Býkil Qazaqstan aumaghyn dýrbelenge salghan jer dauyna qatysty mәselede qazaq últy ekinshi jenisine qol jetkizdi. Býginde keybir ziyaly qauym ókilderi men belsendiler «komissiya birneshe aidan beri moratoriydi 5 jylgha sozu ýshin ghana qúryldy ma?» dep búl sheshimge kónilderi tolmaytynyn aityp jatyr. Meninshe, qazirgi jaghdayda osy bes jyldyq moratoriyding ózi últtyng qol jetpes jetistigi retinde sanaluy qajet.

Shynyn aitu kerek, osydan eki-ýsh ay búryn ne belbeu, ne bel ketetin túraqsyz hәlding aldynda túrdyq. Áriyne, búghan deyingi shendilerding «men bilemdigi» búl joly iske aspady. Talaby kýshti halyqtyng betin qaytarudyng beybit joly tandaldy.

Elbasy 2017 jyldyng qantaryna deyin Jer kodeksining keybir babtaryna moratoriy jariyalap, jer komissiyasyn qúryp berdi.

Áriyne, búl qazaq tarihyndaghy kýrdeli mәseleni sheshuding taghy bir dúrys joly tabylghanyn kórsetti. Búl búdan keyin de últtyng esesi keter mәselede biylik osylay ymyragha keluge mәjbýr bolatynynyng aighaghy.

Mitingke shyghugha – әrkim-aq qúqyly. Bizding elde biraq, sol qúqyqty tolyq paydalanugha mýmkindik bermeytin keybir kedergiler bar ekenin moyyndaghanymyz jón.

Mәselen, birinshi kedergini aitayyq. Miting ótkizu ýshin jergilikti resmy biylikting rúqsaty kerek. Ol rúqsatty qazaqty jau kóretin jergilikti shendiler ólse de bermeydi. Sosyn ashynghan halyq alangha rúqsatsyz shyghyp ketse, ony zansyz dep aiyptaugha jol ashyp alady. Qazaq jer mәselesinde sol aiyptaudan qoryqqan joq. Búghan deyingi sanagha myqtap bekigen ýreydi jenip, búl elding iyesi kim ekenin býkil әlemge әigiledi.

Osy orayda aita ketetin bir jayt bar. Komissiyanyng qúryluy degendi biylikting óz kinәsin moyyndauy dep týsingen jón. Ras, Ýkimet te qatelesuge – qúqyly. Hәm sol qatelikti moyyndaugha, halyqtyng talabyn oryndaugha – mindetti.

Sol mindetting beybit jolmen sheshilgeni әr qazaqty quantuy qajet.

Biz qanday jetistikke jettik? Komissiya neni ózgertti?

Eng aldymen osynday naqty súraqtargha qoryqpay jauap beretin dәuirge ayaq bastyq.

Ekinshiden, búdan keyin qanday mәselede bolsyn, halyqtyng oiy eskeriletin bolady.

Ýshinshiden, sheneunikter sheksiz biyleushi emes, halyqqa qyzmet etetin jaldamaly qyzmetkerler ekeni belgili boldy.

Tórtinshiden, Parlamentti jasaqtaghanda erkin oily, halyqtyq túlghalardyng deputat bolghany qajet ekeni aiqyndaldy. Kelesi saylauda osy komissiyagha mýshe bolghan, halyqty artynan erte alatyn, bilimdi sayasatkerlerge deputattyq kreslo úsynylatyn bolady. Sebebi, býgingidey qauqarsyz Parlament opa bermeytini aiqyn bilindi.

Besinshiden, «jerdi sheteldikterge satpaymyz, jalgha da bermeymiz» degen úrannyng shenberinde jerge qatysty basqa da ózekti qordalanghan mәseleler kóterilip, Jer kodeksin qayta qarau qajettiligi bayqaldy.

Altynshydan, qazaqtyng keng baytaq jerin iyelenip alghan latifundistterge de tyqyr tayanatynyn boljadyq.

Jetinshiden, shekaraly aimaq jerin paydalanu mәselesinde ong qadam jasaugha mýmkindik tudy.

Segizinshiden, auyl manyndaghy jayylymdyq jerler memleketting menshigine ótip, halyqtyng erkin paydalanuyna jol ashatyn qadam jasaldy.

Toghyzynshydan, jer qazaqty biriktiretin iydeologiyalyq kýshke ainala alatynyn bildik.

Onynshydan, biz ashyq oy aitatyn naghyz demokratiyalyq alandy jasaugha bolatynyn bayqadyq.

Áriyne, búl jetistik tizimin jalghay beruge bolady. «Komissiya týkti de sheshken joq» dep auzyn qu shóppen sýrtip otyrghan jandargha osy mysaldar da jetkilikti bolar dep tizgindi tartudy jón sanap otyrmyz.

Moratoriydi bes jylgha sozudy Parlament pen Preziydent bekitse, búl qazaq últynyng jer mәselesinde ekinshi jenisi bolmaq. (Birinshi jenis, mitingiletip jýrip, jer komissiyasyn qúrghyzuy ekenin jogharyda aittyq).

Al, ýshinshi jenis, yaghny atalghan moratoriydi mәngilik etu ekeni belgili. Onyng sәl keyinge qaldyrylghanyn bireuler «biylikting uaqyt útu sayasatynan bolyp otyr» dep jatyr. Jalpy, alghanda búl negizsiz pikir emes. Desek te, Ýkimet ózderine bes jyldyq ýreyli joldy tandap aldy. Al, halyq bolsa, bes jyl boyy býgingidey qasyq qany qalghansha jerin qorghaytyn otanshyl jigerin janityn syndarly kezenge nyq qadam basty. Osy kónil-kýimen (osy kónil kýy ózgermese abaqtygha toghytylghan Talghat Ayan men Maks Bokaevter de bostandyqqa shyghatynyn boljaugha bolady) qazaq últy ózining joghyn týgendep, últtyq din, dil, til mәselelerin de týrli komissiyalarmen sheship alatynyna biz seneyik.

Óz basym jer dep shyryldap, mitingke shyqqan әr azamatty qúrmet tútamyn! Búl jenisting birinshi iyegeri - sol halyq. Ekinshi egesi - komissiya. Ýshinshi iyesi ong sheshim qabyldasa Parlament pen Preziydent bolmaq. 

Qanat Birlikúly

Abai.kz