Senbi, 20 Shilde 2024
Ádebiyet 13142 0 pikir 10 Tamyz, 2016 saghat 10:20

ABAYDYNG MAHABBAT LIRIKASY

Býgin qazaqtyng bas aqyny Abay Qúnanbayúlynyng tughan kýni. Búl kýnde dindar da, dilmar da, sayasatker de, basqa da - Abayshyl. Sebebi, Abaydyng sózi qazaq oilau qabiletining shyny ispetti. Biz, әr qazaq sol shyngha taban tirep, Abaydyng kózimen әlemge qaraugha talpynamyz!

Abai.kz portaly da qazaq qadir tútqan aqynnyng atyn iyelenip, Abaydyng atymen últyna qyzmet etip keledi. Endeshe, "әr alash balasynyng jýreginen oiyp túryp oryn alghan oishyldyng 171 jyldyghy qútty bolsyn" dey otyryp, aqynnyng mahabbat lirikasyn oqyrman nazaryna qaytara úsynudy jón sanadyq. 

Abai.kz portaly

Alyp aqyn Abay ózining sanaly ghúmyrynda mahabbat taqyrybynda keng jazyp, aityp әnder shygharyp ketti. Abayday búl taqyrypty keng kólemde, tereng maghanada, shynshyl ghashyq jýregimen ashyp bergen qazaqta múnday aqyn joq.

Sóz basyn myna ólenmen bastasaq pa deymin:

 

Mahabbatsyz - dýnie bos

Qayuangha ony qosyndar.

Qyzyqtan ózge qalsang bos,

Qatynyn, balan, dosyng bar.

 

dep keledi. Mahabbaty tek sýigen jaryna ghana emes, óz perzentine dos-jarandaryna mahabbatpen qaraugha shaqyrady. Jýreginde mahabbat joqtargha qayungha tenep, mahabatsyz búl ómirding mәn-maghanasy joq ekenine kóz jetkizip túr.

Abay súl qyz, adal jar, jigitting súltany, ghashyq bolu, sýng, mahabbat lәzzaty, tauqymeti, әiel teysizdigi, saghynysh pen kýiinish osy ómirde kezdesetin mahabbattyng bar belgisin men kórinisin jazyp ketken.

 

Qaqtaghan aq kýmistey keng mandayly,

Alasy az qara kózi núr jaynaydy.

Jeneshke qara qasy syzyp qoyghan,

Bir jana úqsatamyn tughan aidy.

Mandaydan tura týsken qyrly múryn,

Aqsha jýz, al-qyzyl bet til baylaydy.

Auzyn ashsa, kóriner kirsiz tisi,

Syqyldy qolmen tizgen, ish qaynaydy.

 

Abay súlu qyzdyng kórkin osynday tamasha surettep keledi de:

 

Sóilese, sózi әdepti әm maghanaly

Kýlkisi beyne búlbyl qús sayraydy

 

dep qyz súlulyghynyng beynesi endigi jerde әdep, sypayylyghyn aita ketedi.

 

Jigitti júrt jaqtaghan qyz maqtaghan,

Key jigit maqtan ýshin qylyq qylmay

Boyynda maydalyq pen syr saqtaghan,

Key jigit arsyzdyq pen úyat synbay,

Qoly jetpes nәrsege tyrtaqtaghan.

 

dep jigit beynesin de ýilestirip alyp ketip súlu qyzben jigitting de jigiti bar ekenin eskertedi.

Jigitter oiyn arzan kýlki qymbat degen óleninde bozbalalargha ózining aqyl-kenesi men shyn yqylasyn bildiredi.

 

Shyn kónilmen sýise eken, kimdi sýise

Bir sózimen túrsa eken, jansa-kýise

Qyrmyzy qyzyl jibek bozbalalar

Onghaq búlday bylghaydy, bir dym tiyse

 

dep bozbalalargha jón silteydi.

Shu degen de kóriner súlu artyq,

Kóbi kópshil keledi onday qanshyq.

 

Osy shumaq óleninde súlu qyzdyng da óz kemshilikteri bolatynyn, betim barda betime kim shydar dep kimi pandau keledi, kimi tantaq, dep aityp jaqsy jar onday isterden aulaq bolghay...

 

Aqyl kerek, is kerek, minez kerek

Er úyalar is qylmas qatyn zerek

 

dep nendey nәrse kerek ekenin aityp jatyr.

 

Bireudi kórki bar dep jaqsy kórme,

Lapyldaq kórse qyzar nәpsige erme!

Áyel jaqsy bolmaydy kórkimenen,

Minezine kóz jetpey, kónil berme!

 

Jigitterge shynynda nege kónil audaru kerek ekenine qúlaq qaghys aitady.

 

Qatynyng seni sýise, sen de ony sýi,

Qorjang suyq  keledi key sasyq miy.

Eri aqyldy, qatyny minezdi bop,

Tatu bolsa, rayys ýstindegi ýi.

 

Joq bolsa qatynyghnyng jat ósegi,

Bolmasa minezining esh  kesegi.

Mayysqan, beyne gýldey tolyqsyghan,

Kem emes altyn taqtan jar tósegi.

 

Jasauly dep, malda dep baydan alma,

Kedey qyzy arzan dep qúmarlan ba.

Ary bar, aqyly bar, úyaty bar,

Ata-anannyng qyzyghynan ghapyl qalma.

 

dep aqyn Abay qyzdy qalay tandau kerek eknin, nesine kónil adaru kerek ekenin, jaqsy qúrby, adal jar, ýilengenge deyin ýilengenen keyin nendey qam-qarekette bolu jayly týgel aityp jatyr.

 

Demender ónbes iske jabynalaq,

Aqyl tapsaq, mal tapsaq quanalyq.

Qyzdy sýise, birdi-aq, sýy tandap tauyp,

Kórse qyzar, kýne asyq  diuanalyq.

 

Adaldyqty shynayy sýispenshilikti jaqsy isterge iytermelep jatyr.

 

Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin,

Joq-bardy, ertegini termek ýshin.

Kókiregi sezimdi, tili oramdy,

Jazdym ýlgi jastargha bermek ýshin.

 

dep aqyn Abay ózi de, aityp ketken.

 

 

Ghashyqtyng tili - tilsiz til,

Kózben kór de ishpen bil.

Sýiiser jastar qate etpes,

Meyling ilan meyling kýl.

 

dep ghashyq jandargha qanday týsinistikpen ghashyqtyq óz degenin aitpay qoymaytynyn menzep otyr.

 

Ghashyqtyq, qúmarlyq pen - ol eki jol,

Qúmarlyq bir nәpsi ýshin bolady sol.

Senen artyq jan joq dep ghashyq boldym,

Men ne bolsam bolayyn, sen aman bol.

 

Abay ghashyqtyqty, sýydi, jaqsy kórudi  óz basynan ótkizip til sheberligi men  sóz kórkemdiligi arqyly jetkizip aitady. Ghashyq jaryna - men ne bolsam bolayyn, sen aman bol - dep túr.

 

Ghashyqtyq kelse, jener boyyndy alyp.

Jýdeter bezgek auru syqyldanyp.

Túla boy tonar, suyr ýmit ýzse,

Dәmelense, órtener kýiip - janyp.

 

syrtqy kórkemdiligi men sózding ishki mazmúny shyn ghashyq bolghan adamnyng keyipin tanytyp jatady.

 

Jelsiz týnde jaryq ai,

Sәulesi suda dirildep,

Auyldyng jany - tereng say,

Tasyghan ózen gýrildep.

 

osy óleninde Abay ózining ghashyqtyq, jastyqtyng keremet balghyn shaqtaryn óleng men әn qylyp jazady.

 

Kózimning qarasy

Kónlimning sanasy

Bitpeydi ishimde

Ghashyqtyng jarasy

 

Abaydyng ghashyqtyqqa degen onyng kónli qanday yntyq, qayta ainalyp kelip kónli ghashyqtyqqa alyp ketetin bolsa jazghan әni men óleni adamdy sonday tebrentip alyp  ketedi.

 

óleng sonynda:

 

Er emes qymsynar,

Ár kim-au, úmsynar.

Qúday-au, búl kónlim

Kýn bar ma bir tynar?

 

dep kónli jabyrqaydy.

 

Jigit sózi, qyz sózi ólenderinde eki jaqtyng bir-birine ystyq yqylasyn, ashyq týrdegi erik, jiger yntasyn qysylmay, qinalmay óleng әn qylyp aitady.

 

Ayttym sәlem, qalamqas,

Saghan qúrban mal men bas.

Saghynghannan seni oilap,

Keler kózge ystyq jas.

 

Senen artyq jan tumas,

Tusa tuar - artylmas.

Bir ózinnen basqany,

Yntyqtyghym aitylmas.

 

Sizde symbat, bizde yqylas,

Osy sózim bәri ras,

Sizdey jardyng jalghanda

Qyzyghynan jan toymas.

 

Jigit sózi aitylady da oghan qyz sózinde:

 

Qiystyryp maqtaysyz

Oylasang ne tappaysyz?

Bizde erik joq ózing bil,

Áldenege bastaysyz.

 

Biz de әrkimdi bayqaymyz,

Tap bergennen tayqaymyz.

Sizdey asyl kez bolsa,

Qaytyp basty shayqaymyz?

 

Qabyl kórse kórim jay,

Tastap ketseng yapyrmay

It qor adam bolar ma

Búl jalghanda sorlynday?

 

dep qyz sózin bildiredi.

 

Keyde eser kónil qúrghyryn,

Mahabbat izdep talpynar.

Ishsem dep beynet susynyn,

Asau jýrek alqynar.

 

Eser kónil dep mahabbatqa asau jýregi alqynghanyn izdep, talpynghanyn menzep, óz jýregine tereng boylaydy.

 

Ayandap aqyryn,

Jýrekpen alysyp.

Sybyryn, tyqyryn,

Kónilmen tanysyp.

 

Jýregi eljirep,

Buyndar bosanyp,

Rahatpen әlsirep,

Kózine jas alyp.

 

Eki yntyq jandardyng sezimderin sol kezdegi qanday kýide ekenin sheberlikpen syrtqy jәne ishki týr ýndestigimen bildirip otyr.

Abay taghy bir ólenin de:

 

Búrang bel, boyy súlu, kishkene ayaq,

Bolady osynday qyz neken-sayaq.

Pisken alma sekildi tәtti qyzdy,

Bolamyn da, túramyn kórgendey-aq,

 

Eger qolyng tiyse bilegine,

Lýpildep qan soghady jýregine,

Betindi tayap barsay tamaghyna,

Shymyrlap bu enedi sýiegine.

 

Sol kezdegi sezgen, kórgen, bilgenin esh mýltiksiz aqyndyq zor shabytpen erkin, aq qaghazgha týsire salghan.

Abay ghashyq jaryn qanday sýise sonday kýindi, jýregining týbinen zarlandy, qayghyrdy kerek bolsa óleng әn bolyp tógildi.

 

Auru jýrek aqyryn soghady jay,

Sharshap qalghan keudeme tulay almay.

Keyde ystyq qan basyp ketedi ony,

Dómbekshigen týnderde tynshy almay.

 

dep óz halyn bayanday otyryp...

 

Jarq etpes qara kónlim ne qylsa da,

Aspanda ay menen kýn shaghylsa da,

Dýniyede, sirә, sendey maghan jar joq,

Saghan jar menen artyq tabylsa da.

 

Sorly asyq, sarghaysa da, saghynsa da,

Jar tayyp, jaqsy sózden janylsa da.

Shydaydy riza bolyp jar  isine,

Qorlyq pen mazaghyna tabynsa da.

 

dep asyl Toqjanyn armandap qosyla almay ketken Abaydyng Toqjyny ghoy...

osy óleninde Abay jaryna degen kónli taza bolsa óleni de, aspanda ay menen kýn shaghylsa da qara kónlin esh nәrse basa almaytynyn, ne kórse de shydaytynyn óleng әnimen adam aitqysyz týrde jetkizedi.

 

Qor boldy janym,

Sensiz ne mening kýnim,

Bek bitti halim

Taghdyrdan kelgen zúlym.

Taghdyr etse alla

Ne kórmeydi pәndә?

 

dep taghdyryna moyynsúnyp aitady daghy:

 

 

Ghashyqtyq - qiyn jol

Jetseng - jettin

Jetpey óttin

Ne boldy?

Armanda ómir

Ótti

Oylar ma eken bir meni sol?

 

Ghashyqtyqtyng kelui tez, jetui qiyn armanda ómir ótti dep aityp jatyr.

 

Sýisine almadym, sýimedim.

Sýiegim jasyp sor qalyn,

Sýisip saghan tiymedim,

Bola almadym sening jaryn.

 

myna  óleninde kýderin ýzip Toqjanynan aiyrylghanyn sorym qalyng dep aitady.

 

Jýrek - teniz, qyzyqtyng bәri-asyl tas,

Sol qyzyqsyz ómirde jýrek qalmas.

Jýrekten qyzu-qyzba kete qalsa,

Ózge tәnnen esh qyzyq is tabylmas.

 

Shynynda da, jýrekten qan taraydy jan sonda meken qylady, jýrek arqyly tabylghan qyzyq, asyl da, adal dýniyeler, jýrekpen tabylmaghan dýniyeler qyzyqsyz, al jýrekting qyzu - qyzba núry sónse ózge tәn onyng qyzymetin atqara almas, dep aitylady.

 

Jýregim, neni sezesin

Senen basqa jan joq pa?

Dýniyeni kónlim kezesin,

Tianaq joq pa, qoy toqta!

 

Kýiesing jýrek kýiesin,

Kýigeninnen ne payda?

Dýnie de neni sýiesin

Ómir qayda dos qayda?

 

Abay óz-ózimen syrlasyp keng oy tebretip, ózine basu aitqanday eki jaqty kónili men dýniyege oy kózimen qarap otyr.

 

Mahabbat, dostyq qylugha

Kim de bolsa teng emes.

Qazir dayyn túrgha -

Bes kýndik ghashyq jón emes.

 

Sýispek kónlim oilaydy,

Jannyng bәri - qaty bas.

Sýiisu tozbay túrmaydy,

Enbekke az kýn tatymas.

 

Mahabbatqa degen kóz qarasy eki adamnyng da, birdey boluy, teng boluy, joq ekenin tilge tiyek etip, uaqytshy kýip-janudyng esh jóni joq dep kónilding keri tartpa bola qalatynyn, naghyz synaq kelgende sýiisuding tozbay túrmaytynyn aityp ketedi.

 

Jas jýregim

Jandy menin

Jay taba almay, yapyrym!

Ózing onda

Jaqsy jolgha

Aqyryn .

 

deydi.

 

Ózgege, kónlim, toyarsyn,

Ólendi qaytip qoyarsyn?

Ony aitqanda tolghanyp,

Ishtegi dertti joyarsyn.

 

Ólenning qanday zor qúdiretke ie eknin, shermende sherin tarqatatyn syrlas, múndas bolatyn osy óleng emes pe...

 

Bir súlu qyz túrypty han qolynda.

Handa janyn qiyady qyz jolynda,

Altyn - kýmis kiygeni, qamqa, torghyn,

Kýtushi qyz-kelinshek jýr sonynda.

 

Kәri, jas dәureni ózge tatu emes.

Epke kóner et jýrek satu emes.

Kimde-kim ýlken bolsa eki mýshel.

Mal berip alghanmenen, qatyn emes.

 

aqyn Abay kórinip túrghanday әiel tensizdigin kórsetken, qyzdaryn tenge emes malgha bergen zamandy dattaydy, qarsylyghyn bildiredi.

 

Eserler jas qatyndy tútady eken.

Jas qayghysyn bildirmey jútady eken.

Ortasynda búlardyng mahabbat joq,

Túsap qoyyp qashyrar búqa ma eken?

 

Maly kópting búl dýniyede sózi, isi jýretinin jiyrenip aitady da:

 

Bay qartaysa, malynan berer shylbyr,

Mal ómirdi janghyrtpas, qúday úrghyr.

Bireuding qyzyn alyp malgha satyp,

Bayaghyny izdegen qanday qúrghyr?

 

dep ol zamandar artta qalatynyn aitady.

 

Qúday-au, qayda sol jyldar,

Mahabbat qyzyq mol jyldar?!

Aqyryn aqyryn sheginip,

Alastap ketti-au, qúrghyrlar.

 

 

 

Kózime jas ber, jylayyn,

Shydam ber sabyr qylayyn.

Jaraly bolghan jýrekke

Daua ber jamap synayyn.

 

dep. Mahabbatqa qyzyq mol jyldaryn, basynan ótken ghajayyp, ghashyqtyq, mahabbatqa qúshtar kezderin saghynghan bolyp... kelesi shumaqta jaraly bolghan jýregine daua izdep ol kezderdin  kelmeske ketkenin saghynyshpen eske alady.

 

Qarny toq qasa nadan úqpas sózdi,

Sózdi úghar, kókiregi bolsa kózdi.

Qadirin jaqsy biler jangha

Tappay aitpa oghan da, aitar kezdi.

 

Abaydyng ózi sóz qadirin, sóz qúdiretin, jaqsy bilgen tereng týsingen, ony jetkize bilgen ózgelerge de,  - «sóz týzeldi, tyndaushy sen de týzel» dep barshagha jaqsy jolgha shaqyryp jazghan emes pe edi...

Abay ýshin ómir sәulesining gýli de, kórkemdilikting kórki de,poeziya edi.

Mahabbat pen súlulyq búl mәngi óshpeytin shyraq emes pe. Adamgha degen mahabbat ómirge degen úmtylys jastardyng bir-birine ghashyqtyghy ómir súlulyghy, tabighat kórki әdiletsizdikten tughan ozbarlyq mine osylardyng bәrin Abay aita bildi.

Abay ózi ólse de M.O.Áuezov aitqanynday: «múrageri bizge altyn da әsem sazdy sózderi qaldy - bizding kóz aldymyzda jany men tәni poeziyalyq mahabbatqa alyp beynesi qaldy» dep keltiredi.

Abay ghashyq boldy, sýie bildi, sonymen birge kýiindi, saghyndy, ansady mahabbattyng jaqsy jamanyn tartty. Dәmi búzylmaytyn ólen, týsi sarghaymaytyn әn qaldyrdy. Osynyng bәrin sezinip aita, jaza, әn qyla bilgen qazaqtyng bas aqyny Abayday jannan ainalayyn demeske amal joq. Qazirgi jazghanymyz Abaydyng tek bir qyrynan ghana kórinui...

Árina Abayday aqyndy qansha jazsa da az, - bizding maqsatymyz Abaydy dәripteu, nasyhattau ony tereng týsine bilu. Ár dayym Abaysha sýiip, Abaysha týsinip, Abaysha bilu barshamyzgha búiyrsyn.

Janbyrmenen jer kógerse - Abaymenen el kógeredi degim keledi.

Abaydyng (qyryq besinshi qara sózinde) Adamshyldyqtyng aldy - mahabbat, ghadilet sezim. Búlardyng kerek emes jeri joq, kerispeytúghyn da jeri joq. Ol - jaratqan tәnirining isi. Ayghyr biyege ie bolmaqta da mahabbat sezim bar.

Búl ghadilet, mahabbat sezim kimde kóbirek bolsa, ol kisi - ghalym, sol - ghaqiyl. Biz janyiyzdan ghylym shyghara almaymyz, jaralyp jasalyp qoyghan nәrselerdi sezbekpiz, kózben kórip, aqylmen bilip.

Búl sózderding maghanasyn bilgen adamgha óte ýlken, teren...

Abay osy bir kesek sózben adam men ghalam jaratylysynyng ýilesimdi ómir sýruining tetikterin  sighyzyp jibergen.

Mahabbatqa - ghadilet kózimen  qarayyq qúrmetti aghayyndar!!!

Maqsat Óserbayúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1306
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2047
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2090