Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Ádebiyet 6508 0 pikir 5 Tamyz, 2016 saghat 13:26

NESIPBEK AYTÚLY. QÚLANAYaN QÚLMAMBET

                      (Poema) 

                            I 

 

Danqymen qashyqty da jaqyn etken, 

Ómirden ne bir jýirik aqyn ótken. 

Jyr tógip kómeyinen búlbúl qústay, 

Sharlaghan shartarapty aty jetken. 

Syya almay búl jalghannyng shenberine, 

Aqyry oryn tepken aqyretten. 

Qúlmambet Qúlanayan sonyng biri –  

Ýzilip orta jolda qapy ketken. 

 

Eske alyp artta qalghan bayaghy isti, 

Sholady kóz jibersek oy alysty. 

Tәniri jaq bergenmen baq bermegen, 

Taghdyry Qúlmambetting ayanyshty. 

 

Bauraghan topty jerde tilmen kópti, 

Bar qazaq tanyp-bilgen Qúlmambetti. 

Ásettey alasúryp ólerinde, 

Aytaryn týgel aityp ýlgermepti. 

Jalghyz qyz kindiginen – Arzyhany, 

Bayqústyng mandayyna úl bermepti. 

Kegenge Shymkentten kele jatyp, 

Kenetten kókiregin múng kernepti. 

 

Týs kórip Qastekke kep qonghan kýni, 

Jalghannyng aiqyn bopty jalghandyghy. 

Ákesi ayan berip bilinipti, 

Ýsh kýndik ghúmyrynyng qalghandyghy. 

 

Taghdyry tasqyn suday ýiiripti, 

Qúlmambet qatty shoshyp kýiinipti. 

Nyshany kórgen týsting aumay kelip, 

Týrgennen topyraghy búiyrypty. 

Qoshtasyp óterinde el-júrtymen, 

Kózinen qandy jasy qúiylypty. 

Jete almay tughan jerge, jalghyz qyzgha, 

Eriksiz kórge basy iyilipti. 

Habaryn estigender Týrgendegi 

 Ýiine Álibekting jiylypty. 

 

Qoya ma aldy-artyndy oilanghansha, 

Súm ajal quyp jeter qaydan bolsa. 

Bir jýrgen jaqsylargha sәlem aityp, 

Sayrapty qyzyl tili baylanghansha. 

Ne kýtip túrghandyghyn kim bilipti, 

Dýniye artyna bir aynalghansha. 

Darigha, boljaghan ghoy shyn aqyndar, 

Barlyghyn kýni búryn payghambarsha. 

 

Marqúmdy topyraq tartyp elge kelgen, 

El-júrty jylap-syqtap jerge bergen. 

Ýzilgen altyn jibin ghúmyrynyn, 

Ólenmen qayran aqyn jalghap ólgen. 

 

Ómirding aidynynda erkin jýzip, 

Kóripti Qúlmambet te sansyz qyzyq. 

Kiyilgen sol qolynyng sausaghyna, 

Kómilgen birge ózimen altyn jýzik. 

 

Syilaghan Qúlmambetke jýzikti kim, 

Aytayyn terendegi sýzip týbin. 

Bas qosyp as pen toyda qazaq-qyrghyz, 

Ótkizgen talay-talay qyzyq kýnin. 

Ejelden qazaq kórshi qyrghyzbenen, 

Tuystay birin-biri kýnde izdegen. 

Qúlmambet Ystyqkólde aitysypty, 

Qalamqas degen aqyn bir qyzbenen. 

 

Aytysta óleng shalqyp tógilipti, 

Qoltyghy sanlaqtardyng sógilipti. 

Bolsa da sonsha jýirik, sózge sheber, 

Qalamqas Qúlmambetten jenilipti. 

 

Shirimes altyn jýzik jalghanda endi – 

Áygili sol aitystan qalghan belgi. 

Jaqsynyng basqan izi joghalmaydy, 

Assa da ómir kóshi belden-beldi. 

 

Qara jer býtin túrsa, aspan aman, 

Adamdy qúday qayda bastamaghan. 

Kózindey Qalamqastyn  sol jýzikti, 

Ólgenshe sausaghynan tastamaghan. 

 

Jastyqta kónil kóldey tasyp-toldy, 

Qúlmambet talay jerge kóship-qondy. 

Árkimning ishki syry ózine ayan, 

Kim bilsin Qalamqasqa ghashyq boldy. 

 

Ústara birdey bolmas bәkimenen, 

Ár nәrse keledi ózi sәtimenen. 

Sol joly tanysypty dep aitady, 

Qosaghy qyrghyz qyzy – Bәpimenen. 

 

Sabylyp san jyldardyng sarsanynda, 

El batty sodan beri qansha múngha. 

Qabiri belgisiz bop qalar ma edi, 

Bolmasa altyn jýzik sausaghynda. 

Terenge ýnilmegen ne biledi, 

Ólendey ómir, shirkin, óriledi. 

Qayta ashyp, jatqan jerin anyqtaghan, 

Jigitek degen kisi kórinedi. 

 

Jaqsylyq ketken emes týbi tekke, 

Allanyng núry jausyn Jigitekke. 

Bolmasa art jaghynda bir joqtaushy, 

Kóp nәrse keleshekten ýmit etpe. 

 

Pendeni salghan talay azabyna, 

Tanqalam  búl taghdyrdyng ghajabyna. 

Qorghaydy sol jýzigi Qúlmambetti, 

Týsirmey qiyametting tozaghyna... 

 

Ashpaghan qúpiyasyn elge birden, 

Jýregin ghashyqtardyng sher kemirgen. 

Keyinde Estay aqyn dәl osylay, 

Horlannyng jýzigimen kórge kirgen. 

 

Ótkenning sayrap jatar  izi,mine, 

Tatymsyz tirshilikting qyzyghy ne? 

Aruaghy aqyndardyng mәngi razy, 

Horlan men Qalamqastyng jýzigine!.. 

 

                          II 

 

Bayaghy jútqan uaqyt Qúlmambetti, 

Jýgirip bizderge de jyldam jetti. 

Býgingi kórgen adam erteng eles, 

Kezekpen kimder ketip, kim kelmepti. 

 

 

 

Aqyly dariyaday danagha ten, 

Jan eken jaratylghan alabóten. 

 Qoy kózi qysynqylau, sarghysh kelgen, 

Jaltyr bas, sida boyly adam eken. 

 

Túra ma tóske órlemey asqan daryn, 

Qondyrghan zerdesine jastan bәrin. 

Ay boyy tapjylmastan jyrlaydy eken, 

«Myng bir týn», «Kórúghyly» dastandaryn. 

 

Til bitip dombyrasy qaghyp qalsa, 

Sayrapty әn men kýidi tógip qansha. 

Syrtyldap sausaqtary perne boylap, 

Tartypty baqayymen shabyttansa. 

 

Qúlmambet qara ólennin  aqtangeri –  

Qúighytyp ondy-soldy soqqan jeli. 

Imanyn mәngi-baqy joldas qylyp, 

Marqúmnyng jaryq bolsyn jatqan jeri. 

 

Óshpestey izin artqa qaldyratyn, 

Jaqsylar shygharady elding atyn. 

«Dastanyn «Kórúghly» Qúlmambetten 

Ýirendim» dep ketipti Jambyl aqyn. 

 

Jambylgha jalang bolsa qút qona ma, 

Qadirlep, Qúlmambetti tútqan agha. 

Jýirikke qashqan da bir, qughan da bir, 

Túlparlar birin-biri qútqara ma?! 

 

Aqyndar darhan kónil, keng jýrekti, 

Bayraghyn parasattyng jelbiretti. 

Jazdyrmay qúlashyn ken, bauyryn erkin, 

Amal ne taghdyr dәiim tarlyq etti. 

Aynalghan birde kólge, birde shólge, 

Zamannyng minezine mýlde senbe. 

Ýmitting oty janbas qyrsyqqanda, 

Yshqynyp qyzyl shoghyn ýrleseng de. 

 

Halqynyng arman-múny terbetkende, 

Aqynnyng kókeyinen zar ketken be? 

Qúlmambet aitysypty Jambylmenen, 

Túsynda Qapshaghaydyng Arbaótkelde. 

 

Bas qosqan Ýisin, Dulat, Suan, Alban, 

Dumangha jinalghan júrt kuә bolghan. 

Aqyndy toghyz birdey jengennen son, 

Qúlmambet Jambyldy ózi súrap alghan. 

 

«Qúlmambet – mening atym, Qúlanayan, 

Mening Qúlan ekenim tәnirge ayan. 

Alban, Dulat jinalyp bata berse, 

Kenes aityp jyrlayyn etip bayan. 

 

Bireudi Jambyl degen el maqtaydy, 

Erkek qoyday qúiryghyn salmaqtaydy. 

Aqyn bolsa qayda otyr ol nemesi, 

Bolar bolmas nemesin ardaqtaydy. 

 

Jambyldy bolady ma aldyrugha, 

Sol neme jarar ma eken par qylugha. 

Tórt ayaghym teng jorgha birdey shalys, 

Menimen bolar ma eken saldyrugha?». 

 

Aytystyng qyzyghyna shóldegen el,  

Jambyldy aldyrypty sonda jedel. 

Úitqypty ekilenip soqqan jeldey, 

Qúlmambet oigha jýirik, sózge kemel. 

Shalghyndy japyrghanday shalghymenen, 

Qúlmambet soqtyqty ózi aldymenen. 

Baylyqty, batyrlyqty salystyryp, 

Jaldyny jarystyrdy jaldymenen. 

 

Aytystyng aldy-jarys, arty-namys, 

Shyghannan shyghu kerek shalqyp alys. 

Opyryp, oyyp týser, oryp týser, 

Azuy Jambyldyng da alty qarys. 

 

Jambyl da qarsy shapty salghan jerden, 

Kókjalday ózi tendes arlan kórgen. 

Seldetip, sarqyratyp tókti ólendi, 

Tasqynday nóserden song taudan kelgen: 

 

«Qúlmambet sóz sóileysing anyqtamay, 

Salmaqtap aldy-artyndy paryqtamay. 

Aytatúghyn kisine ózing aitqyn, 

Delbe kezek kisidey shalyqtamay. 

 

Ystyda tolyp jatyr qoy men jylqy, 

Qasabek, Dәuletbaqpen qyzyl týlki. 

Babanyng ata qoyyn maghan balap, 

Dosqa taba, dúshpangha bolma kýlki». 

 

Bútarlap, bólshektemey sóz býtinin, 

Jambyl da Qúlmambetting qazdy týbin. 

Ekeui eki jaqtan jarqyldady, 

Nayzaghay oinaghanday jazghytúrym. 

 

Bireuler jaqtyrmaghan ynyrandy, 

Jymyndap bireulerding qyby qandy. 

Eshnәrse aitylmaghan qalmaghan son, 

Áyteuir sóz atasy tiri qaldy. 

 

Manayyn qyzyl órttey sharpyp ótken, 

Alysqa osy aitystyn danqy jetken. 

Tәniri Qúlmambetke qyryn qarap, 

Jambylgha abyroydy tartu etken. 

 

Qos jýirik sýrinbegen san kýdirden, 

Jeri joq bir-birinen kem jýgirgen. 

Tiyegi dombyranyng tayyp ketip, 

Qúlmambet kibirtiktep sәl kidirgen. 

 

Tarihtyn terenine baryp shókken, 

Búl jaydy jyr qylady halyq kópten. 

Tiyekting tayghandyghyn syltau etip, 

Jambyldy kótermelep alyp ketken. 

Aytysta talas-tartys, bolghan eges, 

Kónilge ony aqyndar almaghan esh. 

Qúlmambet shyndyghynda jenilmegen, 

«Jendim!» dep Jambyl da aityp kórgen emes. 

 

Aqyndy sóiletetin el namysy, 

Búlbúldyn sayray almas tordaghysy. 

Kim bilsin Qúlmambetke elestedi, 

Jambyldyng qyzyl shúbar jolbarysy. 

 

Tilegi baspaghan song tegis ongha, 

Batypty jaysandardyn kóbi sorgha. 

Kóp sózi Qúlmambetting jinalmaghan, 

Eng qiyn, ókinishti jeri sonda. 

 

Qyranday qatty serpip qanatyn ken, 

Qúlmambet aitysypty san aqynmen. 

Sýiinbay, Týbek, Tezek, Jambyl, Maykót, 

Tilderi tiygen jerin sara tilgen. 

 

Búl jalghan mәngi túraq taptyrmaghan, 

Basynda baghlandardyng baq túrmaghan. 

Keshirsin Abay atam aruaghy, 

Ejelgi eski aqyndy jaqtyrmaghan... 

 

Kózbenen kórmesek te tiri qalpyn, 

Eskinin eles bolghan synyghy-altyn. 

Marjanday asyl sózin jipke tizip, 

Jetkizgen  myna bizge úly halqym. 

 

Zamannyng búzylghanda syiqy myna, 

Siyrettik kýlkini de, úiqyny da. 

Jananyng bәri jaqsy dey almaymyn, 

Kónening zar boldyq qoy qiqymyna... 

 

                            III 

 

Ólshenip qas-qaghym sәt mezetpenen, 

Dýnie almasady kezekpenen. 

Aqyndar qyrghyz benen qazaqtaghy, 

Syilasyp, jaqyn jýrgen Tezekpenen. 

 

Jalt etip óte shyghar jalghandaghy, 

Tausylmas  aitsa adamnyng armandary. 

Auzymen qús tistegen ónerpazdyn, 

Tezekting manayynda bolghan bәri. 

 

IYirip bir shybyqpen bay-manapty, 

Kók múzda zaman keshe tayghanatty. 

Tezekti atqa teris mingizgender, 

Tezektey bola bilse qayda qapty? 

 

Bolghan song qolda biylik kere qúlash, 

Batyrghan kópke tize Tezek ras. 

Tirilse zәbir kórgen zamandasy, 

Enirep, janarynan tógedi jas. 

 

Týskende el basyna qysym jaman, 

Jaladan jaqsy bar ma úshynbaghan? 

Sýiinbay, Týbek, Jambyl, Qúlmambettin, 

Han Tezek ýstinen qús úshyrmaghan. 

 

Jan tartar bolmasa da jekjattyghy, 

Jaqsynyng jaysandargha joq jattyghy. 

Tóre de kerek jerde tizgin tartqan, 

Bilingen osydan-aq bekzattyghy. 

 

Jyghylyp әdildikting ynghayyna, 

Kótergen batqan sózdi shymbayyna. 

Ózi de әjeptәuir aqyn bolghan, 

Toqyghan jas kýninen jyrdy oiyna. 

 

Ghasyrgha qarap túrsaq alystaghan, 

Kýshti joq alyspaghan, shalyspaghan. 

Bay bolsyn, batyr bolsyn, tóre bolsyn, 

Solar ghoy týptep kelsek  el ústaghan. 

 

Qylyshtay ótkir tili qyshyghanda, 

Aqyndar aryndaghan týsip algha. 

Shamdanbay, shamyrqanbay osy kýni, 

Tezektey sóz tyndaytyn kisi bar ma? 

 

Týrlenip tilding mayyn tamyzghannan, 

Artqygha aldynghydan negiz qalghan. 

Kezinde Týbek degen aqyn ótken, 

Arqa men Jetisugha anyz bolghan. 

 

Biletin alys-jaqyn týgel atyn, 

Týsirgen sózding týbin Týbek aqyn. 

Seksende Jetisugha sapar shekken, 

Ishtegi eleng qylmay kinәratyn. 

 

Týbekting jýrgen jeri jyrgha meken, 

Qynaday aitysqanyn  qyrghan eken. 

Jalayyr Asan tәuip emdep jazyp, 

Shemen bop, ýsh jyl jatyp túrghan eken.  

Aralap qalyng eldi jol-jónekey, 

At  basyn Tezekke de búrghan eken. 

Súranshy bir jyl búryn opat bolghan, 

Ornyna baryp, bata qylmaq eken. 

 

Aqbaqay astyndaghy oinap jelmen, 

Súranshy ne bir súmdyq oiran kórgen. 

Qoqandy týre quyp Alataudan, 

Qapyda qorshauda qap, Sayramda ólgen. 

 

Aynalar esti qazaq batyr úldan, 

Óshpeytin ómir-baqy aty jyrdan. 

Asyna seksendegi Týbek kelgen, 

Arnayy bolmasa da shaqyrylghan. 

 

Jylystap óte shyghar búl bir zaman, 

Jaqsyndy janyndaghy kýnde úrlaghan. 

Erligin Súranshyday súrapyldyn, 

Jambyl men Sýiinbayday kim jyrlaghan? 

 

Biz býgin qaptap ósken ormandaymyz, 

Birimiz-birimizge qorghandaymyz. 

Biraq ta keshegi ótken Súranshyny, 

Shygharyp jadymyzdan alghandaymyz. 

 

Súranshy batyr ma edi úmytylar? 

Bilemin, onyng da bir kýni tuar. 

Aldynda aruaghynyng qaryzdarmyz, 

Qazaqtyng ólisi bar, tirisi bar... 

 

Týbekti qadir tútyp sonshalyqty, 

Tezek te týstik jerden qarsy alypty. 

«Altaydyng aqiyghy keledi!» dep, 

Aynala at shaptyryp, jar salypty. 

 

Abyroy, nesibesin aldan tilep, 

Ýstinde kókjaylaudyng kelgen Týbek. 

At soghyp alys joldan ailap jýrgen, 

Aqsaqal qalghan eken shóldenkirep. 

Arnayy ýy tiktirip kýtken deydi, 

Jaqsygha Tezek tóre bolghan tirek. 

 

Baluanday aitysqanyn atyp úrghan, 

Týbekti kórip halyq japyrylghan. 

Kók qasqa tay soyylyp qúrmetine, 

Sary qymyz saba-saba sapyrylghan. 

Týbekke týgel kelip sәlem bergen, 

Aqyndar ýlken-kishi shaqyrylghan. 

 

Tezekke әr sózine qún tóletken, 

Sýiinbay kele almapty bir sebeppen. 

Sýiinbay jýirik aqyn depti Týbek,  

Shapsa ozghan qatarynan, qusa jetken! 

 

Tezekting el jinalyp ordasyna, 

Alaman aitys bolghan sonda sirә. 

Kezdesken Qúlmambettey has jýirik, 

Týbektey qara ólenning jorghasyna. 

 

Aytysta qarsylasyn kim ayaghan, 

Bermese ózi jәrdem qúday oghan. 

Qúlmambet Týbekpenen silkilesken, 

Syiynyp atasyna Qúlanayan. 

 

Ataudyng Qúlanayan bayaghydan, 

Aqsap túr maghynasy ayaghynan. 

Degendey bóken jelis, týlki búlan, 

Qúlannyng shyqqan bolar ayanynan. 

 

Belgili sóz tórkini endi úqqangha, 

Dúrysy-Qúlanayang sondyqtan da. 

Japanda jeldey esip ayandasa, 

Qúlannyng shashasyna shang júqqan ba?! 

 

Jýirikter kóterilip shabys alghan, 

Qiyngha ary salghan, beri salghan. 

Tógipti ker dónenning ashy terin, 

Keltirmey qaptalyna kәri tarlan. 

 

Shaynasqan sekildi eki kekti qúlan, 

Alypty birin-biri shoqtyghynan. 

Tóbe by ózi bopty Tezek tóre, 

Kuә ghyp qaraqúrym kópti búghan. 

 

Alghan song kózden kóship tynym  býgin, 

Ózinde óz qyzyghy búrynghynyn. 

Aytystyng alyptaryn tyndapty júrt, 

Ordanyng týrip tastap tuyrlyghyn. 

 

Ólenge mashyq bolghan bala jastan, 

Tezek te búl aitysqa aralasqan. 

Aytysty Týbek bastap bylay depti, 

Tórening bet-jýzine qaramastan: 

 

«...Qylmay ma tóre tәube bir qúdaygha, 

Jaratty ie qylyp aqyl-oygha. 

Syrtynnan seni halyq úry deydi, 

Osy sóz layyq pa Abylaygha? 

 

Arghy atang Abylaygha qazaq jetpes, 

Jan kelmes dýniyege olar tektes. 

Solardyn  ornyndaghy qaraqshysyn, 

Bolmasa úry ekensing toqym keppes. 

 

Qarany han jylatpas, batyr Tezek, 

Adam joq ólmeytúghyn temir ózek. 

Zarlatyp momyndardyng malyn jesen, 

Bir kýni ózine de keler kezek. 

Han Tezek, tóremisin, qaramysyn, 

Sózime qúlaghyndy salamysyn? 

Bolghanda tas tarazy, Tәnirim – qazy, 

Sen-daghy sol aragha baramysyn?»... 

 

Ústaytyn jerin biler әrqashanda, 

Kiristi Qúlmambet te sózge sonda. 

Týbekti alqymynan ala týsti, 

Degendey Tezekti kóp tezge salma: 

 

«Mindet qyp nemenendi keldin, Týbek, 

Kóterem sekildenip qotyr ýlek. 

Dau izdep, qayyr súrap jýrumenen, 

Qalypsyng súqyrday bop múnsha jýdep. 

Qadirlep basyn syilap shaqyrghanday, 

Ayaqty kýshenesing sonsha tirep. 

Auzynnan otty jalyn sóz shyghady, 

Aspandy túrghanday-aq qolmen tirep». 

 

Jarqyldap shapqan attay, atqan oqtay, 

Ayqasty, qyzdy shayqas bet qaratpay. 

Shyn aqyn arqalanyp aryndasa, 

Túra ma kómeyinen ot boratpay?! 

 

Sharpysty әlmek-sәlmek kezek bere, 

Shoq týsti jýrekke de, ózekke de. 

Su seuip qyzyl órtke lapyldaghan, 

Tejedi Qúlmambetti Tezek tóre. 

 

Aqyndar tizgin tartty baryp-baryp, 

Sýisindi jýirikterdi halyq tanyp. 

Tezek te biraz jerge jorghalady, 

Qomdanyp, qanattanyp, shabyttanyp. 

Sóz sonyn Týbek ózi týiindedi, 

Qalaqtay dombyrasyn qaghyp-qaghyp: 

 

«Qosh endi, Abaq, Taraq, Alban, Suan, 

Abylay qay qazaqqa bolmady úran. 

Matay men Altynemel, Shaghan anau, 

Joshy han mekendegen, aqsaq qúlan. 

Qaraqarash barghanda han Abylay, 

Shybyq qiyp, nan jegen, ústap qúran. 

Týbing bek, eding tóre, halqy joqtar, 

Saghan kelip toqtaydy úshqan qyran. 

 

...Han bolsan, ghadildik qyl qarashygha, 

Audarma tabanyndy talasyna. 

Qaq jarghan qara qyldy әkim bolyp, 

Teng qara atasy men balasyna. 

Han Tezek, sen de aman, el de aman bol, 

Qonaqpyn búl ýsh jýzding arasyna!». 

 

Bes kýndik tirshilikte bazarlaghan, 

Osylay Týbek kópke sóz arnaghan. 

Qol jayyp Qúlmambetke bata bergen, 

Izinen úshqan shany tozandaghan. 

Tarasqan iygi jaqsy mәz bolysyp, 

Dýniyege jalt-júlt etip kóz aldaghan. 

Arman joq aqyndarda bir esepten, 

Ólenmen ómir kórkin ajarlaghan. 

Samsaghan samyrsynday sol erlerdi, 

Jym-jylas jútyp qoydy-au tajal zaman. 

Ken piship, kesek turar minezimen, 

Qalaysha bola qalmaq Tezek jaman? 

Qúlmambet qyryq bester shamasynda, 

Kezi eken saqal-múrty bozarmaghan. 

Týbekti kýndik jerge úzatyp sap, 

Qarasy ýzilgenshe kóz almaghan... 

 

                       IV 

 

Án-kýimen, ólen-jyrmen shattandyrghan, 

Aqynyn qazaq qashan shet qaldyrghan. 

Týbekke raz bop Tezek tóre, 

Ýsh toghyz, bir qyz berip attandyrghan. 

Aytystyng jayyp Týbek danqyn kópke, 

Jol boyy talay jerge at shaldyrghan. 

Auzynyng suy qúryp estigender, 

Tezekting jomarttyghyn maqtan qylghan. 

Abaydan basqa aqyndar sol zamanda, 

Nesibe, nәpaqasyn tapqan jyrdan. 

 

Jamangha joryp qalma jetesi joq, 

Aghayyn, búl sózimning qatesi joq. 

Alansyz óleng jazyp jatatúghyn, 

Olardyng Qúnanbayday әkesi joq. 

 

Jamandy Tezek tóre teng qylmaghan, 

Qasynan Qúlmambetti qaldyrmaghan. 

Jyghylyp sózge toqtar mәrttigine, 

Sýisingen Sýiinbay da, Jambyl da oghan. 

 

Qol  sozghan qiyanattyng qúryghyna, 

Nalisyng qúday sýimes qylyghyna. 

Ayybyn aqyn bitken betke basyp, 

Ayylyn jinattyrghan úlyghyna. 

Alayda arpalysqan súm jalghanda, 

Jan bar ma kir júqpaghan júlyghyna? 

Tezekten suynasyng syilay túryp, 

Ústaghan qaraqshyny, úryny da. 

Tazaryp shygha keler bir qarasan, 

Ólenning shomylghanda túnyghyna. 

Sýtten aq, sudan taza han bolmaghan, 

Ýnilseng ghasyrlardyng qúdyghyna. 

Jemqory ol zamannyng jalghyz sol ma, 

Jútqany júq bolmaghan júmyryna. 

Bir jaqty bagha beru qiyn shyghar, 

Qym-qighash, kópke júmbaq ghúmyryna... 

Kóp jaygha qazirde de kózing jeter, 

Halyqtyng qúlaq týrseng sybyryna. 

Tezekti qondyratyn mezgil jetti, 

Ózining tarihtaghy túghyryna. 

 

Keshegi bolghan jemqor býgin de bar, 

Týri joq qoy degenge tilindi alar. 

Borsyqtay úrghan sayyn semiretin, 

Jondanyp, jegen sayyn kýlim qaghar. 

Ayrandy solar iship shelektegi, 

Qashanghy qara halyq týbin jalar? 

Sýiinbay, Qúlmambetin qazirginin, 

Kórse de kórmegendey qyryn qarar. 

Týsedi osyndayda Tezek eske, 

Ónerge orda tigip, tuyn qadar. 

Tajaldyn toyymy joq, uayymy joq, 

Kýn bar ma kenirdegi tyghyndalar? 

 

Týbekke, Qúlmambetke, Sýiinbaygha, 

Tezektey tór beretin jiyn qayda? 

Topyrlap kók aspannan teri jausa, 

Paqyrgha qatqan púshpaq búiyrmay ma? 

 

Tirlikte Qúlmambet te jarymaghan, 

Biraq ta jasymaghan, arymaghan. 

Ayaghyn tarta basqan ony kórse, 

Qúdayyn keybireuler tanymaghan. 

Ólenmen yryzdyghyn ol da tapqan, 

Qaqtyghyp, tasqa pyshaq janymaghan. 

Tәniri ýiip bergen, jiyp bergen, 

Baylyqtan basqasynyng bәrin oghan. 

 

Jasy ýlken bolsa-daghy irisinbey, 

Jambyldy kórgen tughan inisindey. 

Aq kóilek, anqyldaghan kóniline, 

Ótipti pendelikting kiri sinbey. 

 

Shyn aqyn tómender me, mәipekter me, 

Qaghysqan Baqtybaymen, Maykótpen de. 

Qúlmambet otyrghanda top ishinde, 

Ózgeler shyghady eken bayqap tórge. 

 

Baghynghan basqagha emes tek qúdaygha, 

Darigha, sol aqyndar ketti qayda? 

Qúlmambet Sýiinbaydy ústaz tútyp, 

Iltipat  bildiripti Baqtybaygha. 

 

Shirkin-ay, sol syilastyq bar ma býgin, 

Qashanda qadiri joq qoldaghynyn. 

Jatady ýidey pәle bireulerdin, 

Astynda býgip jýrgen barmaghynyn. 

 

Kórmegen jarasymdy júbyn jazyp, 

Ýlgisi búrynghynyng býginge azyq. 

Qazaqtyng betke ústary barlyghy da, 

Qaytemiz jaqsylardyng týbin qazyp... 

 

                        V 

 

Aqyndy Alla beker jaratpaghan, 

Ol kezde ólen-jyrsyz tang atpaghan. 

Er tuyp, el tizginin ústaghandar, 

Qyrandy qúzghyndargha talatpaghan. 

Syilapty Qúlmambetti qyrghyzdar da, 

Aytyssyz as pen toyyn taratpaghan. 

 

Tau asyp, tasty basyp jer shalghynda, 

Qadirsiz bolsang qyrghyz qarsy alghan ba?! 

Qúlmambet әdeyi arnap shaqyrghan son, 

Barypty Jambyldy ertip er Shabdangha. 

 

Qúlmambet jyrlaghanda tannan-tangha, 

Tyndapty talyqpastan Shabdan sonda. 

Ay boyy aitqan eken «Myng bir týndi», 

Ózing bil, senbey búghan shamdansang da. 

 

Jyraudy tiri kórgen búl jalghanda, 

Shabdanda arman joq qoy bilgen jangha. 

«Ayaghy múnyng qashan bitedi?» dep, 

Súrapty on jetinshi kýn bolghanda. 

 

«Taqsyr-au, sausaghymnyng әli ketti, 

Jyrlaymyn on alty kýn әli!»depti. 

Shabdannyng jalghyz ózi otyr deydi, 

Qúlmambet kózben sholsa tónirekti. 

 

«Tyndasa jyrdy Shabdan tyndasyn!» dep,  

«Jyrlasa Qúlmambettey jyrlasyn!» dep,  

Aytady qazaq-qyrghyz әli kýni, 

Ketse de sodan beri bir ghasyr bop. 

 

Tandaygha tәnir berse nesibeni, 

Aqynnyng mәrtebesin ósiredi. 

«Myng bir týn», «Kórúghyly» dastandaryn, 

Ýirenip qaytqan Jambyl osy joly. 

 

Saqtaymyz jyr bolmasa nemizdi oigha, 

Jas tolqyn tilding mayyn tamyzbay ma? 

Aydyny aq kóbik bop shalqyp jatqan, 

Darigha, Qúlmambettey teniz qayda? 

 

                         VI 

 

Tayaq jep tar kezende taghdyrdan kóp, 

Halqymnyng tókken jasy janbyrdan kóp. 

Syrqyrap qúmgha singen suday bolyp, 

Súrausyz ketti emes pe san Qúlmambet. 

 

Qyzyldyng jeli soghyp azynaghan, 

Ayyryldyq qanshama asyl qazynadan. 

Menireu, mylqau tariyh melshiyedi, 

Ótpeydi aitqanmenen sózim oghan. 

 

Qym-quyt basymyzdan kýnder ótken, 

Qyzyghy qysqa ómirding kimge jetken? 

Qazyna Qúlmambetpen ketti qansha, 

Jýziktey sausaghynda birge ketken. 

 

Kelmeske ketken dýnie qansha bizde, 

Izdeseng sony, halqym, sharshap izde! 

Sary ayaz saqyldaghan qystyng qamyn, 

Jasaghan ata-babang erte kýzde. 

 

Tonalghan tarihymyz, tilimiz de, 

Týgendeu paryz ony tirimizge. 

Joghaltqan altyn kiygen aruaqtaryn, 

Qorghandar eskertedi múny bizge. 

 

Ózgeshe túrqy bólek, ýni dara, 

Joqtaydy arystaryn úly dala. 

Qúlaghan ata qystau – eski júrttyn 

Ornynda jatyr tókken kýli ghana. 

 

Búl kýnde Tezek qayda, Shabdan qayda, 

Ýzilgen úly dәstýr jalghanbay ma? 

Adasqan soqyr bolsang óz últynnan, 

Qanghyrghan tas tiyedi sor mandaygha. 

 

Sógetin tar qoltyghyn keng qúlashy, 

Qayda eken Qúlmambetting dombyrasy? 

Qamqorsyz qariyaday kýrsinedi, 

Qazaqtyng kýy múrasy, әn múrasy... 

«Aqynnyng dombyrasy osynda!» dep, 

Altaydyng aighay saldy qarly basy. 

Ólgeni tirilgendey tebirenip, 

Kózinen Jaqypjannyng tamdy jasy... 

Hasenning qabyl bolsyn júma sayyn, 

Aqyngha baghyshtaghan әr dúghasy! 

 

Azattyq altyn núryn tanday qúiyp, 

Túrghanda tómendeseng qanday kýiik? 

Ensesi tughan elding biyiktemes, 

Túghyry tól ónerding bolmay biyik. 

 

Halyqtyng jany – últtyq ónerinde, 

Qúlmambet aityp ketken ólerinde. 

Júrtynyng keregine jaramasa, 

Qúny joq qaranyng da, tórening de. 

 

Aldyda kýdik qansha, ýmit qansha, 

Ótkendi ómir óter úmytqansha. 

Týbinde Kók bayraqtyng týzu túrsyn, 

Halqynyng qamyn oilar jigit bolsa! 

Jyn-shaytan basa kóktep kire almaydy, 

Esigi perishtening qúlyptalsa. 

Qúdayym, últpen kórset ne kórsetsen, 

Kýshiktey kóshten qalghan úlytqansha. 

 

Yzadan, ókinishten ishim janar, 

Aytar sóz ótkir tilding úshynda bar. 

Qazaq bop qala almasang jibi týzu, 

Shaynaghan barmaghynda tising qalar... 

 

 

  1. Álibek – Qúlmambet Týrgende qaytys bolghan ýiding iyesi. 

    2.Jigitek – Qúlmambetting múrasyna janashyr aghayyny, aqynnyng qabirin tapqan kisi. 

    3. Jaqypjan – Núrghojaev belgili jurnalist, Qúlmambetting múrasyn zertteushi. 

    4. Hasen Smaghúlov – aqynnyng basyn kótergen atalas aghayyny. 

    Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1195
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1869
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1921