Senbi, 23 Qarasha 2024
Qorghan 13994 0 pikir 3 Tamyz, 2016 saghat 12:04

"DÁSTÝRLI DIN" DEGEN NE?

Qazaq halqy ústanatyn Islam dini  «DÁSTÝRLI DIN» dep atalady.  

Biz búl úghymdy tolyq týsinu ýshin sózdik qorymyzdaghy eng kóp qoldanylatyn «Salt-dәstýr» dep qosaqtalyp aitylatyn sóz tirkesterinin  mәni men maghynasyn baghamdaugha tiyispiz. 

Salt – Ata salty. Basy Atany syilaudan bastalyp, arty әkeni, aghany jәne әrbir qazaq balasy ózinen ýlkenderding bәrin syilaumen jalghasady. Men qazaqpyn degen jangha búl qaghida ózgermeydi. Soghan sәikes At, Út, Qút, Últ, Búlt, Qúrt, Júrt, Tút, Jút, Toghyz, Toqsan t.t., yaghniy  «T» formanty jalghanghan ataulardyng bәri osynday, eshqashan maghynasy ózgermeytin, tolyp-tolysqandy bildiretin úghymdar. Mysaly, últ (úl - Adam Ata men Aua Ananyng úldary) ósip-ónip, kóbeyip últqa ainalyp túr), jút (Ju elining malynan eshtene qalmaghan), sýt (sudyng agharghan eng sapaly týri), syrt (ishte eshkim qalmaghan), jylt (kórindi de joq boldy) t. t. bolyp kete beredi. Osyghan sәikes qazaqta búlardan da basqa qazaq - qazaq bolghaly ózgermey kele jatqan salttar bar. Olar: 

Qúiryq bauyr (salt). «Qúiryq bauyr jeding be, qúda boldym deding be» (mәtel). Búl qúdalyq dәstýr rәsimi bolghanmen últ salt dәstýrinde orny bólek jay. Eki jaq kelisip qúda bolghan jaghdayda olargha «qúiryq bauyr» arnauly syy әkeledi. Ákelushi әiel «bauyrday jaqyn, qúiryqtay tәtti bolyndar» dep tilek bildiredi. Odan barlyq qúdalar auyz tiyedi. Qúiryq bauyr qazaq dәstýrinde qúda boludyng zandy belgisi qújat bolyp bekitilgen. 

Shanyraq kóteru (salt). Jas otaudyng alghash ret shanyraghyn kóteru qazaq ýshin óte qyzyqty, erekshe manyzdy sәt. Múny qazaq salt dәstýrin jetik biletin belgili etnograf jazushy Ahmet Jýnisúly bylay dep jazghan: «.... qazaqta otaudyng shanyraghyn albaty adam kótermeydi. Búghan balasy kóp, kәri kýieu kerek. Ony qos atpen bolsa da alghyzady. Ynghayly jer bolyp, otau óte ýlken bolsa kәri kýieu shanyraqty attyng ýstinde túryp kóteredi. Búl enbegine ol ne at minedi, ne týie jetekteydi. Búghan maldy otaudy kótertken jaq beredi. (A.Jýnisov «fәniyden baqigha deyin»). Ádette kiyiz ýiding shanyraghyn er adamdar kóteredi. Al, jas otaudyng shanyraghyn kәri kýieuge kótertude ýlken mәn, yrym bar. Óitkeni «jasy ýlken kýieu» qashanda elge syily jәne tilektes adam. Jәne kýieu qartayghan sayyn júrtyna qadyry, syiy arta týsedi. Qazaq eli osy joldan әli airylghan joq. Kәri kýieu kelse, auyldyng ýlken kishisi, erkek әieli onymen bir qaghyspay, qajaspay qalmaydy. Onyng shanyraq kóteruinde de osynday tereng syilastyq bar. 

Synsu (salt). «Halqymyzda túrmys salt jyrlarynyng eng kóp taraghandarynyng biri synsu». Úzatylghan qyz óz bosaghasynan attanar aldynda aghayyn tughandaryn aralaydy. Bylaysha aitqanda qoshtasady (Biraq búl dәstýrli qoshtasu emes). Jengesin ertip aghayyndaryn aralap jýrgen qyz jәy jýrmeydi. Ol ózining balalyq dәureninin, ong jaqta búlghaqtap ósken baqytty kýnderining ótkendigin, ayauly ata anasynyn, tuysqandarynyng ózin mәpelep ósirudegi enbegin ólenmen aita jýrip óksiydi. Onday óleng jyrdy synsu deydi. 

Qoshtasu (salt). Úzatylatyn qyz óz ýiinen attanar aldynda ózining ata anasymen, agha inisimen, sinlisi, jaqyn juyqtarymen qoshtasu jyryn aitady.  

«Qyz úzatu» (salt, toy). «Úlyn úyagha, qyzyn qiyagha qondyru» ata ananyng tilegi әri paryzy. Sonyng ishinde qyz úzatu ýlken toy, duman әri qyzyq. Búl kýni ata ana quanady, әri jylaydy. Quanatyny qyz ósirdi jәne ony qútty jerine qondyruy, jylaytyny әriyne qimastyq kónili. 

Sәukele kiygizu (salt). Sәukele kelinshek kiyimi. «Qara maqpal sәukele, shashyng basar jar jar au» (jar jar). 

Otau kóteru (salt). «Kóterilgen otauyng qútty bolyp, úzaq jasap ishinde sýisin jaryn» (Qyz Jibek). Jas otau әke ýiining ong jaghyna tigiledi. 

Jasau (salt). «Kórsin dep jiylghan júrt tamashasyn, jasauyn tauday qylyp ýigizdi endi»! (Nauryzbay Qanshayym). Úzatylghan qyzgha beriletin dýnie mýlik «jasau» dep atalady. Halyq qyzdyng jasauyna asa zor kónil bólip, «jasaudy alty jastan jinasang asady, jeti jastan jinasang jetedi!» degen. Nebir sәndi búiym, sәukele, kilem, tekemet, ydys ayaq, tósek oryn, kiyim keshek, әsem әshekeyli taghymdar qyzdargha beriletin bolghan. Auqatty adamdar aq otau tigip úzatqan. Jasaudy qyzdyng enshisi dese de bolady. 

Kelin týsiru (salt). Bizding halqymyz ýshin de dýniyedegi qyzyq pen quanyshtyng eng bastysy osy kelin týsiru. Búghan býkil auyl bolyp atsalysady, birge quanady, birge toylaydy, namysy bir qazaqta «toydyng bolghanynan boladysy qyzyq» degen bar. Al kelin týsiruding ózi de, «boladysy» da qyzyq.  

Qazaq salty boyynsha kelindi auylgha kólikpen әkelmeydi. Bir qyrdyng astyna jengesimen birge týsirip ketedi. Auyldyng qyz kelinshekteri jas kelinning aldynan shyghyp, eshkimge kórsetpey shymyldyq ishine kirgizip әkeledi. Aq bosaghany ong ayaqpen attaydy. Shashu shashylady. Qútty bolsyn aitylady. Kelindi sheshesi, jengesi, sinlileri ertip әkeledi. Quanysh, yrdu, dyrdu, oiyn sauyq bastalady. Shymyldyq jinalghan sәtte saltanatpen «Betashar» bastalady. 

Qazaqta búlardan da basqa ózin qazaqpyn dep aitu ýshin saqtalugha tiyisti, maghynasy eshqashan ózgermeytin Ata salttar kóp. Biz onyng bәrin qaytalap jatpaymyz. Bizge salt degen sózding maghynasyn tolyqtay týsinu ýshin osy keltirilgen  derekter (toghyz) jetkilikti bolsa kerek. 

Tarihattyng (sopylyq ilimnin) ejelgi qaghidasyna salyp SALT degen sózding ózin sóilete keter bolsam, Al, Sal, Alt, Salt bolyp shyghady.  

Al – Alghy, Aldynghy, Alghashqy alty el (Alty Alash), yaghny Alash (Alan) júrty, songhy atauy Alshyn. 

Sal – Sali, Saqy yaghny Saqtar. Qazaqtyng kez-kelgen sózining aldyna jalghanghan «S» dybysy tek qana osyny bildiredi. Mysaly, adamnyng eng jogharghy kónil-kýiinin  dengeyi  (Saly sugha ketu),  Sadaq (Saq Ata), Sanaq (Saq Ana), Sabaq (Saq apa),  Saqal (Saldyng aghasy), Senek (Saq ene) t.t. bolyp «avtorlyq qúqyq» saqtalyp kete beredi. 

Alt – Alty, búl Balyqshy (Shybyntay, Qypshaq) atamyzdyng laqap aty. Aday atanyng Shejire deregi boyynsha Alty ata eldi  qúraydy, yaghny býkil әlem elderining auyzdarynan tastamaytyn  Alty Alash úghymynyng shyqqan tegi osy. Balyqshylardyng atasy Alta atamyzdyn  molasy da, atamyzdyng atyndaghy alqapta Manghystau audanynyng ortalaghy Shetpe kentine jaqyn jerde, Altaly (Alta eli) dep atalady. Tipti sonau Qyrymdaghy Yalta da osy atamyzdyng aty. Sóz reti kelgesin aita keteyin, Baltanyng da, Balghanyng da, Qazaqtyng bes qaruynyng biri Aybaltanyng da avtory osy atalarymyz. Alghashqy qala salghandar da osylar. Shyghys halqynyng kýni keshege deyingi qalany «Balyq» dep ataghandarynyng syry osy. Balqash (kól), Balqan (taular), Baltyq (teniz), Balasaghún (qala)  – birikken sóz. Tolyq maghynasy Balyqshy Saq Ghún. 

t.t. balyqshylardyng laqap attary, yaghny olar osy ataulardyng bәrining avtory degen sóz. Býkil dalany qaptata salghan bal-bal tastarda solardan qaldy. 

Adam ata shejiresinde Aday-Kelimberdi-Balyqshy (Balasaghún). Bәrining «Al», «Bal» degen bir týbirden bolatyny tek qana osyny bildiredi. Sóz týbiri (Óz týbi, Sózding atasy) eshqashan  janylyspaydy. 

Al «T» dybysymen ayaqtalghan sóz maghynalarynyng eshqashan ózgermeytinin jogharyda aittyq. «T» dybysy toghyz sanyn iyemdengen Tobyshtardyng laqap aty. Úly Jaratushy – Allanyng toqsan toghyz esimi bar delinetinining de syry osy. 

Sonda Ata Salty degenimizding tolyqtay maghynasy: Adam Atadan bastalyp, altynshy ata Balyqshylarmen pisip, tuystyghy bólinbegen jetinshi ata Búzau - Jemeneylermen  jetilip, segiz sanyn iyemdengen semitter Jemeneyden ajyrap, olardyng basyn qayta qosqan Tobyshtarmen tolysyp, songhy nýktesi qoyylghan Atalarymyzdyng saltqa ainalghan dәstýri bolyp shyghady.  

Búl býgingi tilmen aitqanda Ata zang (Konstitusiya) dep atalady. Býgingi Ata zanymyzdyng negizinde, tek qana bizding emes býkil әlem elderi zandarynyng negizinde qazaqtyng Ata zany (salty) jatyr. Ayyrmasy qazaqtyng Ata salty 70 000 jyldan beri ózgermey kele jatsa, býgingi zandar biyleushi toptyng ynghayyna qaray kýnine «myn» qúbylady. 

Al dәstýrge kelsek, Oghan myna úghymdar tolyqtay kuәlik ete alady:  Toy maly (dәstýr), «Jýz jylqy toy malyna ketipti» (M.J.Kópeev); «Qalyng mal» (dәstýr),  qúdalardyng dәuletine baylanysty bolady;  «Qynamende» (dәstýr), «Qynamende, jar jar men betashar bar, ólensiz solar qyzyq bola ma gýl?» (Abay);  Itayaqqa salu (dәstýr). Jas kelinshek bir auylgha qydyryp barghanda, ne esik kóruge shaqyrghanda әielder ne ýlken әjeler oghan «itayaghyna sal», - dep saqina, kýmis, jýzik siyaqty zattar beredi. «Itayaghyna salu» degen kelinshek bosanyp balany sharanasynan juatyn sugha yaghny «shilde suyna» әlgindey kýmis jýzik, kýmis saqina, kýmis týime siyaqty zattardy ydysqa salyp jiberip, nәresteni juady. Juyp bolghannan keyin әlgi zattardy sol jerdegi әielder yrym qylyp bólisip alyp, mәz meyram bolyp tarasady.  

Áli esimde bala kezimizde bizding ýiding besiginde kýmis qonyrau syldyrlap túrushy edi, anamyz bәrimizding kiyimderimizge kýmisten ilgek, tenge t.b. әshekeyler taghyp qoyshy edi. Ózininde barlyq әshekeyleri kýmisten bolatyn.  

Ejelgi qazaqtar qolynda, kiyiminde kýmis әshekeyleri joq әielderdi qazan-oshaqqa jolatpaghan. Key ónirlerde onsyz pisirilgen asty aramgha sanaghan. Búl dәstýr kórshi týrikpen elinde kýni býginde de qoldanysta bar. 

Kýmis demekshi, sonau erte zamandarda qazaq qoly men qalmaq qoly soghysyp jatqan kezende, sol jerde bir júqpaly auru payda bolyp qalmaq qoly sol keselden bauday qyrylypty. Al qazaq sarbazdarynyng esh qaysysyna búl kesel darymaghan. Keyin zertteushiler búnyng basty sebebi, qazaqtyng qaru-jaraghy men at-әbzelderinde kýmisting mol boluynan dep tújyrym jasaghan. Dana halqymyz kýmisting kóptegen júqpaly keselderge qarsy túratyn qasiyeti baryn ejelden-aq baghamdaghan.   

Tura osynday bir derek arab anyzdarynda da bar. Birde arab sarbazdary astan jappay ulanyp, búl aurudan tek qana olardyng basshylary aman qalypty. Keyin zertteu jýrgizgende әsker basshylarynyng asty kýmis qasyqpen ishetinderi anyqtalghan.  

Kýmis bakterisidtik jәne antiyseptikalyq qasiyetke iye. Ári qabynugha da qarsy әreket ete alady. Bir sózben aitsaq, tabighy bakterisidtik metall bakteriyanyn  650 týrine qarsylyq bildire alady eken. Kýmisting emdik qasiyeti býgingi medisinada da tolyqtay dәleldengen. Qazaq emshileri óte erte zamanda-aq kýmisting qasiyetin erekshe baghalaghan. Kýmis sumen әreketteskende iondalyp, onyng qúramynda úzaq saqtalady. Sondyqtan, kýmis qosylghan su aghzadaghy kóptegen ziyandy mikroaghzalardy joyady. Adam aghzasynyng túmau jәne júqpaly aurulargha tótep bere almauynyng sebebi immundik jýiedegi kýmisting azangynan bolady. Kýmis tek qana auru tudyratyn elementterdi joyyp qoymay, aghzadan ziyandy toksinder men mikrobtardy shygharady. Tipti, aghzada az ghana kýmis jetispeushiligi bayqalghan jaghdayda, adamnyng júmys isteu qabileti tómendep, qorghanysh qasiyeti azayyp, tez sharshau payda bolady.  

Qazaqta altyn men kýmis qatar jýredi. Sebebi, altyn kýmisting bakterisidtik qasiyetin arttyrady. Aghzadaghy immundy qalypty etedi. Kóne Gresiya men Rimde altyndy (plastinkalaryn) auyzgha salyp, tamaq aurularyn emdegen eken. Sonday-aq, qazirgi medisinada da altyn qospalary keninen qoldanylady. 

Tarih taghlymy: Búl dәstýrding jalghasuy úrpaghymyzdyng әr týrli júqpaly aurulardan aman boluynyng kepili bolmaq. 

Ýy kórsetu (dәstýr). Jana týsken kelindi tuys tughan, kórshi kólem, ilik jekjattar «ýy kórsetuge» (shyghys jaq «otqa shaqyru» deydi» yaghny esik ashargha shaqyrady. Múnyng maghynasy kelin otbasymen tanysyp, ýige kelip jýrsin degen sóz. Búl ýige kelin qúr qol barmaydy, kәde jorasymen barady. Múny «ilu» deydi. Búl mәseleni shaqyrghan ýiding dәrejesine (ýlken, kishi degen maghynada) kelinning enesi sheshui kerek. Múnymen birge kelindi shaqyrghan ýiler kelinning minez qúlqyn, jýris túrysyn yaghny әdep, tәrtibin bayqap synap otyratyny da bar. Múny bolashaq kelinder eskere jýrui kerek. Óitkeni atalghan dәstýr әli jalghasyp kele jatyr. 

Joldyq (dәstýr). «Qaynym, joldyghymdy úmytpa, tolymdy bolsyn, dedi jengesi Qanym kýle sóilep» (el auzynan). «Joldyqtyn» joly bólek. Sondyqtan oghan atalatyn kәde de tolymdy әri baghaly bolady.  

Betashar (dәstýr). «Uә әleumet! Endi betashar tyndayyq!». Jana týsken kelindi «betashar» dәstýri jasalmay eshkim kóre almaydy. Ony kóru ýshin әdeyi «betashar» jasalady. Oghan toygha jinalghan tuys tughandar tegis qatynasady. Jas kelinning eki jaghynda eki kórgendi kelinderi túrady. Múnda «Betashar» jyry aityla otyryp, kelinge onyng atasy, enesi, onyng basqa tuystary tanystyrylyp, kelin olargha sәlem jasaydy. Sәlem jasaghan adamdar «kórimdik» beredi. Bet ashatyn jigit әn jyrdy jeldirte, kónildi kótere jyr tógui kerek.  

Betashar dәstýri býgingi tanda tek qana eki elde Qazaq pen Azirbayjanda qoldanylady. Ózderiniz kórip otyrghanday ekeuining de sóz týbiri «Az» degen bir týbirden (bir týpten, bir tekten) taraydy. Salt-dәstýr jaghynan, bizge olar kóp jaqyn. Áytpese, olar Qorqyt atany mening atam dep moyyndamaghan bolar edi. Shejire deregimen qualasaq, olarda ejelgi Hazarlar men Oghyzdardyng úrpaqtary. 

Demek, «Dәstýrding ozyghy bar, tozyghy bar» degendey búl ózgerip, jetildirilip otyratyn úghym. Búl býgingi kýndegi Ata zannyng talaptaryn oryndau maqsatynda qabyldanatyn Ýkimet qaulylarymen sәikes keledi. Dәstýrding tozyghy qoldanystan shyghyp, ozyghy qaytalana-qaytalana kele Saltqa ainaluy mýmkin. Salttyng mәrtebesi dәstýrden joghary. Ol ainymaugha jәne búzylmaugha tiyis. Demek, qazirgi ozyq oily kóptegen azamattarymyzdyng dәstýrli dinimiz Islamdy Ata din dep ataytyndary da óte oryndy. 

Tarih taghlymy:  Sopylyq ilim Qazaqtyng Ata saltynyng (ata zanynyn) ghúmyryn 70 000 jyl deydi. Búl zandardy jer betinde qoldanbaytyn el joq. Ayyrmasy, kim qanday dengey de? Qazaq bolamyn degen jan Ata salttan ainymaugha tiyis. 

Mine osymen atalarymyzdyng bizge múra etip qaldyryp ketken Islam dinining ornyn anyqtap aldyq. Búl mening әlemdegi eng úly bes dinning beseui de býgingi qazaqtardyng ata-babalarynyng arasynda dýniyege kelgen degen tújyrymyma tolyqtay sәikes keledi. Demek, Din Úly Jaratushy - Allanyng qalauymen  bizding atalarymyzdyng sanasy jetilip, aqyly men bilimi molayghan sayyn ózgerip, Allany tanu jolynda kemeldenip otyrghan úghym bolghan.        

Býkil әlem halyqtary ústanatyn negizgi úly dinder qazirgi qazaqtyng ata-babalarynyng arasynda dýniyege keldi, eng alghashqy Allanyng haqtyghyn tanyp, din degen úghymdy dýniyege әkelgen solar bolatyn.    

Al,  Din degen úghymnyng ózi qaydan shyqty degenge keletin bolsaq, orta ghasyrlyq Túran әlemindegi ata-tekting jazyluynyn bir núsqasy Rashiyd-Ad-Din (Parsy (Iran) elining biyleushisi Qazan hannyng bas uәziri, Shynghys hannyng tikeley úrpaghy, orta ghasyrlyq tarihshy), Ala-Ad-Din Múhammed Horezmshah, onyng úly Jelal-Ad-Din súltan, Orta ghasyrdaghy Syrdariyadan Ilege deyingi aimaq әmiri Bolatshynyng inisi Kamar-Ad-Din Dulati, osy Bolatshynyng bauyry Shamys-Ad-Din Dulati, Otyrar qalasynyng biyleushisi Qayyr hannyng uәziri Dadyr-Ad-Din Al-Amiyd, Bahau-Ad-Din Nakshband, Najm-Ad-Din Kubra, onyng múrageri Altyn Orda biyleushisi Berke hangha tikeley ústazdyq etken Búharada túrghan sheyh Saiyf-Ad-Din Baharzi, ortaghasyrlyq músylman ghúlamasy Núr-Ad-Din Horezmiy, imangha kelip, sharighatty moyyndaghan úly múnal biyleushisi Ózbek hannyng ruhany tәrbiyeshisi Núghman-Ad-Din Al Horezmi, óz zamanynyng úly taquasy atalghan Jәlel-Ad-Din As Samarkandiy,  ataqty oishyl, aqyn, qolbasshy Múhammed Zakir Ad Din Babyr,  әlemge әigili «Zafarnamenin» avtory Sharaf Ad Din Ály IYәzdi, Beket atanyng ústazy Baqyr Ad Din Múhammed t. t. bolyp tabylady. Osy esimderdegi Ad (Ad qauymy, yaghny qazirgishe aitqanda osy qauymnyng qarashanyraghynyng iyesi Aday, Al, (Alan, Alash, Alty Alash, Alshyn), As (Az, Alashtyng laqap aty) al Dinge kelsek, býkil qazaqqa Din degen úghymdy engizgen osy atalarymyz. Búl jayly Qytay jylnamasynda adamdary attyng qúlaghynda oinaytyn Dy taypasy, Dinlini eli jayly derekter bar. Parsy (Iran) tarihy olardyng negizin qalaghandardy MAD (Ma Aday, Man Aday M.Q.) taypalarynyng úrpaghy Diaku dep ataydy. Olardyng esimderining sonyna jalghanghan «N» әribi, bastauyn Man ata esimining songhy «N» dybysynan alady, soghan sәikes balasy, úly, qyzy, úrpaghy, yaghniy Núq payghambar  Adam Ata men Man Atanyng úly (úrpaghy) degendi bildiredi.  Býgingi Beyimbet Maylin (Beyimbet Maylynyng balasy), Iliyas Esenberliyn, Sәken Seyfulliyn, Áliby Jangeldiyn, Ghabiyden Mústafiyn, Múhtar Maghauiyn, Erlan Kariyn, Rashit Abdulliyn, Marat Tajiyn  t.t. dep jýrgenderimizding syry osy. 

Diyar arab tilinde túrghyn ýi, el degen maghyna berse, parsy tilinde «jaryq berushi nemese Qúdaydyng bergeni» dep audarylady. Diyar taza qazaq sózi – Dy jәne Ar degen eki birikken sózden túrady. Maghynasy Dy Ardyng atasy. Mysaly, Livannyng Búqaralyq aqparat qúralynyng atauy kýni býginde de «Ad-Diyar» dep atalady. 

Búl atamyzdyng esimi ejelgi Manghystauda (Beyneu audany) Diyar degen atpen jer jәne eldi meken atauynda saqtalghan. Qazir búl eldi meken Manqystau men Aqtóbe oblysynyng shekara jerinde ornalasqan, Bayghanin audanyna qaraydy. Búl atau әlemning ózge de elderinde kezdesedi. Mysaly, Diyarbakyr Týrkiyanyng ontýstik-shyghysyndaghy qala men audannyng atauy, búl qala Týrkiyalyq kurdtardyng әkimshilik ortalyghy. Diyala Irak pen Iranda ózen, Irakta aimaq atauy. 

Qazaqtan basqa kóptegen elderde, tipti týgelge juyq dese de bolady (aghylshynnan basqa) «I» dybysy joq. Olarda búl dybys «IY» dep oqylady. Qazaqtyng Din degen sózining Dinge ainalu syry osy. 

«Qytay tarihyndaghy qytaylyq emes soltýstik bes taypa memleketterining (b.z.b. 304-439) qúryluyna Hún men Ýisinnin, olardyng tarmaqtalghan týrki taypalarynyng birlestikteri (sunnu, sze, syanibi, di, syan) qatysty, әriyne olardyng atauy Qytay transkripsiyasymen jazylyp keledi, shatystyrmas ýshin týp núsqagha sýiengen dúrys qoy (k. Materialy po istoriy kochevyh narodov v Kitae. 111-Ý vv. M.,1989) (B.K.Albany «Qazaqiya» Almaty. 1998. 46 bet). Búl esimder qazaqta kýni býginde de qoldanylady. Biraq maghynasy ózgeriske úshyraghan. Yaghny ýsh úrpaqtyng (óz aty jәne ata-tegi) attary bir esim bolyp shyqqan. Mysaly, Nasyraddiyn, Asamaddiyn, Aluaddiyn, Alqamaddiyn, Shayqymaddiyn, Naghymaddiyn, Salehaddiyn, Jalaladdiyn, Nәjimaddiyn... Demek, olar ózderin Ad úrpaghymyz, dinimiz músylman dep otyr.  

 Dinning balama atauy Din. Búl qúladýz, jazyq daladaghy dón, tóbe, shoqy. Mysaly, Anau kóringen dinge shyqsa, alystaghynyng bәri kórinedi. Kәpir bolmay ozyq dindi ústansan, búnda da solay, alystaghynyng bәrin (ótkenindi de, keleshegindi de) kóre alasyn. Demek, din elding dingegi. Al, el men dinning túghyry til. Qazaqtyng «Til túghyrym, din dingegim» deytini osy. Elimizding tuy dingekke ilinip, túghyrgha bekitilgen. Túghyr men dingek әlsiz bolsa, jalaudyng qúlaytyny siyaqty, tili men dini әlsiz elding de keleshegi bolmaydy. Tili ekeuding dini ekeu, al dini ekeudin... Múny әrbir qazaq azamaty bes sausaghynday biluge jәne ony kózining qarashyghynday saqtaugha tiyis. Áytpese birtútas qazaq elin saqtay almaysyn. Jer betinen joyylghan elderding bәri osylay joyylghan. Bizge sheginer jer qalghan joq, artymyzda qúlama jar túr...  

Músylman men eropalyq dinderding ara qatynasy jayly Qasiyetti Qúran Kәrimning «Ál-Mәida» sýresinin 51 ayatynda aiqyn kórsetilgen. 

Tarih taghlymy: túghyry men dingegi әlsiz tudyng da, tili men dini әlsiz elding de ómir jasy úzaqqa barmaydy. «Jel aidaghan qanbaqtay» tarih sahnasynan shyghyp qalady. 

Endi bastaghan әngimemizding ózegine oralayyn. Ejelgi shejirelerding bәrinde de «Qaraghay basyn shortan shalghan» kezdegi Núq payghambardyng topan sudan aman qalghan qauymy músylman edi delinedi.   

Músylman – (Mú, Ús, Mús (Musa), Músyl, Músylman bolyp shyghady. Sóz týbiri «Ús» - qús, qúsa bolu, ústa, ústahana, ústanu-ústanbau, ústaghan-ústamaghan. Ózimiz kýnde kórip jýrgen qús atauynyn shyghu tegi osy atamyzdyn aty. Manghystaudyng Ashymúryn mýiisinen 27 km. ontýstiginde Qúsym atty jer men әulie qorym bar. Qorym óte eski. Onda jerlengen adamnyng patshalyq (handyq) tegin bildiretin «Tәj» qúlpytasy, Adaydyng ejelgi bir tayaq (asa), kres, jebe jәne ay tanbalary beynelengen.  

Eng alghashqy Úly Jaratushygha (Qúdaygha, Tәnirge, Allagha) iman keltirgen osy Músa payghambardyng esimimen býkil aspanda úshatyn tirshilik iyelerining barlyghynyng jalpy atauy Qús dep ataldy. Búl Músa payghambardyng jolyn ústanushy Músylman qauymynyng «avtorlyq» qúqy.  

Músa payghambar esimining sóz týbiri «Ús», aldynghy buynda Qu. Demek, Músa payghambardyng tegi Adaydyng eki úlynyng ýlkeni Qu aday әke (Qúdayke) degen sóz.   Búl Aday shejiresimen de tolyqtay sәikes keledi. Demek, «Ús» týbiri bar barlyq ataulardyng bәri osy atamyzgha baylanysty. Ejelgi shejirelerding bәrinde de Músa Sinay  (Syndy) tauynda jerlengen delinedi. Búl ataulardyng bәri Manghystaugha qatysty. Manghystaudyng Týpqaraghan audany jerinde Úsaq degen jer men Qúsym degen әulie qorym kýni býginde de bar.   

Ary qaray eng kiyeli, eng sulu, synary ýshin janyn ólimge qiyatyn, jana jaughan aqsha qarday appaq aru qúsqa, Mahabbattyng simvoly  Aqqu degen at qoyyldy. Búl esimdi Qas by (Kaspiy) atanghan úly atalarymyzdyng sóz jýiesi men olardyng Shejire deregine salsaq, Aq (Agh) - Aqpan (Aqiqat pen Agha sózining shyghu tegi, Saq, Saqtar, Saqy (myrza), Taq pen Taqiya t.t. jәne Qu elining – Qu Mandardyn, yaghny Aday  atanyng eki balasynyng ýlkeni Qúdayke atamyzdyng esimi shyghady. Demek, múnyng maghynasy Aqpan (Saq), Qúdayke (Qumandar) jәne Qazdar (Azdar (Azauly eli) Qazan, Qazar jәne Qazaqtar) bәri bir halyq, egizder degen sóz.  Eki (egiz) Qazaqtyng sandyq  atauy. 

Taghy bir kiyeli qús Qazaq atamyzdyng «avtorlyq» qúqyghyna say Qaz (Ata Qaz) dep atauyn iyemdendi. Úly atalarymyz osy eki aru qústy, osy qústar arqyly Qu eli men Qaz elin, bir anadan tughan egiz dep úrpaghyna amanat etti. Qazaqtyng sonau Atam zamannan beri auyzdarynan tastamay kele jetqan «Aqqu men Qaz egiz, Aday menen Taz egiz» deytinderining syry osy. Búl shynynda da solay bolatyn. Bәz-bireulerding Qazaq elining atauy aspandaghy Qazdan alyndy degenderine aitarymyz (Men múny Abay atamyz aitty degenge kýmәnim bar. Shamasy búl keyingi tarihty ózgertuge tyrysqan «jolbiykelerdin» isi boluy mýmkin), búl endi mektep jasyndaghy balanyng sózi. Sebebi, qús adamgha at qoya almaydy. Qerisinshe, búndaygha adamdar ghana qúqyly. Allanyng jaratuy solay. Búl daugha jatpaydy.      

Tarih taghlymy: Aqqu - qazaqtyng laqap aty. «Aqqu men qazdyng egiz» bolatynynyng syry osy. Qazaqtyng ata-babalary, yaghny ejelgi qazaq memlekettigi biz úyalatynday eshtene jasaghan emes. Olar Allataghala yqtiyar etken adam balasyna kórsetiluge tiyisti syi-qúrmetting bәrine de layyq. 

Ary qaray Mandar – Manghús; Kýn qúdayy Sam (Núq payghambardyng ýsh balasynyng ortanshysy) men Týrik – Samúryq; Qyr eli men Qyrghyzdar-Qyrghi, Qyran, Qyrghauyl; Qarabas-Shumerler (Qaraman, Týpqaraghan), Arystar (Aqarys, Janarys, Bekarys), Arap, Parsy, Armyandar - basynda Qarlyghash, Qarshygha, keyinnen eng úzaq jasaytyn jәne ólgenderin jerleytin Qara qargha (Qarghanyng ólgenderin jerleytini Qúran Kәrimning Ál-Mәiydә sýresinin 31 ayatynda kórsetilgen); Aqpan men Múnaldar - Aq súnqar; Astar – Lashyn,  Ýisinder – Ýirek; Týrikter – Býrkit; Semitter (Arab pen Ebreyler), It eli (Italiya) – IYtelgi, IYt-qús; Matriarhat zamanynan – japalaq (sóz týbiri «apa», maqal «tas pen japalaqty úrsanda japalaq óledi, japalaq pen tasty úrsanda japalaq óledi»),   bayghyz (týbiri ay men qyz, bayghyz tek qana týnde úshady); Qúnanorys, Búzau, Tobysh jәne Múnaldar – Boz (Qara) torghay ataldy. Olardyng zamanynan  «Qoy ýstine boz torghay júmyrtqalady» degen úrpaghyna anyz bolghan zaman qaldy. 

Atany – jogharyda kórsetkenimdey Ata Qazgha;  Ákeni – Kókek pen Kók Qútangha; Aghany – Shaghalagha, Apany – Kepterge, Adam balasynyng sanasy tolyq jetispegen, kóp sózderding ornyna «ymdy» qoldanghan kezenin – Shymshyqqa tenedi. Qúrmetti oqyrmanym! Sóz týbiri (Óz týbi, yaghny sózding atasy) janylyspaydy. Danalyq dep osyny ait. Tarih jazsang osylay jaz. Áriyne solay. Áytpese, sizderdi býkil әlem Qaz by (Qaspiy) dep moyyndar ma edi. 

Osy ataulardyng bәri Kәri Kaspiyding jaghasyndaghy Manghystau týbeginde (Mandardyng týp mekeninde) MAD (Man Aday) patshalyghy dәuirinde dýniyege keldi. Ony sen moyynda, moyyndama, odan eshtene ózgermeydi. Bәribir sen olardyng «avtorlyq» qúqyghyn eshqashan tartyp ala almaysyn. Ol tek qana sening sanannyn, yaghny aqylyng men biliminning jetken jerining kórsetkishi ghana bolmaq. Aqyly men bilimi tayaz, óz atalarynyng qarapayym sózine týsinbeytin Ebrey men Orystyng «oyynshyghyna» ainalghan jandargha qanday daua bar. Áytpese, osy uaqytqa deyin  atam orys (Ov, Ova, Ovna), әke-sheshem ebrey (Eva, Evna men ich) dep jýrer me edik. 

Shyndyghynda, «ov (ob)» biz ýshinde jat emes. Búl olardyng óz tekterin Tobysh dep moyyndaghany. Búl olar ýshin óte oryndy. Olar ýshin shyndyghy solay. Al, bizderge (qazaqtargha) tegimizdi búlay ataugha bolmaydy. Búl jaghdayda biz óz nemere, shóbere, shópshekterimizdi Ata dep moyyndaghan bolyp shyghamyz. Sebebi, bizding tegimiz olardan tym әri de, yaghny adamzat tegining bastauynda jatyr. 

Mu – Su, Bu, Ju, Tu, Nu siyaqty Qu tobyna jatady. Búl esim Aday Ata shejiresinde Qúdayke  esimimen hattalghan. Ol Aday  atanyng eki  balasynyng ýlkeni. 

Yl (il) – a. Aday atanyng jetinshi buyn úrpaghy Búzau atanyng ýlken úly Shylym; ә. qyl, qylu, qylmau yaghny iste, isteu, istemeu; b. Attyng jalynyng qyly; g. Balamasy en  bastapqy, eng tómengi  jәne tarazylyq ólshem (Qara qyldy qaq jaru, qylday etip bólip beru). gh. Il – ilki, ilgergi, til, tilim, bil, bilu, bilmeu, bilim-ghylym. 

Músyl Man – Músa payghambardyng jolyn (ilimin)  ústanushy Mannyng úrpaqtary degen maghynany beredi.  

Qazaqta osy ataudan tuyndaytyn qúsyl (ghúsyl) degen sóz bar.  «Qúrghaq jer tastamay denening barlyq jerin juudy Ghúsyl deydi». (Seyfettin Yazyjy «Beyneli namaz» Ankara – 1997. 16 bet). Búnyng maghynasy Músylman bolu arqyly kәpirlikten tek qana janyndy emes, osy Ghúsyl arqyly tәnindi de tazartu degen sóz. Krestyan dinin qabyldaushylardyng «sugha shomylu» rәsiminen ótkiziletinderining bastau alatyn jeri osy. Búl rәsim Jana Ósiyette (Evangeliye) óte kóp aitylady. 

Osy týbirden tuyndaytyn «Qús» pen «Qúsugha» kelsek, Músa payghambardyng ilimin, yaghny onyn Allany tanuyn dana halqymyz aspangha úshatyn Qúsqa tenese, basynda músylman bolyp, keyin dinsizge ainalghandardy «ishken-jegenderi boyyna taramay» qayta qúsqanmen tenep otyr. Al, qazaqta «qúsyq», yaghny ishken-jegening boyyna taramay qayta qússang mәkiru (aram) delinedi. 

Músylmannyng sóz týbiri aityp túrghanday bastauyn Músa payghambardan alady. 

Sol siyaqty býkil әlem elderi dinderining bastauy  Qazaq dalasynan (elinen) bastalady. 

Jaqynda әlemdik BAQ (Búqaralyq Aqparat Qúraldary) әlem elderi til ghylymy osydan 6000 jyl búrynda býkil әlem elderi bir tilde sóilegen degen qorytyndygha kelgenin jariyalady. Áriyne, ol til Qazaqtyng ANA tili. Býkil jer sharyndaghy jer, su, tau, últtar men memleketter jәne eldi meken ataularynyng qazaqtyng Ana tiline sәikes keletinining syry osy. Sondyqtan, Qazaqstannyng til men tariyh ghylymdary osy baghytty zerttep, zerdelep, Qazaqstan ýkimeti qazaqqa «ýsh túghyrly til» men arabtyng dinin tyqpalaghannyng ornyna býkil әlemge osyny uaghyzdaghany jón bolady. 

Adam Atanyng qarashanyraghynda otyrghan Qart Qazaqty bilimsiz, nadan «bala» etip kórsetuge tyrysudy toqtatyn uaqyt jetti.  

ÚLY JARATUShY – ALLA OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA IMAN BERGEY! 

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau 

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5364