Júma, 2 Jeltoqsan 2022
Bilgenge marjan 4306 1 pikir 25 Tamyz, 2016 saghat 13:27

KÓLIKTI ZANSYZ TOQTATSA NE ISTEU KEREK?

Kóp kólik jýrgizushilerin osy súraq mazalaytyny belgili. Sebebi ózining zandy qúqyqtaryn kóp adam bilmeydi.

Al bilip jýrse, ózgelerge jenil әri paydaly bolar edi.

 Mysaly, Jol-potrulidik polisiya  qyzmetkeri jyldamdyqty arttyrady dep toqtatty deyik. Al monitorda onsha anyq emes ýsh kólik túr, nómirleri de kórinbeydi. Múndayda ne isteu kerek? Áriyne, jol polisiyasy  kólikterding qaysysy ereje búzghanyn naqtylap bere almaydy. Sebebi olarda jyldamdyq artqany kóringenimen, onyng monitordaghy kólikterding qaysysyna tiyisti ekeni naqty emes. Sondyqtan qaysysy ereje búzghanyn inspektor naqty dәleldep berui kerek. Dәleldey almasa, onda, әriyne, jýrgizushi kinәsiz dep tabylady. Keyde «qyzylgha» óttin, «remeni» taqapghansyng dep te toqtatady. Biraq inspektor ony dәleldey aluy kerek, dәleldey almasa, jýrgizushi kinәli emes dep tanylady. Yaghny qúr inspektordyng sóz jýzindegi aitqandary dәlel emes, oghan qanday da bir tehnikanyng dәlel nemese kuәlerding kuәligi kerek bolady.

 Eger inspektor ereje búzu nemese taghy basqa da zang búzushylyq oqighasyn anyqtaghan jaghdayda, eger kólik jýrgizushi óz qateligin moyyndasa, onda búl jóninde  hattama toltyrylyp, aiyppúl salynuy mýmkin. Ayyppúl oqigha ornynda, tek soghan qatysty ghana salynady, kólik jýrgizu qúqynan aiyrugha nemese әkimshilik «toqtamgha» alugha qatysty emes.

 Jýrgizushi «shtrafty» oqigha ornynda tóley almasa da hattama toltyrylady. Ereje búzu oqighasy qúrylghygha týsip qalmasa, kuәgerler joq bolsa, tәrtip búzu úsaq-týiek bolghannyng ózinde de hattama oqigha ornynda toltyrylady. Ol әkimshilik sotqa ótui mýmkin. Isti qarau kezinde barlyq jinalghan materialdar esepke alynady. Dәleldemeler esepke alynady. Ol fotosuret, beynejazba, kuәlerding kórsetui, synama nәtiyjeleri boluy mýmkin.

 Kólik jýrgizushi ózining kinәsizdigin dәleldeu ýshin mynaday qadamdar jasay alady. Hattamagha qol qoyghan kezde ondaghy aitylghan jaylargha qarap bolsanyz, kelispeniz. Búl jóninde kórsetuiniz kerek. Naqty nemen kelispeysiz, ony anyq kórsetiniz. Kóp bolsa, bólek qaghazgha týsinikteme jazynyz. Onda kuәgerler turaly, meken-jaylaryn, telefon nómirlerin materialdardy jazbasha týrde jinap, iske qosyp tiginiz. Inspektormen bolghan әngimeni diktofongha tazyp alynyz. Hattama jazushy qyzmetkerding aty-jónin, jeton nómirin, kólik nómirin jazyp alynyz. Eger ol zansyz әreket jasasa, aryzdana alasyz.

Jalpy, ózinizdi senimdi ústanyz. Kinәli bolmasanyz, zandy týrde dәleldeniz. Inspektormen kelispeytin bolsanyz, mәseleni zandy týrde hattamagha týsirudi súranyz. «Senim telefonyn» paydalanynyz. Qaghazgha óz shaghymynyzdy jazyp, bireuine onyng qol qoyyp beruin súranyz. Blankti polisiya qyzmetkeri berui kerek, bermese, onda aryzdy jay qaghazgha da týsiruge de bolady.

 QR Azamattyq qúqyq búzushylyqtar turaly kodeksinde «Kinәsizdik prezumpsiyasy» degen bap bar. (12-bap). Onda bylay delingen:

1. Ózine qatysty әkimshilik qúqyq búzushylyq isi qozghalghan adam kinәsi dәleldenbeyinshe, Kodekste kórsetilgen tәrtip boyynsha kinәsi dәleldenbeyinshe jәne búghan qatysty sot sheshimi kýshine enbeyinshe kinәsiz dep esepteledi.

2.  Eshkim de kinәsizdigin dәleldeuge tiyisti emes.

3. Qúqyq búzugha qatysty qozghalghan is kinәliligine qatysty kýmәn tughan jaghdayda kinәli boluy mýmkin dep tanylghan adamnyng paydasyna sheshiledi. Zang talaptardyng qoldanu kezinde tuyndaghan kýmәndar da ózine qatysty әkimshilik qúqyq búzushylyqqa oray is qozghalghan adamnyng paydasyna sheshiledi.

Yaghny kýdik, kýmәn negizinde sheshim shygharugha bolmaydy, kinәli dep kórsetilgen adamnyng kinәsi tolyq dәleldenui tiyis. Dәleldenbegen jaghdayda ol kinәsiz dep tabylady.

Derekkózi: Stan.kz

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 1408
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 677
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 847