmet istey bastaghan bolatynmyn.  Fariza apay  ózi basqaratyn gazet redaksiyasyna kelesheginen ýmit kýttiretin talantty jastar qataryn shoghyrlandyrghan eken. Olar balalar gazetinde júmys isteuge kelgen alghashqy shaqtyng ózinde ýlken әdebiyet maydanyndaghy óz oryndaryna úmtylyp, sәtti shygharmashylyq tәjiriybelerin jasap jýrgen-di. Apaydyng basshylyghymen bәri júmyla enbek etip, gazetti mektep oqushylarynyng syrlasy, janserigi dәrejesine jetkizu isine belsene atsalysty. Sol kezde aptasyna eki mәrte jaryq kóretin basylymnyn balalar arasynda shyn mәninde újymdyq úiymdastyrushy rólin atqaruyna, bedeldi újymdyq nasihatshy jәne ýgitshi  boluyna kýlli kýsh-jigerlerin júmsady. Sonday júmystardyng bel ortasynda Tynyshbay da jýrgen edi. Búdan keyin apaygha jetkinshekter jurnalyn ashu tapsyrylyp, gazet tizgini maghan berildi. 

Qazir, mine, bizdin elimizdegi balalar baspasózinin qarashanyraghy sanalatyn «Qazaqstan pioneri» gazetinde istegen kezenimizdegi tynys-tirshiligimizden kórinis beretin fotosuretterge qarap otyrmyn. Jetpisinshi jyldardyng ekinshi jartysynda týsirilgen. 

Myna bir surette tamasha aqyndar Tynyshbay men Dәuitәli Stambekov ýsheuimiz beynelenippiz. Eki shayyr mening eki jaghymda, óleng be, maqala ma, esimde joq, әiteuir әldebir jazba jayyn sóz etip túrghan siyaqtymyz. Gazetting fototilshisi Rahymbay Hanaliyevting júmysy. Elgezek qyzmetkerimiz bәrine ýlgerushi edi, nómirge qajet tapsyrmalardy orynday jýrip, újymnyng kýndelikti ómirinen de nebir kórinisterdi týsirip ala qoyatyn. 


Redaksiyadaghy kezekti lezdemelik jiyn sәtin beynelegen myna suretke  Rahymbaydyng ózi de týsip qalypty. Júmys ýsteli basyndaghy toptyn sol jaqtaghy birinshisi –  sol. Odan әri Didahmet Áshimhanov, Alpysbay Shymyrbaev, Raushan Imasheva kórinedi.  Ong jaqtan qaraghanda ýshinshi otyrghan – Tynyshbay, menimen eki arada Beysenbay Sýleymenov týregep túr. Tynyshbaydyn qasynda Dәuitәli men Kommunar (Qayym-Múnar) Tәbeev otyr. 

Myna bir suret redaksiyada әldeqanday bir is-shara ótkizilgennen keyin týsirilgen eken. Ádette ýlken sharuany tyndyrghannan keyingi týrli tynyghu sәtterinin  úiytqysy, újymdaghy qyz-jigitterding syily aghasy retinde tanylghan Tynyshbay ortada otyr. Janynda Áshirbek Amangeldiyev, Bәtes Úyabaeva apay, Dәuitәli, al ekinshi qatardan Didahmet, Sәule, Aynash apay, Beysenbay, Shәripany kóruge bolady.  

Gazettin alda kele jatqan jarty ghasyrlyq mereytoyyna biz eki jylday dayyndyq júmystaryn jýrgizgen edik. Merekeni layyqty atap ótu ýshin әzirlik jasau júmysyna barsha jas oqyrmandarymyzdy tartu maqsatymen «Bizding ómirbayan» atty operasiya úiymdastyrghanbyz. Redaksiyada isteytin qyz-jigitter gazettin әr kezendegi qyzmetkerlerin izdep tauyp, estelikterin tyndau jәne, әriyne, kóne tigindilerdi zertteu arqyly basylymnyn jarty ghasyrlyq tarihyn janghyrtugha kýsh saldy. Jer-jerdegi jas oqyrmandarymyz ben balghyn tilshilerimiz pioner qozghalysynyng әr kezgi mýshelerimen – aralarynda jýrgen agha úrpaq ókilderimen, soghys jәne enbek ardagerlerimen qyzyqty kezdesuler ótkizuge kiristi. Qysqasy, «Qazaqstan pioneri» gazetining elu jyldyghyn layyqty qarsy alu úranymen týrli úiymdastyru júmystary jýrgizildi. 30-shy jyldarghy batyr pionerler ýlgisin nasihattay kele, kezinde újymshar qúrylysynda erlik kórsetken qaharman retinde respublikalyq pionerler sletine qatysqan Erjigit Bahtiyarov degen pionerdi izdestirgenbiz. «Bizding ómirbayan» operasiyasy barysynda izdegen qaharmanymyz tabyldy. Ol sol shaqta qatardaghy qarapayym enbek ardageri, el ishinde eshkimge eleusiz jýrip jatqan qyzylordalyq aqsaqal bop shyqty. Sol kisi Almatygha, ózin izdestirgen gazettin redaksiyasyna keldi, újymymyzben kezdesti.

Sodan keyin týsken myna surette aqsaqaldy Tynyshbay ekeuimiz ortagha alyp otyrmyz. Qasyndaghy – Alpysbay, menen ongha qaray – «Baldyrghan» jurnalynyng qyzmetkerleri, aqyn-jazushylar Qúrmanbay Tolybaev pen Súltan Qaliyev. Týregep túrghandar Dәuitәli, Áshirbek, Serik Janәbilov, Alma Ýmbetova, Bәtes apay, Beysenbay jәne Saparbay Parmanqúlov. 

Taghy bir qyzyq suret QLKJO Ortalyq Komiytetinin  birinshi hatshysy Quanysh Súltanov bastaghan jauapty qyzmetkerlerdin jastar basylymdary redaksiyalaryn aralaghan sәtin eske salady. Suret kezdesuden song týsirilgen. Múnda  jastar men balalar gazet-jurnaldarynda isteytin jurnalisterdin birqatary bar. Tynyshbay týregep túrghandardyn sol jaqtaghy ekinshisi. Otyrghandar (soldan): «Leninskaya smena» gazetining bas redaktory Fedor Ignatov, komsomol Ortalyq Komiytetinin  bólim mengerushisi Igori Romanov, «Baldyrghan» jurnalynyng bas redaktory Múzafar Álimbaev, respublika komsomoly Ortalyq Komiytetining jetekshisi Quanysh Súltanov, «Leninshil jas» gazetining bas redaktory Seydahmet Berdiqúlov, komsorkomnyn bólim mengerushisi Ermek Aldanov. Elu jyldyqqa dayyndyq barysynda gazetting shygharmashylyq újymy pioner qozghalysy ardagerlerimen, gazetting búrynghy redaktorlarymen jәne belsendi pionerlermen redaksiyada әldeneshe kezdesu ótkizgen bolatyn.

Sonday jiyndardyng birinen keyin týsken myna surette Tynyshbay birinshi qatarda ong jaqtaghy shette otyr. Janyndaghy kisi – «Qazaqstan pioneri» gazetinin soghystan keyingi redaktory Ghalym Hatelov.  Ekinshi qatarda sol jaqtan ýshinshi bop 50-shi jyldarghy redaktor Kemel Toqaev túr. Jetinshi – 70-shi jyldardyn basyndaghy  redaktory Seydahmet Berdiqúlov, onynshy – gazetting 60-shy jyldardaghy basshysy Sansyzbay Sarghasqaev. 

Al myna surette újymymyz «Qazaqstan pioneri» gazetinin birinshi nómiri shyqqanyna elu jyl toluyna baylanysty redaksiyagha Ortalyq Komiytetten arnayy kelgen  qonaqtarmen birge  týsken. Birinshi hatshy Quanysh Súltanov – ortada, iydeologiya jónindegi hatshy Serik Qasenov – ong jaq shette, janynda týregep túrghan – baspasóz sektorynyn mengerushisi Uәlihan Qalijanov. Tynyshbay ekinshi qatarda ortada, respublika komsomoly jetekshisinin artynda týregep túr. Odan ongha qaray «Drujnye rebyata» gazetining redaktory Irina Boronaeva men jauapty hatshysy Sima Malyar, «Leninskaya smena» gazeti redaktorynyng orynbasary Sergey Podgorbunskiy beynelengen. Sergeyding janynda Áshirbek Kópishov, Tynyshbaydan solgha qaray Didahmet, Dәuitәli, Mereke Qúlkenov, Kópen Ámirbekov, Qayyrbek Asanov, Áshirbek Amangeldiyev kórinedi. Búl 1980 jyl edi. Sol jyly «Qazaqstan pioneri» gazeti Sovet Odaghynyn mәrtebeli memlekettik nagradasy «Qúrmet belgisi» ordenimen marapattaldy.  

Orden redaksiyagha jazghytúrym, balalardyng sýiikti gazetinin 50 jyldyq merekesi qúrmetine ótken ýlken saltanatty jinalysta tapsyryldy. Gazetting múnday biyik abyroygha ie boluyna, basylymnyng mektepterdegi oqyrmandary arasynda bedelining arta týsuine Tynyshbaydyng da qosqan ýlesi mol boldy.  Ol ózining shygharmashylyq qalamymen, jer-jerdegi pioner jetekshilerimen,  jas tilshilermen júmysta ústazdyq, úiymdastyrushylyq sheberligimen újymdaghy jas jurnalisterge úlaghatty ýlgi kórsetken edi. Aqynnyng balalar kónilinen shyqqan ólenderining kóbi kishkene oqyrmanyna «Qazaqstan pioneri» gazeti arqyly jol tartqan bolatyn. «Jaqyn dos sezingen Álippem, Álippem! Ýirendim ózinnen Áripti tanyp men. ...Aldynda balamyn, Seni ardaq tútamyn. Alghashqy qadamym – Alghashqy kitabym! Aluan ghylymnyng Bastauy – Álippem! Endi sen inimning Dosysyn, Álippem!» – dep keletin shumaqtary balausa shәkirt janyna jaqyn-tyn.  Onyn: «Jerinning taghdyryn, Elinning taghdyryn, Keshegi zar-múnyn, Býginin – barlyghyn Bilip al, anyqta, Bәri de tarihta»,  «Ana tilim – ata-babam, Ana tilim – men býgin. Ana tilim – Otan-anam, Ana tilim – Eldigim. ... Ana tilmen tatyp bilim, Adam boldym, jetildim. Ana tilmen baqyttymyn, Ana tilsiz – jetimmin!», sonday-aq: «Qara bala, sary bala, aq bala – Bәrimizding tilegimiz baq qana. Beybit kýnning sәulesindey kýlimdep, Dostyq atty әn shyrqaymyz shattana. Kósegemiz adaldyqpen kógersin, Kógimizde qalyqtasyn kógershin. Esh balany jatsynbaymyz, qolyng ber, Dos bolamyn deseng bizben eger shyn», – dep keletin óleng joldaryn kezdesulerde oqushylardyng jatqa aitqanyna kuә bolghanbyz.  Balalardy: «Atyng sening – Maltapsyn, Ýziliste – shalshaqsyn. Shyqsang eger taqtagha – Art jaghyna jaltaqsyn», nemese «Myna túrghan Myrqymyng Keyipkeri «Kirpinin». Dostary oghan qoldandy-au Synaudyng da týr-týrin» sekildi qaratpa sózdermen bastap, jenil, oinaqy sózdermen shymshy órnekteytin «Mazaqtamalar» toptamasy mәz etetin, «Qyryq týsti Shirik tisti Úryp kýshti Júlyp  týsti» dep keletin «Janylpashtary» qyzyqtyratyn, «Núrlandyryp manaydy, Qyrdan kýlip qaraydy», «Yldigha ózi jýgiredi, Júrt kesesiz simiredi», «Kók aspangha týnde, Taghyldy san týime» deytin «Júmbaqtary» oilandyryp, sheshuin izdetetin. Jurnalist Tynyshbaydyn balalar tilin tabugha mashyqtanghan әriptesterimen birge pioner baspasózin ózining kórkem shygharmashylyghymen de tanymal etip jandandyrghany sonday, gazet taralymy respublika boyynsha 250 myng danagha deyin ósti.    

1980 jyldyng kýzinde Uәlihan  ekeuimiz BLKJO Ortalyq Komiytetine bardyq. Býkilodaqtyq komsomoldyng bas shtabynda respublika  komsomoly orkomynyng úsynysyna sәikes meni «Bilim jәne enbek» jurnalyna auystyrugha, mening ornyma Uәlihandy jiberuge úigharyldy. Men bes jylday qyzmet atqarghan «Qazaqstan pioneri» gazeti újymymen qoshtastym, al Tynyshbay sonda taghy birer jyl  istep baryp, «Jazushy» baspasyna qyzmetke kirdi. Bizder qyzmettes bolghan jyldary ol «On segiz – gýl dәuren», «Qaratauym – aq otauym», «Jiyrma bes – jyr dәuren» atty alghashqy jyr kitaptaryn shygharghan bolatyn. Sol shaqtarda jastar shygharmashylyghyn yntalandyru maqsatynda jýieli týrde jyl sayyn ótkizilip túrghan respublikalyq jabyq әdebiy bәigede eki mәrte jýldeger atanghan edi. Qysqasy, balalar baspasózinde enbek ete jýrip, ýlken әdebiyet aidynyna ózindik ýnimen batyl engen. Onyn poeziyalyq jinaqtaryna jyly pikirler aytylyp jýrdi. Al bizge onyng jyr shumaqtaryn tughan sәtinde tyndaudyng da orayy keletin. Biz onyng bozbala shaghynan dombyramen әn salatynyn, ózining jazghan ólenderine jarasymdy әuen de shygharatynyn biletinbiz. Shygharghan әnderin jary Qarashashpen birge nәshine keltire shyrqaghanyna týrli demalys sәtterinde talay kuә bolghanbyz. Jalpy, Qarashash onyng shygharmashylyq ghúmyrynyng bir ajyramas bóligindey kórinetin. Jyrlary men әnderining alghashqy  oqyrmany men tyndaushysy, synshysy, әdemi әnderinin oryndaushysy da ózi edi. Men Qarashashtyng aqyn erinin janyn, onyn aqyndyq sezimin jәne qúiylyp túrghan poetikalyq joldardy tudyratyn aqyndyq shabytynyng tútanu syrlaryn jaqsy týsinetin jan ekenine kýmәndanbaytynmyn.  

80-shi jyldardyn ekinshi jartysynyng orta kezi, kýzge salym ghoy deymin, Tynyshbay ekeuimiz shygharmashylyq ýide qatar demalyp, júmys istedik. Sondaghy bir sәt esimde. Ol bir kýni әldebir sharuasymen qalagha shyqqan edi, sodan qobaljuly oraldy. Ózinin tanghajayyp әldekimdi kezdestirip, ýlken әserge bólengenin aytty da, bólmesine ketti. Ertenine kórgenimde,  kónildi eken, jýzi núrlanyp, keshe alghan әserinen jýregine baylanghan jyr shumaqtaryn jazyp shyqqanyn ayan etti. Sol kýni keshkisin oqyp berdi. Lirikagha túnghan ghajap ólender eken. Kýzgi tabighattyng tamasha kórinisterimen astasqan, әsemdikti jyrlaghan, jýrek qylyn terbeytin sózdermen qiystyrylghan ólender. Tebirenterlik sezimdi tyndaushysyn qayran qaldyratyn úiqastarmen shegendep, qúiylta jayyp salypty. Ertenine ólenderin kóterip taghy qalagha ketti, sol júmada toptama әdeby gazette jarq ete qaldy.  Bir kórgendegi әserden tek tuabitti aqyndar ghana osynday ghalamat jyr  tudyrady eken-au degen oy kelgen-di sonda maghan. Sezimtal, әsershil aqynnyng sonday erekshe sәtterde shygharghan ólenderining birazy izinshe muzykagha úlasyp, el únatqan tamasha әnderge ainalghany býginde kópke belgili. «Altaydyng ar jaghynan kelgen aru», «Boz oramal» atty әigili әnder tarihyn aitsanyzshy. Búl ghajayyp әnderdin әuenderi jýrek qylyn qozghaghan keyipkermen kezdeskendegi avtordyn  jyr joldarymen birge tughany  býginde júrtshylyqqa mәlim. Jalpy, atap aita ketu kerek, «Altaydyng ar jaghynan kelgen aru» arqyly bayaghy sal-serilerdin  jalghasy ispetti tanylghan qayran Tynyshbay kýlli qazaq elin «baghyndyrdy», әn sýier әrkimning jýregin jaulap aldy. Óitkeni onda halyq әnderimen ghalamat tamyrlastyq, ýndestik bar edi. Búl әn kezinde býkil qazaq dalasynda shyrqaldy. 

Bir qyzyq jәit eske oralady. Tynyshbay-Aqynnyn әserlengishtigi birde tym terendep ketken bolsa kerek, sol jayynda mening synyptas dosym, ataqty opera әnshisi Amangeldi Sembin bilgen eken. Shygharmashylyq tuystyqtary óz aldyna, ol Tynyshbaygha biologiyalyq jaghynan da agha bolyp keletin. Sol jaqyndyqty arqa tútyp,  birde kelini oghan, qaynaghasy retinde, «ininizge aityp qoysanyzshy, sezimge tym elige bermesin» degendey mazmúnda ótinish aitypty. Amangeldi tiyisinshe Tynyshbaygha aqyl aitady emes pe, sonda inisi: «qayta siz oghan týsindirmeymisiz mening sezimimdi» degendey sózdermen múnyng ózine dýrse qoya beripti. Mәseleni Amangeldining aqyly emes, Qarashashtyng keng jýregi sheshti. Al Tynyshbay ózinin respublikalyq telearnada jýrgizgen ataqty «Kesh jaryq» baghdarlamasyna Amangeldini de shaqyrdy, әn shyrqatty. Sonyn arqasynda onyn bitimi ghajap dauysy býgingi ónersýier qauymgha jetip otyr. Sembinnin joghary notalardy alghanda «metal» shynyldaghan 70-shi jyldarghy ghajayyp dauysy anyz bop qaldy әriyne,  biraq, degenmen, opera sahnasynan ketip, qily qiyndyqtargha dushar boluyna qaramastan, dausynyn bertinde de joghaltpaghan renki sol Tynyshbay jýzege asyrghan telejazbalarda úrpaq ýshin saqtalyp qaldy.  

Aqyn jәne sazger Tynyshbay Raqymnyng shygharmashylyghyn býgingi oqyrman men tyndaushygha tolyghymen jetkizgen jón bolar edi. Ol búghan әbden layyq, onyng jyrlary men әnderi qazirgi zaman jastaryna, barsha ónerdi qadirleytin júrtshylyqqa úmytylmas ruhany lәzzat syilary kәmil.  

Beybit QOYShYBAEV 

Abai.kz  

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1194
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1869
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1918