Senbi, 23 Qarasha 2024
Ómirding ózi 5971 0 pikir 17 Tamyz, 2016 saghat 10:48

RUShYLDYQ DERT EMES

                                  

«Ru shejiresin bilu – sahara tósinde kóship-qonghan qazaqtar ýshin ómirlik qajettilik. Qazaq halqynyng ru-taypalyq, jýzdik-qauymdastyq birtútas bitimi ghasyrlar boyy «býkil qazaq – bir atanyng úrpaghy, bir tamyrdyng bútaghy» degen ústanym boyynsha ósip-órkendep otyrghan».  

Qazaq Respublikasynyng Preziydenti Nazarbay Núrsúltan Ábishúly.

         «Atasy alys bolghanmen

         Jamighy qazaq bir tughan»

(Bazar jyrau. (1842-1911).

 

Alayda, býgingi tanda Darvin iliminen «múzday qarulanghan» keybir azamattarymyz ruyn (atasyn) biludi, ony aitudy – maqtanu jәne Rugha bólinu dep, onyng paydasynan ziyany kóp dep esepteytinderin bәrimizde kezdestirip jýrgen bolarmyz.

Aqiqatynda, Atam Qazaqtyng shejire jasau jýiesining mynaday syry bar. Ejelgi Atalarymyz bizderge “Tegin bilmegen teksiz, jeti atasyn bilmegen jetesiz”, “Jeti atasyn bilgen úl jeti júrttyng qamyn jer, jeti atasyn bilmegen qúlaghy men jaghyn jer” maqaldar qaldyrghan. Búl maqaldardyng bizge aityp túrghany, birinshi tegindi bil deydi. Al, tek degenimiz búdan san myndaghan jyldar búryn ghúmyr keshken arghy ata-babalarymyz. Al, jeti atang ózinnen bastap sanaghandaghy tikeley jeti atan. Múny әrbir qazaq balasy jatqa bilip әrqashanda dúghasyn joldap otyrulary kerek. Ózderiniz oilap qaranyzdar, sizder de, men de búdan 70 000 jyl (shejirelerde solay jazylghan) búrynghy sonau týp atamyz Adam Ata men Aua anadan beri ýzilip qalmay jalghasyp kelemiz. Ýzilip qalsaq, sizder de, men de búl dýniyege kelip, sizdermen búlaysha súhbattasyp otyrmaghan bolar edik. Sondyqtan tikeley jeti ata ru ishine kirmeydi, ol bólek atalady. Al ru aty sol san myndaghan jyldar búrynghy atalarymyzdyng ishindegi eline jasaghan jaqsylyghy, danyshpan-danalyghy, batyrlyghy, әuliyeligi t.t. siyaqty úrpaghyna ýlgi bolyp, ru atyn iyemdengen atalaryn. Ol atalarynnyng әrqaysysynyng aralary san ghasyrlargha ketui mýmkin. Ol sol songhy ru atyn iyemdengen atalarynnan keyingi, eline jasaghan jaqsylyghymen taghy da úrpaghy maqtanyp, ru atyn taghy da iyemdengen atannyng dýniyege keluine baylanysty. Búlay bolghan jaghdayda songhy Ru atyn iyemdengen atan, songhy atannyng artyna tirkelip aitylady. Arty osylay jalghasyp kete beredi. Qazaqta ru atyn iyemdenuden artyq ataq, madaq, abyroy, dәreje joq. Ony qazirgi «Halyq batyry» ataghymen ghana shamaly salystyrugha bolar. Biraq, búl ataq adamnyng ózimen birge kelip, ózimen birge ketedi. Al ru atyn iyemdengen atanyng aty úrpaqtary ýshin mәngi jasaydy. Ol esim sol atanyng úrpaghy jazatayym (eshkimning basyna bermesin) týgel joq bolyp ketpese, mәngi ólmeydi. Atam qazaqtyng rulyq shejire jasau jýiesi osylay oqylady.

Qazaqtyng «Ruyng kim?» degeni, ol sening «El tanityn atannyng aty kim?» degeni. Qysqasy ruynnyng aty, sening kóp atalarynnyng ishindegi eng tanymal atannyng aty.

Múny kýni keshege deyin qazaqtyng bes jasar balasyna deyin bilgen. Bizdi búdan aiyrghan mektep oqulyghymyzgha «sening atang maymyl (ayuan)» dep jazyp bergen keshegi evreylik KSRO ýkimetining biyligi.

Ruyn bilu qazaq balasy ýshin asa qajet. Tariyhqa ýnilsek, Úly Jaratushy – Alla Adam Atamyz ben Aua Anamyzdy jaratqaly beri 70 000 jyl boldy delinedi. Sodan beri jer betine qanshama myndaghan últ kelip, qanshama myndaghan últ joyylyp ketpedi. Qazaq osy rulyq jýiesin saqtaghandyqtan ghana, sol jetpis myng jylghy Adam atamyzdyng «qarashanyraghyn» saqtap otyr.

Ángimening ashyghyn aitqanda, elimizde rudy jamandaushylar, yaghny Darvin ilimin basshylyqqa alyp «Atam maymyl, Anam meni maymyldan tughan» dep shapqylap jýrgender jetip artylady. Mektep oqulyghymyzda «adam maymyldan payda bolghan, adamzattyng atasy maymyl» dep jazuly túrsa, basqasha boluy mýmkin de emes qoy. Býgingi tarih pen til ghylymynyng milaryna ghylymy «ota» jasau kerek. Múny qazir jasamasaq, keyin kesh bolady. Auru qatty asqynghan da eshqanday «ota» kómektese almaydy.

Ejelgi atalarymyz eshqashan Ru jamandap, olargha til tiygizbegen, kerisinshe, olardyng jaqsy isterin bilip, jaqsylyghyna jarysyp, jaqsylyghyn jalghastyryp, sol ýshin maqtanyp otyrghan. Qazirde de auyl qazaqtarynyng jalghastyryp otyrghany osy. Olar Ata shejiresi men el tarihyn jaqsy biledi. Áytpese, olar ruymen (atasymen) qalay maqtanar edi? Óziniz oilap qaranyz, әlemge aty әigili, songhy eki mynjyldyqtyng eng úly túlghasy dep, býkil әlem elderimen (ngNESKO) tolyqtay moyyndalghan, býkil әlemge әdildikpen biylik jýrgizgen (oghan óz ainalasynan, tipti ózine baghynghan býkil әlemnen birde-bir adam, birde-bir el qarsy shyghyp satqyndyq jasamaghan, kýni keshege deyin býkil qazaq әulie dep әspettegen) Qazaqtyng Úly qaghany Shynghyshan atamyzben nege maqtanbasqa?! Atalarymyzdyng tendesi joq asqan bilimdi, asqan daryndy, asqan aqyldy, asqan batyr, asqan qolbasshy bolghany ýshin nege maqtanbasqa?! Osynday asyl tekti úrpaqty dýniyege әkelgen, asyl tekti últymyz, asyl tekti ruymyz ýshin nege maqtanbasqa?! Eske ústayyq! Úly Atalarymyz «Tektiden tekti tuady» degen maqaldy bizge bosqa qaldyryp ketken joq.

Songhy kezderi baspasóz betterinde ru atyn iyemdengen arghy atalaryna eskertkish-kesene salghandar jayly siyrek te bolsa jaghymsyz pikir bildirip, búl birtútas qazaqty bólinuge aparady dep jazyp jýrgenderding kezdesip qalyp jýrgenderi jasyryn emes. Aqiqatynda, ru atyn iyemdengen atalarymen maqtanyp, olargha arnap eskertkish qoyyp jatqandar, qazaqty eshqashan bólinuge aparmaydy. Onyng týpki qorytyndysy kerisinshe bolady. Óziniz oilap qaranyz. Mysaly, elge jaqsy isimen ýlgi bolghan Atasy ýshin úrpaqtary maqtanyp, ony ru atyna ainaldyryp alyp, ýnemi maqtanyp jýrse, sonday jandargha kóshening atyn berse, eskertkish qoysa onyng nesi aiyp. Kimge onyng qanday ziyany tiyipti. Ózining әkesimen, tikeley atasymen, arghy ru atyn iyemdengen atalarymen (Qazaq degen últ atauy da, eng týptegi ru aty M.Q.)  maqtana bilgen jan, últy ýshinde maqtana da, ony qorghay da alatyn bolady. Oghan kýmәndarynyz bolmasyn? Múny tek Darvinnen (atamyz maymyl degen) tәlim alghandar ghana týsine almaydy. Búghan qarsylyq bildirushilerdi, jeteleytin «jetek» tek qana "qyzghanysh" degen sezim. Olargha aitarymyz, bireuding jaqsy atasyn bosqa qyzghanghansha, ózderinizding de solargha úqsaugha tyrysqandarynyz dúrys. Artynyzgha jaqsy sóziniz ben isinizdi qaldyryp, óziniz de óz teginizde zerttep, jaqsy atalarynyzdy tauyp, Sizder de úlyqtanyzdar, Sizderde maqtanynyzdar. Búnyng aty jaqsylyqqa jarysu bolady. Al, rudy (atamyzdy) jamandau, búl kim búryn «maymylgha» bala bolamyz dep sayysqa týsu bolady.

Al keybireulerding batys mәdeniyetin maqtap qazaqqa ýlgi etip úsynatyndaryna kelsek, europa (bizge eng jaqyny orys) mәdeniyetin qazaqqa ýlgi etip alugha tipti de bolmaydy. Ol elderding mәdeny ýlgilerining jaqsy jaghynan góri qazaq ýshin jaghymsyzy basymyzdaghy shashymyzdan da kóp. Mysaly, olardyng eng jaghymsyz qasiyetterining eng bastysy ata-analaryn jappay qarttar ýiine tapsyratyndyghy jәne ony úyatqa sanamaytyndyghy. Ata-analary tura bir auruhana da jatqanday, arttarynan nemerelerin ertip baryp túratyndyghy. Úly Atalarymyz «jaman auru» júqpaly keledi degendey, songhy jyldary múnday jaghday qazaq qoghamy arasynda siyrek te bolsa  kezdesip qalyp jýrgeni ashy da bolsa shyndyq. Endi solardyng qasyna Qazaqstanda aldynghy jyly Kókshetauda «Nudister» forumynyng ótkenin (Reseyding Omsk qoghamy ótkizdi), kóptegen Gey klubtardyng masqarasyn (Qúmanghazy atamyz ben Pushkindi sýiistirip qoyghan), geyler men lesbiylerding shekten tys kóbeyip bara jatqanyn, ótken jyly eki qyzdyng nekege otyrghanyn, qazaqstanda tәuelsizdik alghaly beri qylmys jasamaytyn birde-bir adamnyng qalmaghanyn (para alatyn sheneunikter para bermeytin adamdy qaldyrmady, tipti sәbiylerden alyp jýr (baqsha ýshin)), kýni keshegi qazaq qyzdaryn, keleshek últ analaryn «Qazaq aruy» bayqauyn ótkizemiz degen syltaumen kópshilikting aldyna (sahna) «jalanash» shygharghandaryn, sol Sizder maqtaghan elderge eliktep bala satyp bayyp jatqanymyzdy t.t. qosyp qoya berinizder. Jaraydy, ary qaray tize beruge jýregim shanshyp ketti. Maghan salsa adamy qasiyetting eng biyik shynynda túrghan qazaq mәdeniyetin mensinbey, batys mәdeniyetin ýlgi tútudy úsynushylardyn  milaryn myljalap, ishine «ghylymy ota» jasap beru kerek der edim.

Qysqasy, Atasymen maqtana bilgen jandar, solargha úqsap baghugha tyrysady. Al Sizder úsynghan jolmen ketsek, adamdar qorghaytyn arlarynan (ar-imany, otbasy jәne Atamekeninen) júrday bolyp tek qana «aqsha», «aqsha», taghy da «aqsha» deytin bolady. Býgingi orys tildi biylik iyelerining Ar-úyattan júrday bolyp, jappay para alyp, kóbining el baylyghyn milliardtap tonap, shetelge qashatyndarynyng syry osy.

Rudyng qazaq ýshin asa qajet ekenin moyyndamay, ony jamandaghanymyz, ózimizdi dýniyege әkelgen әkemiz ben sheshemizdi, odan arghy Atalarymyz ben Analarymyzdy jәne últymyzdy  moyyndamaghanymyz jәne jamandaghanymyz. Búlardyng bәri bólinbeytin birtútas dýniyeler. Búlardy bólshekteuding sony qúrdym. Odan keyin shyghatyn jol joq. Atamyzdy moyyndamaghanymyz, búl bizding maymyldy atam dep moyyndaghanymyz. Al, maymyl eshqashan adam bola almaydy. Sebebi, Úly Jaratushy – Alla olargha sana bermegen.

Odan ary ne bolatynyna kelsek, búl jayly Atam Qazaq: «Atagha qarap úl, Anagha qarap qyz óser» degen. Eske ústayyq! Maymylgha qarap boy týzegen elding (úldyng da, qyzdyng da) keleshegi bolmaydy.

Búl súraqtyng jauabyn, yaghny «Kimnen kim tuady?» degen súraqqa әlemge әigili Mayqy biy

(Úly Jýz-Ýisin) atamyz bylay dep jauap bergen eken:

"Túlpardan túlpar tuady,

Súnqardan súnqar tuady,

Asyldan asyl tuady,

Jalqaudan masyl tuady,

Masyldan mal baqpas tuady,

Tilazardan qyljaqbas tuady,

Tazdan jarghaqbas tuady,

Sarannan bermes tuady,

Soqyrdan kórmes tuady,

Myljynnan ezbe tuady,

Qydyrmadan kezbe tuady,

Maymyldan maymyl tuady".

«Qazaq shejiresi - Qazaq halqynyng jadynda saqtalghan rulyq shejirede býgingi qazaq balasynyng barlyghy Qazaq atadan ósip-óngen bir kisining balasy ekendigi aitylady. Mәsele últtyq shejirening ghylymy jәne tarihy tanymdyq zerdeleu túrghysynan qanshalyqty naqtylyghynda emes, tegin izdep terendegen sayyn býgingi barlyq qazaqty bir kisining (Qazaq atanyn) balasy qylyp shygharatyn tútastyqqa negizdelgen, taygha tanba basqanday qúrylymdyq qúndylyghy men sabaqtastyghynda. Tiriler ýshin kerek kemenger jýie. Tegin bilgen qazaqtyng bәri tuys. Ru ataulary – bir kezdegi әkelerimizding attary, esimderi. Babalarymyz ben әkelerimizding attaryn úmytsaq, «rushyl bolmaymyz» degen bos sóz. Tegimizdi úmytqannan jetistikke jetsek, qalghan últtargha qara kórsetpey ketetin uaqytymyz boldy. Qyzyl ýkimet qazaq shejiresi men úrpaq sabaqtastyghynyng shenberindegi jol-joralghy, salt-dәstýrlerge ólerdey qyryn qarady. Demek, sonshalyqty (Qyzyl Ýkimet) tereng aila-әdis pen shyrmaugha negizdelgen sayasy Imperiyanyng kele sala bizding qazaqy shejire – el basqaru tәlimderimizge balta shabuynda bir gәp bar emes pe!? Jau bizding últtyq bolmysymyzdan neni kórgisi kelmese, biz últtyq mýdde túrghysynan sony oryn-ornyna qoya bastauymyz kerek.

Qarashanyraq úly, negizgi, kiyeli, bayyrghy, múrager, bas shanyraq degen úghymdardy beredi (t.s.s.). Últtyq salt-sanada qarashanyraq úghymy óte әdil sheshimin tapqan. Mysaly: bir әkening ýsh úly bar delik. Kýnderding kýninde ýlken eki úlyn ýilendirip, jeke otau tigip bólek shygharady. Al kenje úly әke-sheshesining qolynda, qarashanyraq nemese bas shanyraqta qalady. Negizgi múrager kenje úl bolady. Atadan, әkeden qalghan qarashanyraqqa múrager bolghandyqtan kenje úldyng jasy kishi bolsa da, joly ýlken bolady. Úldyq kenjeligin qarashanyraqqa berilgen jol men amanat toltyryp, eselep, tenestirip túrady. Sol shanyraqtan otau tigip bólek shyqqan úl-qyzdary sәlem berip, tórkindep, amal aiynda kórisip, ata-ananyng bar kezinde de birinshi qarashanyraqqa keletin bolady. Búl – ata-babasyna jәne úshqan úyasyna degen qúrmet. Tuystyqty, qandastyqty, bauyrlastyqty bayandy etu. Últtyq túrghydan qaraytyn bolsaq, atamekenge, ata dәstýrge, ata saltqa, baba tariyhqa degen qúrmet. Ortaq últtyq qaghidany moyyndap, әrbir әreketimizdi bauyrlastyq pen tuystyqqa iykemdeu.

Qara shanyraqtyng qara qazany. Qazaqtyng qara shanyraghy – Manghystau. Elding qara qazany – sol birlik pen berekenin, qút pen qúlpyrghan jasampazdyqtyng ruhany jәne zattyq beynesi men túghyry. Qazan Týrkistandaghy Iasauy mazarynda da bar. Biraq ol – islamdyq tútastyqqa ýndeytin múramyz. Al Otpan taudaghy qarashanyraqtyng qara qazany – últtyq, tektik ruhany múramyz. «Amal» merekesining 13-i men 14-inde Otpan taugha jinalyp, qazaqtyng ýsh jýzinen shaqyrylghan aqsaqaldary men azamattary sol ortaq qarashanyraqtyng qara qazanynan dәm tatsa, jylma-jyl janghyrtyp, ýrdiske ainaldyrsa, últymyzgha úlaghatty birlik, qút pen baq, bereke men yrys keledi» (Sabyr Aday «QAZAQSTAN-ZAMAN» gazeti, 6 tamyz 2015 jyl №31).

Meninshe, Mayqy by atamyzdyng da, Sabyr inimizding de búl sózderi eshqanday kommentariydi qajet etpese kerek.

Endi Qasiyetti Qúran Kәrimge sóz bereyik:

 «Ey, adamdar! Negizinde, Biz senderdi bir er jәne bir әielden jarattyq, әri senderdi bir-birlerindi tanyp, bilulering ýshin halyqtar men rular etip jasadyq» (Qúran Kәrim. Ál-Hujurat sýresi. 13 ayat). 

Tәpsir: Asa úly Allah adam balasynyng shyghu tegi, týbi bir ekendigin bayan etti. Býkil adamzat Adam ata, oghan Allahtyng sәlemi bolsyn jәne Haua anadan taraydy. Allah olardan kóp adamdar taratyp, olardy bir-birlerin tanuy ýshin ýlken halyqtar, sonday-aq kishigirim ru-taypalar týrinde býkil jer betine jaydy. Sondyqtan әrbir adam ózining shyqqan tegin, elin bilui qajet. Alayda Allahtyng aldynda adamdardyng eng qadirlisi – barlyq jaghdayda tek asa úly Allahqa boysúnyp, kýnәlardan saqtanghan izgileri. A.Sadi. Búl ayatta nәsilshildikke de (rasizm M.Q.), últsyzdyqqa da (internasionalizm M.Q.) tyiym salynghan. Qar: Ál-Mansiy.

 «(Ey, Múhammed!) Biz saghan kitapty (Qúrandy) aqiqatpen, ózinen aldynghy kitaptardy rastaushy әri olargha kuәlik etushi retinde týsirdik. Endi olardyng aralaryna Allahtyng týsirgenimen ýkim et. Ózine kelgen aqiqattan auytqyp, olardyng kónil qúmarlyghyna erme. Senderden әrbir (ýmmet) sharighat pen jol belgiledik, Allah qalaghanda, senderdi bir ýmmet eter edi. Biraq Ol senderdi Ózining bergen nәrselerinde synamaqshy. Sondyqtan qayyrly isterde aldynda bolugha úmtylyndar (JAQSYLDYQQA JARYSYNDAR)! Barlyghyng Allahqa qaytasyndar. Sonda Ol senderding qayshylyqqa týsken nәrselerinning habaryn beredi» (Ál-Mәiydә sýresi. 48 ayat).

Tәpsir: Úly Jaratushy - Alla bólek-bólek últ, taypa, ru boludy, olargha әrtýrli dinde boludy jәne adam balasy bir-birine izgi ister (jaqsylyq) jasauda bir-birimen jarysudy mindettep otyr.

Múnday sayystar әrtýrli әlem elderi men últtary arasynda ýnemi bolyp keledi. Olar adamzatty baqytqa jetkizu jolynda sayysqa týsip, birinen-biri mәdeniyetterin (jaqsylyqtaryn) asyryp, ony ózgelerge ýlgi etuge tyrysqan. Olardy (osynday izgi jaqsylyqtardy úiymdastyrushylardy) halyq  Ata, Payghambar, Pir, Dana, Danyshpan, Áuliye, Han, Qaghan, Bi, Aqyn, Ghalym, Erjýrek batyr biyleushi (Bahadýr) dep әspettegen. Onday sayystar kýni býginde de jýrip jatyr. Mysaly, tórt jylda bir ótetin Olimpiada sporttyq jarystary, bilim, ghylym,  óner, әn, bi, muzyka sayystary t.t. osylardyng qataryna jatady.

«Tentek shoqpar jinaydy», - dep qazaq maqalynda aitylghanday qaru-jaraq shygharudan da, keybir elder kórshisin jaulap, adamyn qyryp,  jerin tartyp aludan da jarysyp keledi. Al aqiqatynda, jarystyng kókesi qaru-jaraq jasau men ózge elding jerin jaulap alu emes, ol úly atalarymyzdyng jetken jetistikterin bilip, solargha úqsap baghu, solardy maqtan tútu, solardyng ýlgili isterin jalghastyryp, jibergen kemshilikterin de bilip, onday jaghdaylardyng aldyn alu, yaghny adamzatty baqytty ghúmyr keshuge jetkizu bolmaq.    

JAQSYLYQQA JARYSAYYQ!

 Tarih taghlymy: Qazaq, qazaq bolghaly «Jaqsylyqqa jarysu» Qazaq qoghamyn kemeldikke jetkizuding eng senimdi serigi boldy jәne bolyp ta qala beredi.

RUDY JAMANDAUDY TOQTATATYN MEZGIL JETTI.

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz

 

 

                          

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502