Senbi, 23 Qarasha 2024
Qazaq jeri 7786 0 pikir 28 Shilde, 2016 saghat 12:14

QAZAQSTANDYQ OLIGARH ROZINOV ÁLEMDEGI EKINShI LATIFUNDIST

«Jer satylady, shetelge 25 jylgha, әsirese, Qytaygha jalgha beriledi» degen habar dýnk etip estilgennen beri jýregimiz jay soqpay dýnkildep soghatyn boldy. Kýndiz kýlkimiz, týnde úiqymyz búzyldy. Preziydentimiz ol zansyz qabyldanghan zangha jyl ayaghyna deyin maratoriy jariyalap, jer komissiyasy qúrylyp, júmys jasay bastaghannan keyin, onyng әr kenesining nәtiyjesin maydan-úrys dalasynan jetken habarday jýregimiz lýpildep, qobaljyp kýtetin boldyq. Ondaghy qos Múhtar bastaghan halyq ókilderi, últ patriottarynyng әr sózin internet jelisinen demimizdi ishke tartyp otyryp oqyp, tyndaytyn boldyq. Jer qayghysy bar qayghydan auyr bolady eken ghoy. Biraq, qayghyrmaq túrsyn jerdi satayyq dep jelpildep jýrgender turaly ne aitugha bolady?!

Jer komissiyasy әzirshe qalypty júmys jasap jatyr. Oblystarda ótkizilip jýrgen kenesterde de jergilikti halyqpen pikirlesude. Jer komissiyasyndaghy halyq ókilderi sausaqpen sanarlyqtay. Biraq olar az bolsa da kóptey, elding sózin keneste tamasha aityp jetkizude. Býgingi betke aitar Búqar jyrauymyz Múhtar Shahanovtyng mәseleni ótkir qongy, jas sayasatker Múhtar Tayjannyng baysaldylyghy, Dos Kóshimning joyqyn logikalyq qisyngha qúrylghan sheshendik tújyrym, payymdary eldi sýisindirude, ýmitimizdi ýpilep, senimimizdi nyghayta týsude.

Komissiyadaghy halyq ókilderi birte-birte jer satu kerek degenderding de kózqarastaryn ózgertip jatyr.Halyq ókilderining artynda qalyng halyq túr. Bir ghana mysal keltireyik. Tayaudaghy aitysta Aybek Qaliyev jer turaly batyl syndardy aita bastaghannan-aq halyq ony «jaraysyn,jasa-jasanyn» astyna alyp,әr shumaghy sayyn shatyrlata qol soghyp dýrkirep ketti. Mine, Komissiyadaghy jәne jalpy jer satqyshtargha halyq jauaby.

Internet jelisine kirip, el tynysyn tyndap otyrsaq,odan tughan hadqynnyng tamyr soghysy, jýrek lýpili estilip, býgingi jay-kýii, oi-pikiri, úl-qyzdarynyng oy órisi, sayasy kózqarastary, әleumettik belsendilikteri belgili bolyp, kózge anyq kórinip túrady. Bizde demokratiya joq dep jýrsek, ol osy әleumettik jelide jýr eken.Gazetter jasyryp, telearnalar aita almaghan shyndyqtardy múnda shynghyrtyp aityp jatady.Jәne múnda eshtenemen qorqytyp, eshkimning auzyna qaqpaq qoya almaysyn. Ýkimetke de, biylikke de, jekelegen sheneunikterge de «Qayrat degen atym bar, atam deseng atyndar» degendey, aitaryn qasqiyp túryp aityp salady. «Oypyrmay, myna aqyndy jauyp tastamasa jarar edi» dep qauiptenesin. FB aqyndary bizge qaraghanda batyr bolady eken. Moyyndaymyz, batyldyqtaryna bas iyemiz. Olar halyqty oyatqan ýstine oyata týsude.

Mamyr aiynda mitingige shaqyru kezinde qarapayym halyq sayasy sauaty men oy óristerining joghary ekenin, azamattyq ústanymdarynyng da tastay berik ekenin kórsetti. Áleumettik jelilerde: «Jerdi satqyzbaymyz, sheteldikterge,әsirese, qytaylargha 25 jylgha jalgha da bergizbeymiz! Erteng balalarymyz ben nemerelerimizding qytaylyqtargha qúl bolyp jýruine jol bermeymiz! Odan da jerimizdi qorghap, kýreste ózimiz qúrban bolayyq.Keshe biz ýshin kýresip qúrban bolghan Qayrat pen Lәzzattardan janymyz artyq emes. Jerimiz ýshin jan pida!» dep jastar jar salyp jatty. Sonda «Jeltoqsandyqtardyng múzgha jaqqan alauy sónbegen eken-au, olar jastardyng jýregine sol alaudy mәngi sónbeytindey etip, jaghyp ketken eken ghoy» dep tebirendik.

Bir qayran qalarlyghy, aq basty akademikterimiz ben ataqty ghalymdarymyzdyng jәne basqa qogham qayratkeleri sanatyndaghy azamattardyn,әkimder men ministrlerding geopolitikadan sayasy sauatynyng sayazdyghy, azamattyq pozisiya-ústanymdarynyng joqtyghy, Qabdesh Júmadilov, Dulat Isabekov, Ghabbas Qabyshovtan basqa jazushylarymyzdyng ayaghynyng astyndaghy qara jerdi qyryq ret satsa da, mynq etpey, qynq etpey otyra beretinderi, býgingi ekonomika men qazirgi qaryn toqtyghyn ghana kýittep, el men jerdin, erteng dýniyege keletin bolshaq úrpaqtyng taghdyryn mýldem oilamaytyndary jan shoshytady.

Preziydent maratorii jariyalanysymen jer kodeksin halyq týsinbey jatyr dep, ony satu men sheteldikterge úzaq merizimge jalgha beruding asa paydaly ekenin, solay jasasaq auyl sharuashylyghymyz ben ekonomikamyzdyng qauyrt órkendey jóneletinin aityp, gazetterde kýn sayyn etektey maqalalarda jazyp, eldi jappay ýgittey bastady. «Egemen Qazaqstan» gazetining 13 mamyr kýngi sanynda elge belgili aituly ghalymdarymyzdyng birining bir bettik maqalasy jaryq kórdi. Ol AQSh-tan bastap sonau Avstraliyagha deyingi ondaghan memleketterdi erinbey-jalyqpay tizip shyghyp, solardyng bәrinde de jerding kóbi jeke menshikterde ekenin, shetelderge satylyp ta, jalgha da berilip jatqanyn aita kelip, sodan ol memleketterding zardap shegip jatpaghanyn, sóitsek bizding de eshtenemiz ketpeytinin,jer jekeshelense iyesi ony keremettey qúlpyrtyp jiberetinin aityp «sauatsyz» halyqtyng sauatyn ashugha barynsha tyrysyp baqqan. Múnday pikirdi birining auzyna biri týkirip qoyghanday basqa da ataqty akademikter men ghalymdar jazyp,aytyp jatty.

Olar solay dey otyryp, kezinde kandidattyq, doktorlyq dissertasiya qorghap,ghalym atanghan taqyryptarynan úzay almaghanyn, oi-óristeri tar shenberde qalyp qoyghanyn, ekonomika-ekonomika dep jýrip, tughan halqy men memleketting býgingi ghana emes, bolashaq taghdyryn tereng oilaytyn biyikke kóterile almaghandaryn, geopolitikadan habarlary shamaly ekenin anyq kórsetti. L.Vovenarg degen sayasy qayratker: «Politika – samoe velikoe iz vseh znaniy!» degen danyshpandyq sóz qaldyryp ketipti. Al endi әlemning kóp elderinde jerge jekemenshik bar, biz de sóiteyik, dep jelpildep jýrgen jogharydaghy ghalymdardyng pikirin Sayasat atty úly ghylymnyng qatal tezine salyp kórelik.

Birinshiden, mysalgha alynghan kapitalistik memleketterding jýzdegen jyldyq әbden qalyptasqan tarihy men biylik basyndaghylardyng qalauynsha búza beruine jol bermeytin myqty zandary bar.Halqynyng basym kópshiligi óz ana tilderinde yaghny memlekettik tilde sóileyitin negizgi últtar. Ata zandary azamattarynyng konstitusiyalyq qúqyqtaryn búljytpay qorghaydy. Ýkimet basshysy zang búzsa, otstavkagha jiberedi, qylmysy auyr bolsa, auyr jaza qoldanyp ayamay sottaydy, tipti, ólim jazasyna kesedi. Olarda biylik halyqqa baghynady , soghan qyzymet etedi.Al bizde she? Jaraydy, bas jaghyna baryspay-aq qoyalyq.

Ekinshiden, ol memleketter qay jerde, biz qay jerde ornalasqanbyz? Ou, qúrmetti ghalymdar men oqymystylar, kartagha qarasandarshy! Eki alyp memleketting ortasynda jatyrmyz, qos basty samúryqtyng tyrnaghy men jeti basty aidahardyng dәl auzynda túrmyz. Oilaghanda jýregimiz eriksiz dir etedi. Jerimiz ken, dalamyz dalighan alyp bolghanymen, halqymyz az. Sol úly dalamyzdy qalay qorghap, aman saqtaymyz, dep alang boludyng ornyna, qytaygha 25 jylgha, tipti, odan da úzaq merzimge jalgha bere bereyik deushilerge ne deuge bolady?! Deytin sóz tappaysyz.Biz tappaghanmen internet jelilerinde olardy «otanyn satqan opasyzdar» dep, jerden alyp jerge salyp, qarghap-silep jatyr. Al endi qytaygha 25 jylgha bir million gektar jerdi jalgha bersek ne bolatynyn aitayyq.

Qytay ýkimeti sol jalgha alghan jerimizde júmys isteytin adamdardyng 80 payyzy óz júmysshylarymyz yaghny qytaylyqtar boluy kerek dep talap qoyyp otyr.Ol talapty oryndaysyz. Ár gektar jerde keminde eki adam júmys isteydi eken.Sonda eki million qytay keledi degen sóz. Ári qaray tyndanyz. «Jer kodeksinde jer sheteldikterge satylmaydy, tek Qazaqstan azamattaryna satylady» degen bap bar, dep halyqty tynyshtandyrmaq bolyp talay ýgit sóz aityldy. Múnyng bos sóz ekeni internette de, jer komissiyasy kenesterinde de әbden әshkerelendi. Sheteldikter Qazaqstanda 5 jyl túrsa jәne qazaqstan azamatshasyna ýilense, azamattyq ala alady dep,ózimizge ózimiz or qazyp qoyghan zang bar. Sol bap boyynsha qytaylyqtar qazaq qyzdaryna ýilenip ,azamattyqty qosa alyp,әlgi jalgha alghan jerlerin shetinen jekeshelendirip, satyp ala bermey me. Olar qazirding ózinde qazaq qyzdaryna kóptep ýilenip jatyr. 25 jylda 2 million qytaydyng jartsysy solay ýilenip, bir million gektar jerdi tolyqtay satyp alatyny sózsiz.

Taghy aitarymyz, 25 jylda elimizde qytaylyqtar 3 milliongha jetui әbden mýmkin.Sosyn olardy qayta shyghara almaysyz. Osyghan oray mynaday mysal keltireyik. Ótken ghasyrdyng jetpisinshy jyldary Soltýstik Vietnam men Ontýstik Vietnam arasynda birneshe jyl boyy qyrghyn soghys boldy. Ontýstik Vietnamgha Amerika kómektesti. Soltýstik Vietnam sosialistik qogham ornatyp jatqan. Kompartiya kósemi Ho Shy Min kómek súrap Moskva men Pekinge baryp kelip, ministrleri men әker basylaryn jinap kenes ótkizedi. Ol Kenes Odaghynyng qarjy men qaru beretinin, biraq jayau әsker bere almaytynyn, al Qytay bolsa qarugha qosa bir million soldat beruge dayyn ekenin aityp, qaysysynyng kómegin alayyq dep saual tastaydy. Sonda olar «irgedegi әri qaru, әri әsker beremiz dep otyrghan Qytay kómegin alayyq» desedi. Ho Shin Min olardy tyndap bolyp: « Erteng soghys bitken son, Kenes Odaghy bergen barlyq qaru-jaraqtar ózimizde qalady, sosyn myndaghan әskery kenesshileri eline qaytady, al Qytaydyng bir million soldatyna taghy da bir million qyzmet kórsetetin adamdary qosa keledi. Onyng bәrin erteng elden shyghara almaymyz osynda qalyp qoyady. Sondyqtan Kenes kómegin alghanymyz dúrys, adam shyghynymyz kóp bolady, biraq, Otanymyzdy, memleketimizding tútastyghyn saqtap qalamyz» dep sheshim shygharady.

Kenes Odaghynyng kómegimen Vietnam jeniske jetti, Amerika yqpalyndaghy Ontýstik Vietnamnyng astanasy Saygondy azat etip, qos Vietnam qosylyp, birtútas memleket boldy. Mine, naghyz kóregendik geopolitikalyq yaghny geografiyalyq súnghyla sayasattyng tәlim alarlyq ozyq ýlgisi,dep osyny aitar bolar.Sodan ishi kýigen Qytay jana ghana zor qúrbandyqpen jeniske jetken Vietnamgha soghys ashyp, jerine basyp kirdi.Sol tústa «Tart qolyndy Vietnamnan!» dep aqyndar óleng jazsaq, әlem halyqtary arasha týsti. Qytay soghysty toqtatyp,sheginuge mәjbýr bolghan. Qazir Vietnam – sayasaty men ekonomikasy bir-birine say órkendep kele jatqan sosialistik el. Ho Shy Minning aitqanynday, qytaylargha sonshalyqty jerdi sonsha jylgha jalgha bersek, olardy eshuaqatta qayta shyghara almaymyz

Dostyq degen uaqytsha, bos sóz. Qytay dospyz dep jýrip, Kenes odaghyna birneshe ret soghys ashqan. Sibirde tútqiyldan shabuyl jasap Daman araldaryn basyp alghan, sodan keyin Jalanashkólde Qazaqstan jerine basyp kirip soghys bolghan. Sonau 18 ghasyrda Jonghariya qalmaqtaryn birin qaldyrmay qyryp jer betinen joyyp jibergen.Qazir de bizge shyn dos bolyp ishi jylyp bara jatqan joq.Kartalaryna Aral tenizine deyin bizding jerimiz dep kórsetip qoyyp, balalary men barshasynyng sanasyna sinirude.Bizding Syrtqy ister ministrimiz ben diplomattarymyz búghan nege mәn bermeydi?! Netken ashyqauyzdyq! Sayasattaghy netken kórsoqyrlyq! – dep eriksiz ashynasyz.

Búl mysaldardy az deseniz, qazirding ózinde batys oblystarymyzda júmys jasap jatqan qytay kompanilarynyng júmysshylary jergilikti azamattargha kóptegen qiyanattar jasap, әldeneshe tóbelester boldy. Aumaqty qarshap tastap, jergilikti jýrginshilerdi ótkizbey kóptegen qiyndyqtar keltirude. Qazir olarmen oblys әkimi B.Saparbaev kýresip jatyr.Ótken jyly 8 shildede Qazaqmysqa qarasty Aqtoghay ken ornynda 21 qytaylyq júmysshy ashanada tóbeles shygharyp, 31 adam zardap shekken.Olar erteng 25 jylda milliondap kelgende kýnimiz ne bomaq? Qytaylyqtargha jalgha jer bergen Resey de zardap shegude.Jaqynda ghana Irkutsk oblysy jerindegi qytaydyng aghash óndeu zavodynyng júmysshylary buryattarmen tóbeles shygharyp,olardyng jap-jana jenil kólikterin traktormen tapap tastaghan. Buryattar aghash zavodyn jauyp, qytaylyqtardy quyp jiberudi talap etip: «Olar ózderin okkupanttar sekildi ústap, kerdeng qaghady» dep jazghan.

Internette Tәjikstan Qytaydan alghan qaryzyn ótey almay, óteuine Tauly Badahshan ónirin beruge mәjbýr bolghany turaly birneshe ret habar berildi. Al ýkimet basshymyz K.Mәsimov bolsa, Qytaydan ýsti-ýstine milliardtap nesie aluda.Sonymen birge jyl sayyn elimizge keletin qytay júmysshylarynyng sany kóbeye týsude eken. Jogharydaghy keltirilgen mysaldardan ýkimetimiz sabaq alatyn emes. Qytayda búryn elshi bolyp istegen Múrat Áuezov pen oralman ghalym, qytaytanu mamany Dýken Mәsimhanúlynyng jәne basqa sayasatkerlerding qytaydan saqtandyrghan qanshama maqala enbekteri jaryq kórdi. Ókinishke qaray eshkim qúlaq aspaydy. Kesh qalmay túrghanda saqtyq sharalaryn jasayyq demekpiz.

Endi ýshinshiden, jerdi Qazaqstan azamattaryna jekege satu mәselesine kelsek, búghan halyqtyng basym kópshiligi býtindey qarsy ekenin bildirude.Nege deseniz, respublikamyzda qazaq tolyqtay basymdyqqa әli ie bolghan joqpyz.Soltýstik oblystarda orys tildi últtar basym.Óz ana tilimizde, memlekettik tilde әli dúrys sóiley almay jasqanshaqtap jýrgenimizding bir sebebi sol. Ózge últtardyng pysyq kәsipkerleri týrli joldarmen,aylaly amaldarmen alyp, ie bolyp otyrghan auyl sharuashylyghy jerleri jýz myndap, million gektarlap sanalady.V.Kulagin ózining iyeliginde 80 myng gektar jer bar ekenin ashyq moyyndady.Múnsha jerding kólemin kózge elestetu qiyn.Ol ýshin ony sharshy kilometrge ainaldyrsaq, aumaghy 800 sharshy shaqyrym jer ekeni anyqtalady.Endi ony key memlekettermen salystyryp kórelik. Dominika – 754; Bahreyn – 695; Singapur -993; Lihtenshteyn -160 sharshy shaqyrym. Búl tórt memleket kartada óz oryndary bar әlemge belgili elder. Kulaginning jeri aldynghy ýsheuining jerlerimen shamalas,al Lihtenshteynnen bes ese ýlken eken. Demek ol bir memleketting jerin iyelenip otyr degen sóz.Erteng ony Kodekste kórsetilgendey jenildikpen jarty baghasyna satyp alyp,jeke tolyq iyesi bolghannan keyin Qazaqstan ýkimetine pysqyrmay keteri anyq.Arghy jaghynda Resey túr, tipti soghan qosyla da salady. Eshtene istey almaysyz,jeke menshikti qorghap shygha keletin halyqaralyq úiymdar jәne bar. Jerdi satayyq ta satayyq dep jýrgender osy jaghyn qalay oilamaydy?

Endi Kulagindi qoya túryp, «Ivolga-holding» JShS qojayyny Vasiliy Rozinovtyng jerine kelsek – 700 000 gektar. Bir derekte 500 myng yaghny jarty million gektar jeri bar delinedi. Sharshy shaqyrymgha shaqqanda tiyisinshe 7 myng – 5 myng kv.km. Jәne búl dýnie jýzi boyynsha 2 orynda túratyn kórsetkish kórinedi. Qúdayym-au, múnshama jerdi ol qalay ala bergen? Kim qalay bere bergen deseyshi! Myna memlekettermen salystyryp kórinizder. Bruney—5,8 myng kv.km; Luksemburg—2,6myng kv.km.; Mavrikiy—2 myng kv.km. Qazaq jerin osynshalyqty tu-talapay etip kelimsekterge ýlestire bergen. Tereshenko men Lujkovtarda da sonshalyqty jerler bar eken. Lujkov Resey azamaty, jerdi týrli qúityrqy amaldarmen jekeshelendirip zandastyryp alghan son, op-onay Reseyine qosyla salady.Olar Qazaqstannyng soltýtik oblystaryna búrynghyday әli kóz alartyp otyr. Kózqarastarynan qaytar emes. Sony kóre túra búl netken sayasy sauatsyzdyq! deysiz eriksiz.

Demek, jer óz azamattarymyzgha da satylmasyn, shetelge de jalgha berilmesin!- degen halyqtyng ortaq talaby kýshine enip,oryndaluy tiyis.

Búl maqalagha mening oiymnan qosqan eshtenem joq.Internetting tek Feysbuk jelisinde jazylghan halyqtyng óz pikirlerin, shashyrap jatqan oilary men úsynystaryn,talap-tilekterin jinaqtap,qorytyp berip otyrmyn. Taghy da pysyqtap aitayyq, qarapayym halyqtyng sayasy sauaty ghalymdar men memleket qayratkerlerimiz dep jýrgen sheneunikterge, әkimderge qaraghanda kóp óskenine,kósh ilgeri ketkenine kóz jetti.Olay bolsa, sayasy sauaty joghary halqymyzgha sýiene otyryp, ekonomika men sayasatty qatar damytyp,qatar ústap, el basqaratyn kez keldi.

Júma-Nazar SOMJÝREK,

(Material «qazaquni.kz» saytynan alyndy)

Abai.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5534