Seysenbi, 26 Qazan 2021
Qogham 14832 1 pikir 1 Tamyz, 2016 saghat 12:55

ÝShTILDILIKTI ÚSTAZDAR DA QOLDAMAYDY

Mektep oqushylaryna ýsh tilde bilim beru mәselesi qoghamda az talqylanyp jatqan joq. Qazir búl reformagha qarapayym halyq qansha qarsy bolghanymen, ministrlik óz bilgenin jasamaqqa tas-týiin bekinip otyr. Biz osy orayda belsendi múghalimderding pikirin bilip, ýshtildilikke qatysty oilaryn bilgen edik.


Ómir Shynybekúly, ústaz (Shymkent qalasy):

Jalpy, neshe til bilseng de artyq emes. Biraq  zanmen bekitilgen memlekettik tildi shyn mәnindegi «memlekettik til» ete almay túrghan kezende ony abaylap iske asyru kerek dep oilaymyn. 

Birinshiden, bastauysh  synyptarda balany ana tilinde oqytqan jón. Osy synyptarda balanyng aqyl-oyy men dýniyetanymynyng negizi qalanady. 

Ekinshiden, ýshtildilik engen jaghdayda ana tili búryn ekinshi sanatta bolsa, endi ýshinshi sanatqa syrghidy. Ata-ana kóbirek shet tiline nazar audaratyn bolady. 

Ýshinshiden, balalaryn qazaq mektebine beru arqyly ózderi de qazaq tilin ýirene bastaghan orys tildi qazaqtar, til ýirenuden bas tartugha mәjbýr bolady. Endi olar balasyna aghylshyn tilin ýiretudi basty nazarda ústaytyn bolady.

Yaghni, qazaq tilin terenirek bilmekke oqushylardyng uaqyty bola bermeui mýmkin. Eng qorqynyshtysy endi olarda qazaq tilin ýirenuge degen motivasiya qalmaydy. Qazaq tilining ary qarayghy taghdyry ne bolady?

Tórtinshiden, ýshtildilik engen son, mamandar mәselesin sheshe almauymyz әbden mýmkin. Aghylshyn tilin jogharghy dengeyde ýirete alatyn bilikti maman 50-60 myng tenge jalaqygha bola mektepte múghalim bolmaytyny belgili. Sondyqtan, búl mәselede tym abay bolghan jón.


Abzal Almúhan, Biologiya pәni múghalimi (Oral qalasy):

Ýshtildilik sayasaty búl memlekettik tildi yghystyrugha baghyttalghan sayasat dep oilaymyn. Ózim týbegeyli qarsymyn. Memlekettik til bireu boluy kerek, ol –  qazaq tili. Qosalqy orys, aghylshyn tilderi qajet emes dep oilaymyn. Jalpy alghanda ýshtildilik memlekettik tildi syilamaytyndargha paydaly. Ýshtildilikke mektepter de dayyn emes.

Oqushylargha ýsh tilde oqu – óte qiyn. Ýshtildi birdey mengeru ýshin oqushygha ýsh bas kerek. Men biologiya pәni múghalimimin. Qazirgi uaqytta  oqushylargha óz tilimde, memlekettik tilde biologiya ghylymyn jýz payyz jetkize alamyn, biraq osy pәndi aghylshyn tilinde oqushygha mengerte alamyn dey almaymyn.  Búl mýmkin emes nәrse. Qay pәnning múghalimi bolsa da osy shyndyqty moyyndauy kerek. Aghylshyn tili pәnining múghalimi ghana «aghylshyn tilin balagha jýz payyz ýirete alamyn» dep aita aluy mýmkin. Al, basqa pәnderding ústazdary onday ótirikti aita almaydy.

Meyirjan  Temirbek, Informatika jәne ET  tehniyk-tehnology, Informatika ghylymdarynyng magistri

– Qazaqstan mektepterinde ýshtildi bilim beru 2017-2018 oqu jylynan bastalady.  Biyl, yaghny 1 qyrkýiekten bastap eshbir synypta ýshtildi oqytu engizileyin dep jatqan joq, biraq  baghdarlamagha sәikes tek 10 jәne 11-synyptarda tórt pәn (fizika, himiya, biologiya, informatika) aghylshyn tilinde ótkiziledi, onyng ózi tek 2019 jyldan bastalady delingen. Janalyqty jýzege asyru ýshin memlekt 1 trln. 391 mlrd. tenge bóludi josparlap otyr.

Ýsh tildi oqytu jýiesin oqytu kimge tiyimdi?!  Bylay qarasaq biznesting sheti de qyltiyp túrghany ótirik emes.

Búdan búryn da bilim beru jýiesine týrli reformalar jasalghan bolatyn. Onyng biri – qashyqtan oqytu, onlayn sabaqtar. Biraq, búl jýie de syr bergeni barshanyzgha mәlim, ne dybys joghalady, ne beyne joghalyp ketedi. Auyldy jerdi kózge elestetu tipti qiyn.

Informatika pәnin taza aghylshyn tilinde oqytudyn  qajeti joq  dep oilaymyn. Óitkeni Qazaqstannyn  jeke IT tehnologiyasy osy 25 jylda edәuir qalyptasty.  Qazaq tilin,  әripterin kirgizu búryn qiyn  bolsa, qazir onyng esh qiyndyghy joq. Taghy da basqa problemalar sheshimin tauyp keledi. Al, endi ony kilt toqtatyp, basyn birden aghylshyn tiline búru, sol jasap kele jatqan enbekti joqqa shygharu dep bilemin. Ol ary qaray damuy kerek.  Programmalau tilinde aghylshyn kilt sózderi  qoldanylady. Biraq,  men tanityn biraz myqty programmisterding aghylshyn tilin jetik mengermese de jaqsy baghdarlamalar jasaghanyn kórdim. Ózim de biraz qazaqsha baghdarlamalar jasap kórdim, nәtiyjesi jaman emes. Aghylshyn tilin sol búrynghyday 5-synyptan bastap oqytsa da jetkilikti. Aghylshyn saghattaryn kóbeytsin. Biraq, jaratylystanu baghytyn aghylshyn tilinde oqytu birinshiden balagha, ekinshiden qazaq tiline ýlken qiyanat.  Bir tilde oqytyp nәtiyje ala almay jatqanda aghylshyn tilinde oqytyp esh payda tappasymyz anyq.  Amerikada jýrgen joqpyz. Qazaqta maqal bar ghoy: «Toqal eshki mýiiz súraymyn dep saqalynan aiyrylypty» nemese «óz uyzyna jarymaghan qozy mal bolmaydy» degen. Mening osy sózge kóp alyp-qosarym joq. Tehnika tili men ghylym tili qazaq tilinde de sóiley alady.


Ayman Saghidulla,  ústaz (Almaty oblysy, Qarasay audany):

– Ýsh tildilik ózgening qansyghyn, tansyq kóru degen sóz. Qazaq tilining taghdyryn aghylshyn tili men orys tiline baylap qoy, óz anasyn esik aldyna shygharyp tastaumen ten. Damyghan memleketterde ghylym basqa tilde sóilemeydi. Ghylym damu ýshin, bala ghylymdy óz ana tilinde oqugha tiyisti.

Qazaq halqy qazaq bolyp qalsyn dese ministr myrza oilanugha tiyis.

1. 5-synypqa deyin basqa til  aralastyrmau kerek. Tek qana bala ana tilinde bilim alsyn. 

2. 10-11-synyptardaghy ghylymy pәnderdi aghylshyn , orys tiline baylaghandy toqtatsyn. Ghylymy pәnder qazaq tilinde boluy kerek.

Bizding qarsylyghymyz ózge tilderden  qashu emes, aghylshyn tilin pәn retinde oqytsa da jetkilikti.

Halyqty jappay sauatsyzdandyru kimge qajet bolyp túr? Shendiler bir sәt óz tili men óz halqyna qiyanat jasap otyrghandaryn oilansa deymin.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

1 pikir