Kunstkamera Qazaqstangha Keyki batyrdyng basyn qaytarugha dayyn, - dep habarlaydy "Radio Baltika". Búl turaly Úly Petr atyndaghy Antropologiya men etnografiya muzeyining diyrektorynyng orynbasary Efim Rezvan mәlimdedi, - dep jazady tengrinews.kz sayty.

Onyng aituynsha, federaldy zangha nemese Resey preziydentining jarlyghyna sәikes muzeyding federaldy tiziminen eksponatty Qazaqstangha beruge mýmkindik bar. Sonymen qatar muzey basshylyghyndaghylar nysandy qaytaru ýshin ne isteu kerektigin Peterburgtegi Qazaqstan konsulyna aityp berdi. 

"Keyki batyrdyng basy shynymen bizde. Biz múny eshqashan jasyrmaghanbyz, bәri jaqsy biledi. Búl bas qorda saqtalghan, eshqashan kórmege shygharylghan emes. Eger onday ýkim shyqsa, ony qaytarmaugha esh sebep joq", - dep qosty Rezvan.

Búghan qosa, diyrektordyng orynbasary Kunstkamerada Kenesary hannyng basy joq ekenin atap ótken. Bastyng qayda ekeni әli kýnge deyin anyqtalmaghan, dep týsindirdi muzeydegiler. 

"Bizge Qazaqstan Mәdeniyet ministrining orynbasary kelip ketken, oghan barlyq qor kórsetildi. Sonymen qatar Qazaqstannan kelgen әriptester muzeyge janadan týsetin barlyq eksponattardy rәsimdeytin qújattary jeke kórip shyqqan bolatyn, jәne bizde eshqashan Kenesary hannyng basy bolmaghanyna kóz jetkizdi", - dep atap ótti Rezvan.

Tayauda QR premier-ministri Kәrim Mәsimov RF Ýkimet tóraghasy Dmitriy Medvedevpen kezdesui barysynda ótken jýz jyldyqtaghy últ-azattyq qozghalystyng kóshbasshylary Kenesary han men Keyki batyrdyng mýrdelerin elge qaytaru turaly mәseleni kótergen edi. Dmitriy Medvedev búl mәseleni anyqtap, sheshu ýshin qajetti tapsyrmalar beretinin aitty. "Men auyzsha jәne eger qajet bolsa, jazbasha tapsyrma berip, búl mәselening anyq-qanyghyn anyqtaytyn bolamyn", - dep jauap berdi Medvedev Mәsimovting últ kósemderining mýrdelerin kómu ýshin Qazaqstangha qaytaru turaly ótinishine.

Keyki (Núrmaghanbet) Kókembayúly - 1916 jylghy Torghayda bolghan últ-azattyq kóterilisining batyry, ataqty mergen. Orta jýz qúramyndaghy Qypshaq taypasynyng Qúlanqypshaq ruynan shyqqan. Qostanay oblysy Amankeldi audanynyng Baytuma qopasynda dýniyege kelgen. Ol Resey patshasynyng 1916 jylghy mausym jarlyghy sebep bolghan Torghay qazaqtarynyng últ-azattyq kóterilisine alghashqy kýnderinen belsene aralasyp, sol kóterilisti úiymdastyrushylardyng biri boldy. Qazaqstan últtyq ensiklopediyasyndaghy mәlimet boyynsha, ol Torghayda qyzyl әsker qolynan aiuandyqpen óltirilgen. Onyng basy qazir Sankt-Peterburgtegi antropologiyalyq qordyng kunstkamerasynda saqtauly. Keyki batyr Kókembayúlynyng úrpaqtary Qostanay oblysynyng Amangeldi audanyndaghy Aqtas, Tasty eldi mekenderinde túrady. 1996 jyly Keyki batyrdyng 125 jyl toluyna baylanysty as berilip, eskertkish ornatyldy.

Ayta keteyik, orta jýzding hany Kenesary Qasymovtyng mýrdesin ghalymdardyng izdestirip jatqanyna kóp jyl ótti. Keybir mәlimetterde Kenesarynyng basy Ermitaj Kunstkamerasynyng arhiyvinde delindi. Alayda eshqashan kórsetilmepti. Taghy bir mәlimetter boyynsha, onyng basyn Reseyding Memlekettik kýzetining qorynan izdeu kerek. "Alash" ruhany damu institutynyng diyrektory Súltanhan Aqqúlúlynyng pikirinshe, 1917 jyldaghy kóterlisten 1930-jyldargha deyin han Kenening basy Omby territoriyasynan shygharylmaghan. Al birneshe jyl búryn Qazaqstanda "Kenesary handy qaytaramyz!" qozghalysy payda bolghan edi. Qazaqstan ýshin asa qúndy jәdigerdi kenes dәuirinen beri qaytarugha birneshe mәrte úmtylys jasaldy. Songhy kezderi búl taqyryp, әsirese, әleumettik jelilerde jii kóterile bastady.

Abai.kz