Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 5710 0 pikir 1 Tamyz, 2016 saghat 13:22

TÓLEShEVTEN "ÚLT BATYRYN" JASAU KIMGE TIYIMDI?

(Kollaj "Reyting" portalynan alyndy)

Biylghy jyldyng bas taqyryptarynyng biri – biylikting Jer reformasy turaly bastamasy bolsa, ekinshisi – saqaldylardyng soyqany bolghandyghy naq. Sonyng ishinde Últtyng bolashaghy, memleketting erteni ýshin eng manyzdy mәsele – qazaq jerin sheteldik shýregeylerge jappay (auksion) satu men úzaq jylgha jalgha beru turaly biylik bastamasyna býkil «qazaq» bas kóterdi. Biylikke narazylyghyn aitty. Qazaqstannyng jer-jerinde beybit mitingiler men auyq-auyq aksiyalar úiymdastyryldy. Biraq, búl joly da biylik dialogqa kelmedi. Isting sony nemen tynghany taghy belgili. Azamattar ústaldy, qamaldy, jazagha kesildi.

Endi arada az ghana uaqyt ótkende elimizdegi Resey arnasy (Euraziya arnasy) beybit túrghyndardy әldekimderden 100 dollardan aqsha alyp, alangha shyqty dep aiyptady. Resmy biylikting mәlimdemesi men Euraziya arnasy júrttyng kýlkisine qaldy. El ishin bylay qoyghanda әlemdik BAQ әjualap kýldi.

Halyq narazylyghy, qazaq narazylyghy órshigen ýstine órshy týskende, Preziydent jedel maratoriy jariyalap, arnayy komissiya qúryp berdi. Biraq, ýzildi-kesildi satylmaydy dep aitugha qauqarsyzdyq kórsetti, ras.

Osydan keyin-aq, elimizding qúqyq qorghau organdary halyqtyq dýmpulerge kinәlini anyqtap, Elbasynyng aldyna «protokol» kórsetuge asyqty. Úpay jinau ýshin be, әlde aralarynda arazdyq bar ma, Últtyq qauipsizdik komiyteti men Ishki ister ministrligi bir-birin teristeuge kóshti. Dese de eki organnyng da ortaq tapqan qylmyskeri – búryn-sondy eshkim esim-soyyn "estimegen", Shymkenttegi syra óndirushi magnat – Toqtar Tóleshev boldy.

Alghashynda esirtki saudasyna, úiymdasqan qylmystyq toptargha qatysy bar dep tútqyndalghan Tóleshevti endi Qazaqstandaghy mitingilerdi úiymdastyrushy, qarjylandyrushy, biylik betin búrmaghan halyqtyng pozisiyasyn qoldaushy – «batyrgha»  telindi. Endi súraq?

Jyl basynda qamaugha alynyp, QR Qylmystyq kodeksining birneshe baby boyynsha temir torgha toghytylghan Toqtar Tóleshevting tónkeris jasamaq bolghandyghy qanshalyqty qisyndy? Qylmystyq is sayasilanyp ketken synayly.

Memleketting sayasy iydeologtarynyng aqsaghan túsy da osy bolsa kerek, Tóleshev túraqsyzdyq tughyzghan narazylyq sharalaryna qatysushylardyng әrqaysysyna 200 AQSh dollarynan ýlestiruge uәde etipti. Al Atyrauda miting úiymdastyru ýshin T. Ayanov degen azamatqa 100 myng AQSh dollaryn bergen kórinedi. Qylmystyq is sayasilanyp ketti degendi osynday mәlimdemelerge qatysty aityp otyrmyz.

Jә, biz Tóleshevti sudan-aq, sýtten taza deuden aulaqpyz. Memleketting sayasy iydeologtary Tóleshevten "Últ batyry" prototiypin somdaugha qansha әrekettengenimen, Tóleshevting qylmys әlemindegi «avtoriyteti» bar ekenin úmytpaghanymyz jón. T.Tóleshevting qylmystyq әreketterin qúzyrly organdar әu bastan-aq baqylaugha ústaghan. ÚQK ókilining aituynsha, shymkenttik kәsipker óz qyzmetin esirtki, qaru-jaraq saudasynan, reyderlik jәne t.b. qylmystardan týsken qarajatpen jýzege asyrghan. T. Tóleshev «Bratskiy krug» transúlttyq qylmystyq qauymdastyghynyng qyzmetine belsene aralasyp, osy úiym ókilining júmysyn qarjylandyrghan. Búghan aiyptalushynyng «Bratskiy krug» qauymdastyghynyng kóshbasshylarymen birge týsken fotosuretteri dәlel bola alady.

Tergeuden mәlim bolghany, T.Tóleshevting kәsiporyndarynyng kýzet qyzmetining bazasynda baqayshaghyna deyin qarulanghan úiymdasqan qylmystyq top qúrylghan. Qúramynda 90-nan astam әskery dayyndyqtan ótken sarbazy bolghan. Osy top T.Tóleshevting tikeley búiryghymen adamdardy úrlau, úryp-soghu, óltiru, qaraqshylyq, bireuding mýlkin qasaqana jong siyaqty auyr jәne asa auyr qylmystardy jýzege asyrghan. Búl Últtyq qauipsizdik komiytetining taratqan mәlimdemesinde keltirilgen derekter.

Aytpaqshy, janaghy әr bir sherushige 200 dollar ýlestirmek bolghan Tóleshevting ózi qaryzgha belshesinen batqandyghyn da qúzyrly organdar rastady. T.Tóleshevting G.Rahimov degen qylmys әlemining serkesine 15 mln dollar qaryz bolghany da aityluda. Búdan bólek ekinshi dengeyli birneshe banke qaytaryluy tiyis 200 mln dollardan astam aqsha jәne bar...

Sonday ózi qaryzgha belshelep, týrmede otyrghan Tóleshevke «Biylikti basyp alugha әreket etken,  Qazaqstannyng viyse-preziydenti bolugha úmtylyp, artynsha memleketti basqarghysy kelgen» degen aiyp nege taghyldy?. Qazaqtyng Maks Bokaev, Talghat Ayan sekildi erkin oily batyr azamattarynyng erligin Tóleshevke teluding astarynda ne bar? Biylik joq әlde syra koroliin Últtyng qaharmanyna ainaldyrmaq pa? 

Týiin: Áueli, Tóleshevting basty aiyby – Qazaqstandaghy mitingilerdi qarjylandyrghandyghy boldy (Ras, Memleketti basyp almaq bolghany taghy bar). Mitingiler – biylikke emes, onyng Jerdi satu turaly bastamasyna qarsy úiymdastyrylghan edi. Búlay bolsa, halyq týsiniginde Tóleshev – Últ batyry bolyp shygha kelmey me?. Tipti osy bir ghana fakti (mitingilerdi qarjylandyru) Tóleshevting "jer ýshin" jany auyratynyn (búlay boluy mýmkin emes) aighaqtap jibermey me?  Jer mәselesinde qazaq últy jeniske jetse, Tóleshovshiler sol jenisti iyemdenip, liyderlerin qaharman tanuy da әbden mýmkin ghoy. Demek jogharydaghy iydeologtar osy bir tústan qatelesti. Búryn-sondy eshkim estip, kórmegen (býgingindey tanymal emes edi) Tóleshevten bir-aq kýnde qaharman jasau - sauatsyzdyq?

Ekinshiden, Tóleshev úiymdastyrdy degen-mys mitingining aldyn-alu barysynda (Almatydaghy miting) alandarda jasyrylghan jarylghysh zattar men janarmay qúiylghan bótelkeler turaly aqparattyng shyn-ótirigi taghy da jasyryn qaldy. Almatydaghy pәterden tabylghan 5 million tenge men qaru-jaraq saqtaghandardyng da aty-jónderi atalmady. Biz qúzyrly organdardan qansha ret súraghanymyzben, mәlimet ala almadyq. Sondyqtan, ústalghandar kim? Qylmystyq is qalay jýrip jatyr? Sot aldy tergeu amaldarynyng qorytyndysy qayda?. Múnyng biri de belgisiz?

Ýshinshiden, Toqtar Tóleshevti tanityndar onyng jergilikti ataqty, bedeldi azamattardyn  quanysh, qayghysynda da tóbe kórsetpeytinin, kóbine reseyliktermen aralasqanyn aitady. Qazirgi reseylik keybir aqparat qúraldarynda Tóleshevti aqtap alatyn maqalalar da jariyalanyp jatyr. Endeshe Toqtar Tóleshev kimning tapsyrysyn oryndaghan? 

Biylik osynday sansyz súraqqa jauap izdetkenshe, aqiqatta ashyp aitqany dúrys pa dep oilaymyn. Sebebi, súraqqa jauap berilmese, kýmәn úlghayady. 

Qazir bizding memleketting iydeologtary kýlkili ssenariyler qúryp, eldi әdeyi aldap, býgingi jýiege degen senimsizdikti ornyqtyru ýshin júmys jasap jatqanday kórinedi. 

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354